Judism (3)

Judaism
Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon . Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk.
Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale. Tõotatud maa on tänapäeva Palestiina ja Iisraeli alad. Jaakob võitles jumalaga ning sai teise nime Jsrael ehk Israel. Tema kaheteistkümnest pojast pärinevad ka kaksteist juudi suguharu .
Vana Testament on kirja pandud heeabrea keeles, mõned osad on kirja pandud aramea keeles. Vana Testament koosneb 39 raamatust. Võib öelda, et Vana Testament sisaldab Israeli rahva ajalugu, kuid tegemist ei ole üksnes ajalooteosega. Vana Testament oli algselt juutide Pühakiri, kuid hiljem sai sellest ka kristlaste Pühakiri. Jeesus oli nimelt juut ja seetõttu, ei saa Uut Testamenti mõista ilma Vana Testamendi tausta tundmata. Vana Testament sisaldab : seadust, Moosese raamatut, ajalooraamatuid, Joosua raamatut, Ruti raamatut, Samueli raamatut, Kuningate raamatut, Esra raamatut, Nehemja raamatut, tarkuseraamatuid, Iiobi raamatut, laule, õpetussõnu, Koguja raamatut, ülemlaulu, prohvetiraamatuid. Neli suurt prohvetit oli. Need olid Jesaja, Hesekiel, Taaniel ja Jeremija. Oli ka kaksteist väikest prohvetit. Kelleks olid : Hoosea, Obadja, Joel, Miika, Haggai, Malaki, Aamos, Joona , Nahum, Habakuk , Sefanja ja Sakarja.
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma : Toora (seadus,õpetus), nebiim( prohvetid ), ketubim(kirjad). Aineks on iisraellaste ja nende Jumala vahelise suhte ajalugu.
Seaduskoodekseid on ka kolm : Talmud , Mišna, Haskala. Lisaks on olemas ka „ Suuline Seadus“, mis sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora rakendamist. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Mišna ehk suuline toora, mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses.
Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism.
Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma.
Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele.
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala eitaja, ka siis peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.
Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit ,jiidiš ja ladiino keeli. Heeabrea keel on omakorda semiidi keelte kanaani rühma kuuluv keel. Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud. Pärast lahkumist iidsest Israeli alast, sai ivriidist pühakirjade keel. Jidiši ehk Jidiš kuulub germaani keelte hulka. Selle keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. Ladino keel kuulub romaani keele hulka, täpsemalt ibeeri-romaani keelte allrühma hulka. Kirjas kasutab nagu ka Jidiš heebrea keelt.
Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerušalaim ehk Jeruusalem . Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür.
Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sünagoog on siis judaistide kogunemispaik – pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid .
Rabid juhivad judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb Seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu ka sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev. 4. Käsk käsib pühitseda Sabati päeva, sest ka Jumal puhksd pärast maailma loomist. Sel päeval loetakse sünagoogis Toora peatükk.
Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal elupäeval britmila ehk ümberlõikus. Täiskasvanuks saab poiss juudi usu järgi 13-aastaselt ja tüdruk 12-aastselt. Abiellumine toimub spetsiaalse katte ehk hupaa all.
Mikve on bassein, mida kasutatakse rituaalseks puhastamiseks . Mikves pesevad ennast naised enne pulmi. Samuti ka pärast menstruatsiooni või sünnitust.
Süüa tohib judaismi usu järgi, vaid koššertoitu, mis on lubatud juudi seaduse poolt ning ettevalmistatud spetsiaalsetele rituaalidele.
Kalender on neil kuu-päikesekeskne. Kuu pikkus on kuu faaside järgi (29-30 päeva), aasta pikkus vastavalt päikese tsüklile. Aastas on neil 12 kuud – liigaastas 13 kuud. Tsükkel on 19 aastat, kuhu kuuluvad 7 liigaastat ( iga 3.,6.,8.,11.,14.,17.,19., aasta). Astad arvestatakse alates maailma loomisest. Praegu on käimas üle 5760. aasta.
Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.
Judaismi atribuutideks on šofaar, jad – see on näitepulk Toora lugemiseks, Tanahi ja palveraamat, kann käte veega ülevalamiseks, tfillin, talit ja kipa ehk pigimüts.
Judaismil on kaks põhisuunda : konservatiivne ortodoksijuutlus ja vabameelne liberaaljuutlus.
Judaismi koolkondadeks on ortodoksne judaism, koservatiivne judaism ehk Masorti judaism, reformistlik judaism ehk liberaalne judaism, rekonstruktsionistlik judaism.
Ortodoksesse judaismi kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Hassiidid on juudi religioosne liikumine, mis ei sekku poliitikasse ning samuti hoiduvad nad igasugusest avalikust tähelepanust.
Etniliselt jagunevad judaismi koolkonnad : askenaži juudid ja sefaradi juudid.
Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti. Sõja ajal hukkasid sakslased ligi 2000 Eesti juuti. Viimastel andmetel aastast 2000. elas Eestis 2145 juuti. Eeti Juudi Kogukond asutati 1989. aastal ning seda juhtis Cilja Laud.