50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HeSi17
Õppematerjali autor
Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus
mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Maailma muudes piirkondades tehti tehti põlluharimisega järkjärgult algust hiljem. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid võime me üksnes oletada. Tegemist pidi olema järkjärgulise protsessiga. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud erinevaid toiduhankimise viise. Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul 5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid. Ea, šamaš 9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta.
midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul 5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid. Ea, samas 9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta.
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid