Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes siis ikka ori olla tahaks?
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid .Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur ,kirjandus, matemaatika , geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?
Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud „ Barbarid “,võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes kreeka keelt ei räägi, kuna kreeklaste jaoks kõlas iga võõrkeel kui: „bar-bar“. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik-Ateenas oli orjade elu natukenegi kergem kui kuskil mujal linnriigis .Orjadel puudusid peaaegu kõik õigused, kuid olid seadused, et orjasid ei tohi teadlikult tappa. Kuid nendes seadustes oli ka auke , nii et orjapidajad said oma „äpardused“ kinni mätsida. Ja seetõttu tundub Kreeka ühiskodlik kord ebainimlikuna,kuid orjapidaja silmis täiuslikuna.Kreekas oli orjandusel väga tähtis osa, paljud kohustused, mis teistes maades kuulusid talupoegadele oli Kreekas orjade töö. Talupojad said seepärast ennast vabamalt tunda ja nautida kodaniku plusse .
Orjadel oli siiski õigus:kui nad tundsid, et neid on koheldud väga ebainimlikult ja rõhutatud, siis neil oli võimalus põgeneda templisse ja paluda preestrilt, et ta edasi müüdaks inimlikumale omanikule. Preestrid ei tohtinud orjasid templist välja saata sunniviisiliselt ja endine omanik ei tohtinud templis orja kinni võtta. Kuid sellel oli ka miinus , nimelt preester ei pidanud orja toitma ja pahatihti suri ori templis nälga või läks nälja tõttu templist välja,kus ta kinni võeti.
Põgenenud orja karistused olid karmid . Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale.
Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit , puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid. Ori ei kuulunud tol ajal ühiskonda vaid oli selle omand.Ori vabastati tavaliselt ainult peremehe surivoodil, kuid ori jäi ikka peremehe järeltulijast sõltuvaks.
Orja silmade läbi oli see ühiskodlik korraldus täielik põrgu. Neil polnud õigusi ega eraelu.Kuid Antiik-Kreeklase silmadeläbi võis olla see täiuslik.Ei saa öelda kas oli see täiuslik või mitte täiuslik. Kõik oleneb osapoolte perspektiivist.Minu arvamus on, et see võis olla täiuslik Kreeka kodanikele, kuid orjale oli see maapealne põrgu. Kes siis ikka ori olla tahaks?
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muuzike Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi

Ajalugu
Arutlus- Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik-
1
docx

Arutlus- Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ? Vana-Kreeka oli antiik maa, kus oli orjanduslik ühiskond, mis kujunes välja 8.-5. Sajandil eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata

Ajalugu
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
10
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

Kindel, et mittetvabatahtlik ja ajalooline termin ­ pärisorjus. 4. Kuidas käsitleb orjust ja päriorjust marksistlik ajalookäsitus? Etteheide, et Marx käsitles ajalugu ülimalt lihtsustatuna. Nagu tänapäeva sotsioloog. Formatsiooni teooria. Marx taandas kõik läbi tootmisviisi prisma, eriti milline vahekord tootjate ja ekspluateeritavate vahel. Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism, orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus

Ajalugu
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
29
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga,

Ajalugu
---VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
12
doc

VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU

käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest, kaupmeestest, arstidest, pagaritest, juristidest jne. Jutustan nende igapäevasest elust ja kommetest ning ametitest ja tegevusaladest. Siinkohal tuleb mainida, et elukutsed jagunesid

Ajalugu
Rooma tsivilisatsioon
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid

Vana-Rooma
Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all (palju orjasid). I

Ajalugu
Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmise

Ajalugu




Kommentaarid (2)

Helja001 profiilipilt
Helja001: jah,see materjal aitas mind,sain korraliku ülevaate orjanduslikust demokraatiast.
20:59 17-10-2011
ivut5 profiilipilt
ivut5: Oli Toeks Kirjutamisel :)
18:10 31-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun