Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus- Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ?
Vana-Kreeka oli antiik maa, kus oli orjanduslik ühiskond, mis kujunes välja 8.-5. Sajandil eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ?
Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata . Orjapidaja jaoks muudab see orjandust täiuslikumaks, kuid teiste jaoks jällegi ebaõiglasemaks . Orjandus oli tolleaegses Ateenas veidi kergem .Kreeklaste jaoks oli orjandus väga oluline . Teistes maades täitsid sarnaseid kohustusi talupojad, Kreekas oli see aga orjade jaoks töö, mistõttu ei saanud nad ennast sama vabalt tunda kui talupojad .
Orjal puudus igasugune õigus omada perekonda, ta ei tohtinud abielluda , võtta osa poliitilisest elust ja täita oma usukombeid .Vaatamata sellele oli orjal õigus pöörduda preestri poole , tingimusel kui tunneb et teda on tõesti väga ebainimlikult koheldud .Ori võis paluda preestlilt, et ta müüks teda paremale omanikule . Preestritel puudus õigus orje templist välja visata ja orjapidaja ei tohtinud tulla oma orjale sinna järele . Selle kõige halvemaks pooleks oli tõsiasi, et preester ei olnud kohustatud orje ülal pidama ning toitma, mis omakorda sundis orje kas templist põgenema või nälga surema. Põgenemine tõi kaasa ohu, et ta võetakse kinni ja karistatakse rängalt . Orjal lubati ka kord aastas Dionysose päeval teistega veini juua .
Ori polnud ühiskonna liige, vaid oli ühiskonna omand .Orjad sõltusid täielikult oma peremehest . Neil puudus eraomand , puudusid igasugu kodanikuõigused ning ka eraelu . Orje vabastati vaid siis, kui tema omanik oli suremas . Siiski jäi ori sõltuma peremehe järeltulijast .
Minu jaoks ei ole selline riigikord kuigi täiuslik . Orjade vabadus oli niivõrd piiratud, et orjade jaoks ei saa seda mitte mingit pidi täiuslikuks nimetada samas kui orjapidajate jaoks oli see vastupidi. Vaatamata sellele muutsid väikesed õigused orjade elu lihtsamaks .
Arutlus- Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fuckschool Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi

Ajalugu
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks

Ajalugu
Ajaloo referaat - Vana-Rooma ori
4
doc

Ajaloo referaat - Vana-Rooma ori

Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning

Ajalugu
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
10
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

Kindel, et mittetvabatahtlik ja ajalooline termin ­ pärisorjus. 4. Kuidas käsitleb orjust ja päriorjust marksistlik ajalookäsitus? Etteheide, et Marx käsitles ajalugu ülimalt lihtsustatuna. Nagu tänapäeva sotsioloog. Formatsiooni teooria. Marx taandas kõik läbi tootmisviisi prisma, eriti milline vahekord tootjate ja ekspluateeritavate vahel. Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism, orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus

Ajalugu
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
29
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga,

Ajalugu
---VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
12
doc

VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU

käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest, kaupmeestest, arstidest, pagaritest, juristidest jne. Jutustan nende igapäevasest elust ja kommetest ning ametitest ja tegevusaladest. Siinkohal tuleb mainida, et elukutsed jagunesid

Ajalugu
ROOMLASTE USK JA ELUOLU
9
docx

ROOMLASTE USK JA ELUOLU

Kuigi vilja ostjaid oli palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid proletaarid, keda polnud palju ainult Roomas vaid neid oli ka teistes suuremates linnades. Nad tegid juhutööd ja osalesid avalikel ehitustöödel. Selliseid korraldati Roomas palju. Suurtes linnades jagati proletaaridele tasuta leiba, seetõttu ei pidanud paljud neist töötamist vajalikuks ega ka sobivaks, lugedes seda koheselt rohkem orjadele. Rooma orjad Rooma oli orjanduslik riik. Orje oli väga palju, seega nad tegid enamuse tööst. Orje hangiti peamiselt vallutussõdades. Orjadest puudust ei tulnud ja ka orjade lastest said orjad. Orjad tegid kõiksugu töid. Neid oli palju nii Itaalias kui ka provintsides. Orjade seas oli ka haritud orje. Eriti palju haritud orje said roomlased Itaalia vallutades. Nad töötasid rikaste inimeste majapidamises koduõpetajate ja lastekasvatajana. Mõnikord lubasid isandad orjal omal käel teenima hakata

Ajalugu
Kreeka ajalugu
9
doc

Kreeka ajalugu

· senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht · neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik · orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr. · orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid. · orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö · hoolimata oma haritusele olid haritud orjad võrdväärselt teiste orjadega samamoodi oma peremehe omand. · omanik võis teha oma orjaga ükskõik mida · vastavalt orja-peremehe suhetele lubas peremees nt. orjal endale elatist teenida.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun