ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (0)

ÜRO
Jane Leppmets
9.c
ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
loodi 26.juunil 1945. aastal.
Algselt oli selles 51 riiki, kuid praegu on sellel
liikmeid juba 193.
ÜRO peakorter asub New Yorgis.
ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse,
hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Ajalugu
ÜRO loodi asendamaks Rahvasteliitu.
Üheks esimestest sammudest ÜRO loomisel oli
14.augustil 1941 Roosevelti ja Churchilli
avaldatud Atlandi Harta.
Sellega nõustunud riigid allkirjastasid 1.jaanuaril
1942.aastal Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni.
Organisatsiooni loomine pandi kindlalt paika
1943.aasta oktoobris Moskvas Üldise Julgeoleku
deklaratsiooniga.
ÜRO põhikiri ehk harta
ÜRO aluseks on ÜRO põhikiri ehk harta.
Sellele kirjutati alla 26.juunil 1945 ning jõustus
24.oktoobril 1945.
Põhikiri tõlgiti viide keelde(inglise, prantsuse, vene,
hispaania ja hiina), millest said ÜRO ametlikud
keeled, hiljem lisandus veel araabia keel.
Hästi on tuntud selle lepingu sissejuhatus, mis algab
sõnadega "Meie, ühinenud rahvad, olles
otsustanud..."
Igal aastal ÜRO päeval peab ÜRO peasekretär
kõne.
http://www.youtube.com/watch?v=dWJIKx9JIKU
ÜRO struktuur
Peaassamblee
Julgeolekunõukogu
Majandus ja sotsiaalnõukogu
Hooldusnõukogu
Rahvusvaheline kohus
Sekretariaat
Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid
Peaassamblee
PAs on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid.
Peaassamblee tööd aitavad koordineerida:
1.komiteedesarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek
2.komiteemajandus ja rahandus
3.komiteesotsiaalsed, humanitaar ja kultuurilised
küsimused
4.komiteepoliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine
5.komiteeeelarveküsimused
6.komiteeõigusküsimused
Julgeolekunõukogu
Ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja
julgeoleku tagamine.
Sellel on viis alalist(Venemaa, Hiina, USA,
Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning 10
mittealalist liiget,kes valitakse iga 2 aasta
tagant.
Tähtsaimad otsused peavad seal saama 9
poolthäält.
Majandus ja sotsiaalnõukogu
Tegeleb majandus ja sotsiaalküsimustega.
Eesmärgiks on arendada majandusarengut,
inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd.
Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab
soovitusi, valmistab ette konventsioone ning
korraldab rahvusvahelisi konverentse.
Hooldusnõukogu
Eesmärgiks oli aidata kaasa hooldusalaste
territooriumide arengule omavalitsuse või
iseseisvuse suunas.
Praeguseks on kõik hooldusterritooriumid
saavutanud iseseisvuse ning Hooldusnõukogu
tegevus peatus 1.novembril 1994.aastal.
Rahvusvaheline kohus
Lahendab talle allutatud riikide vahelisi tülisid
ning annab vajadusel nõuandvaid arvamusi
ÜROle ja ÜRO agentuuridele.
Koosneb 15 kohtunikust, kes valitakse 9
aastaks.
ÜRO organite kohtussekaebamine
liikmesriikide poolt ei ole võimalik.
Sekretariaat
Tegeleb ÜRO tegevuse igapäevase
korraldamisega.
Seda juhib ÜRO peasekretär, kes valitakse
viieks aastaks.
Praegusel hetkel on peasekretäriks Lõuna
Korealane Ban KiMoon
Kuidas ÜRO töötab?
ÜROl on 2 kokkulepete sõlmimise viisi:
Liikmesorganisatsioonid kirjutavad oma
arvamused üles. Kui peaassamblee nõustub
arvamustega, siis seda nimetatakse
resolutsiooniks või deklaratsiooniks.
Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka
rahvusvahelist seadust.Seda nimetatakse
riikide vaheliseks lepinguks või
konventsiooniks.
Eesti ÜROs
Eesti sai ÜRO liikmeks 17.septembril 1991.
Eesti esimene alaline esindaja ÜROs oli Ernst Jaakson.
Eesti suursaadikud New Yorgis:
199194 Ernst Jaakson
199498 Trivimi Velliste
19982000 Sven Jürgenson
20002004 Merle Pajula
2004 Jaak Jõerüüt
20042010 Tiina Intelmann
2010praeguseni Margus Kolga
Eesti praegune liikmelisus
Maailma terviseorganisatsiooni Täitevkogus 2009
2012
UNESCO maailmapärandi komitees 20092012
ÜRO arengufondi täitevnõukogus 20112012
UNICEFis 20112013
ÜRO piinamise vastases alamkomitees 20112013
ÜRO naiste õigusi edendavas agentuuris 20102012
Eelseisvad kandidatuurid
ÜRO Inimõiguste nõukogu 20132015
ÜRO Julgeolekunõukogu 20202021
ÜRO Peaassamblee asepresident 20222023
ÜRO Peaassamblee president 2052
Rahu ja julgeoleku tagamine
Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs vastu
üldine terrorismivastane konventsioon.
Alates 1995.aastast on erinevates
rahvusvahelistes rahutagamise ja
kriisireguleerimise operatsioonides osalenud
üle 1300 eestlase.
Eesti on osalenud rahumissioonidel Bosnia
Hertsegoviinas, Horvaatias, Liibanonis ja
LähisIdas.
Arenguabi
Eesti peab oluliseks ÜRO rolli rahvusvaheliste
aregueesmärkide saavutamisel.
Eesti püüab järjest aktiivsemalt toetada ÜRO
tegevusti arengumaade toetamisel.
Eesti on toetamiseks teinud vabatahtlikke
annetusi alates 1998.aastast.
Katastroofiabi
ÜRO oluliseks ülesandeks on abistada
erinevate katastroofide tõttu kannatanud riike
ning Eesti püüab kasvava aktiivsusega toetada
ÜRO katastroofiabisüsteemi tugevdamist.
Kannatanuid aidatakse erinevate
organisatsioonide kaudu.
Mida annab ÜRO Eestile?
Maailma suurima rahvusvahelise
organisatsiooni liikmeks olemine tähendab
Eestile vastutusrikast osalust maailma
hetkeprobleemide lahendamisel ja pikaajaliste
globaalprojektide elluviimisel.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_liikmesriigid
https://www.riigiteataja.ee/akt/555597
http://www.un.org/en/aboutun/history/
http://www.un.estemb.org/est/yro_ajaloost
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_deklaratsioon
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_Julgeolekun%C3%B5ukogu
http://www.un.estemb.org/est/yro_struktuur
http://www.un.estemb.org/est/eesti_yro
http://my.tele2.ee/andresu/UN_x.html
http://www.iseseisevelu.ee/ee_un.pdf
http://webstatic.vm.ee/static/failid/262/organisatsioonidjaregionaal.pdf
http://www.lvrkk.ee/kristiina/rahv.oig/thtsamad_rahvusvahelised_organisat
sioonid.html
https://www.eesti.ee/est/teemad/inimoigused/inimoiguslepingud/uro_inimo
igusalased_lepingud