KASUTATUD MATERJAL................................................................................................5 ‘ 2 UPPSALA Uppsala on linn Rootsist 70 km Stockholmist põhja pool. Linn kandis kuni 13. sajandini nime Östra Aros. Uppsala rajati 13. sajandil kohale, kus legendi järgi hukati Rootsi kuningas Erik Jedvarson. Rootslased kuulutasid ta oma kaitsepühakuks, ning ehitasid tema hukkumiskohale toomkiriku. Uppsalas asub kaks ülikooli: 1477. aastal asutatud Uppsala ülikool ja Rootsi põllumajandusülikool. Uppsalas on suur eestlaste kogukond, noorte eestlaste kooskäimise kohaks on kujunenud kohvik Uroxen Johannesgatanil. Üheks suureks vaatamisväärsuseks Uppsalas on Carolina Rediviva raamatukogu, kus on säilinud Rootsi vanimad ja väärtuslikumad raamatud. 3 PELLE SVANSLÖS Pelle Svanslös on üks Rootsi lastekirjanduse armastatumiad tegelasi
Laagri Kool Anders Celsius Referaat Koostaja: Rene Kriisa Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks
Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita – väikeses kuuris koduaias, kasutades selleks enda ülesseatud instrumente. Celsius alustas palju teaduslikke uurimustöid, aga lõpuni jõudis viia vaid vähesed. Ta suri tuberkuloosi 42-aastasena ning maeti enda vanaisa kõrvale. Tema nimi on anud ka kraatrile Kuul. Uppsalas ei juhtunud just tihti, et äsja ametisse nimetatud professor otsustab minna mitmeks aastaks välismaale. Aga just seda tegi Anders Celsius. Ta jättis oma kohustused kolleegide kaela ja alustas oma suurt Euroopa turneed, mis hoidis teda kodukandist eemal kuus aastat. Astronoomia kui teadusharu oli Rootsis ülimalt kehvas seisus. Õpetust jagati vaid vähestes kohtades ja teadustöid ei tehtud praktiliselt üldse. Samuti ei olnud Rootsis ka arvestatavat observatooriumi
Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. Ohverdamine Põhjamaades Ohvritoomine oli Põhjamaades nähtavasti juba ammu enne viikingiajastut. Teadaolevalt oli ohvritoomine Põhjala regioonis kesksel kohal. Kõige keerukamad rituaalid leidsid aset aastaaegade vahetumisel. Kõige suuremad sedalaadi kombetalitused toimusid tõenäoliselt Rootsis Uppsalas ja Taanis Lejeris. Neid kombetalitusi tuntakse kristlike autorite kirjelduste järgi, kes võivad küll edastada toimunud moonutatult, kuid kahes ülevaates nende kohta leidub silmatorkavaid sarnasusi.Pidustustel toodi ohvriks nii inimesi kui loomi. Sellised ohvritoomisüritused nii Uppsalas kui ka Lejeris olid igas mõttes erandlikud. Enamasti polnud ohvritalitused nii ulatuslikud ja taotlesid kellegi isiklikke eesmärke. Näiteks püstitasid mööda Volgat sõitvad russidest kaubitsejad
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse...
Carl Wilhelm Scheele Marie Aasorg 12c Ajalugu Carl Wilhelm Scheele sündis 9. Detsembril 1742 Stralsundis ja suri 21. mail 1786 Köpingis.Ta oli rootsi keemik ja apteeker samuti avastas ta hapniku. Lapsepõlv Scheele sündis Saksamaal Pommeris, mis kuulus tollal Rootsile. 15aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana 1770. aastani Stockholmis, siis 1775. aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja
Enne õppetööst kõrvale jäämist töötas töötas Strindberg assistendina väikeses rohupoes Lund'i ülikoolilinnas. 1868.a. lahkus Uppsalast ning hakkas kooliõpetajaks. Mõne aja möödudes otsustas Stockholmi Tehnoloogia Instituuti keemia teaduskonda astuda, et seejärel meditsiini edasi õppima minna, mida ta siiski ei teinud. Lühikest aega töötas Strindberg Stockholmi Kuninglikus Teatris, misjärel jätkas õppinguid Uppsalas 1870. aastal. Seal koolitööde kõrvalt tegeles esimeste näidendite kirjutamisega, millest osad esietendusidki Kuninglikus Teatris 1870. aasta septembris. Uppsalas alustas August sõpradega väikest kirjandusklubi ,,Runa", kus kõik liikmed võtsid Põhjamaade mütoloogiast endile pseudonüümid. Strindberg ise kutsus ennast Frö'ks viljakusjumala järgi. 4
1944.a. september siirdub Rootsi, kus töötab algul metsatööl 1945. a. Ulricehamni sukavabrik, hiljem Göteborgis ketrusvabrik, Stockholmi haigla, raadiovabrik 1948 1958 tolmuimejatehases rauatreialina Mis edasi sai? 1958 1963 õppis Stockholmi ülikoolis humanitaarteaduskonnas riigiteaduse, rahvamajanduse ja statistika erialal. 1962.a. sai teenistuskoha Rootsi põllumajandusministeeriumis 1972 1989 töötas Uppsalas Rootsi toiduainetevaldkonna majandusdirektorina Liige Välismaise EKLi liige Rootsi Kirjanike Liidu liige Rootsi PENklubi liige Eesti PENklubi liige Surm Suri Stockholmis Maetud Lidingö kalmistule Tegevus R. Kolk hakkas luuletama kooliaastatel, värsse avaldati 1938 "Õpilaslehes" ja 1942 "Postimehes" Soomes "Kodutee" ja "Eesti Looming" Rootsis koguteoses "Homse nimel"
kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta Soome põgenes ja sealt edasi Rootsi Alguses elas ja töötas Karl Uppsalas, hiljem aga Stockholmi eeslinnas Solnas. Seal suri ta 19. Juulil 1977. Looming Esimese tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna 1935. aastal raamatuga ,,Lendav maailm". Sellele järgnesid veel mitmed lasteraamatud ,,Sinine liblikas" ja ,,Semud" 1936, ,,Sellid" 1938. 1938. aastal sai Ristikivi tõelise tunnustuse. Looduse romaanivõistlusel pälvib raamat ,,Tuli ja raud" esimese auhinna. Tunnustatud sai ta ka kirjanikumeistri Tammsaare poolt.1953
18. Kes tahab võib sinna astuda ja liikmemaks on 7 aastas. Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz aastatel 1931-1932, kus 4-aastase kursuse lõpetas 1-aastaga. 1936 astus Tartu Ülikool,i valides erialaks geograafia. Lõpetas 1941aastal selle kiitusega 1943 aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna, lootes, et ei pea minema rindele. Pääsenud puhkusele, põgenes ta novembris Soome ja 1944a septembris Rootsi. Esialgu elas ja töötas Uppsalas, kuid 1950a kuni surmani Stockholmi eeslinnas töötades kindlustusseltsis ja hiljem ka haigekassa ametnikuna. Ristikivi loomingu paremik sündis pagulusepäevil. Kohe peale sõda, 1946 1947 ilmusid romaanid "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939-1940 aasta meeleoludest. 1953a ilmus, kõikide üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan ,,hingede öö". Seal jutustatakse inimese teekonnast, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas võõra ja
Karl Kask Ingmar Bergman XI b 2012 Ernst Ingmar Bergman, sündinud 14.juuli 1918 Uppsalas. Ingmar oli vanuselt teine laps oma perekonnas. Vend, Dag, oli temast neli aastat vanem ning õde, Margareta, neli aastat noorem. Isa, Eriku, amet (preester) tingis laste kasvu religioosses miljöös. Ema, Karin, oli hariduselt meditsiiniõde. Ingmar oli elu jooksul abielus 5 korda. (sealhulgas Eesti pianisti ja kirjaniku, Käbi Lareteiga, 1959- 1969) Tal on 9 last ja peaaegu kõik neist tegelevad filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on
pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) o 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Karl Ristikivi pagulusperiood o Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. o Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis. o Töötas pikka aega haigekassa ametnikuna. o Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) o "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt"). Karl Ristikivi teised teosed Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp"
vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine". Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis, 1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi Karl Ristikivi põgenemine Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat reisides aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940
1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helga Nõu kuulub 1930
Ülikoolis. 1938. aastal saabub Ristkivile lõpuks ometi tõeline tunnustus. Ristikivi romaan ,,Tuli ja Raud" saab Looduse romaanivõistlusel esimese koha. Selle romaaniga pälvis Ristikivi Tammsaare tähelepanu ja Tammsaare läkitas teele avaliku heakskiitva kirja, millega anti üle teatepulk ,,omasugusele". 1943. aastal astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke. Puhkusele pääsenud põgeneb Karl sama aasta novembris Soome, kust ta põgeneb edasi järgmisel aastal Rootsi. Algselt töötas Karl Uppsalas, aga alates 1950ndast aastast kolis ta Stockholmi kus elas ta surmani. Mina valisin Karl Ristikivi loomingu kuna mul on temaga veresidemed ja ta on üks minu lemmik luuletajatest. 2 2. Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936, alternatiivajalooline romaan)
Ristikivist saanud esimene tõsiseltvõetav linnakirjanik. Pärast seda, kui oli aastal 1941 lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, astus 1943. aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944. aasta septembris liikus ta Soomest edasi Rootsi ning peatus lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas. Seejärel elas ja töötas Ristikivi Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis haigekassa ametnikuna ja elas Stockholmi eeslinnas Solnas. Kohe sõja järel ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli"(1936) ja "Ei juhtunud midagi"(1947), milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste tähelepanu ning kogus hulgaliselt tõlgendusi oma sümbolistliku ja irreaalse olustiku tõttu.
Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. " Ja kui nad küsivad, miks ma ei tulnud, ütle, et mina ei saa käia nooltega sunnitud teed relvis valvuri saatel". Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine". Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis, 1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Järgnes paus, kuni 1953
vaimuhiiglased. ROOTSI KIRJANDUS AUGUST STRINDBERG (1849-1912) - rootsi kirjanduse problemaatilisemaks geeniuseks. Tema esilekerkimine 1880ndatel tähendas naturalismi kõrgperioodi, kuid Strindberg oli samaaegselt romantik, müstik, dekadentlik kirjanik, ka ekspressionist. 1867-71 õppis Uppsala ülikoolis - esteetikat, filoloogiat, arstiteadust, ühiskonnateadusi, astronoomiat - kuid lõpueksameid ei sooritanud ühelgi alal. Uppsalas kuulus ka üliõpilaste ühingusse "The Runa Society", mille liikmed said mõjutusi vanadest rahvatraditsioonidest.. Strindbergi peeti selle ühingu andekamaks liikmeks. S tundis huvi ka teatri vastu, aga näitlejat temast ei saanud. Pärast ülikoolist lahkumist, aga ka juba selle ajal töötas õpetajana nii tavalistes kui erakoolides, kirjutas artikleid, tõlkis populaarseid ameerika humoriste (M.Twain jt) S. töötas ka Rootsi Riiklikus Raamatukogus
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja
tahtsid tõestada, et kõik tema poolt kirjutatu oli teada juba XV sajandil, ning seetõttu võib-olla ka selles raamatus mainitud "soolapiiritus" on sinna kirjutatud pärast Glauberi avastust. Uurinud "soolapiirituse" vesilahuse omadusi, nimetas inglise keemik Priestley selle soolhappeks. 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi kloori. Seega avastas kloori 1774. aastal Rootsis Uppsalas Karl Wilhelm Scheele. 1811. aastal andis aga kloorile nimetuse teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilise elemendi. Oma nimetuse sai kloor roheka värvuse järgi. 1811. aastal võeti kasutusele ka termin halogeen, mida kirjeldati kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Kloori vesilahust (kloorvett) soovitati arstidele kui desinfitseerivat ainet laipade lahkamisel
aastal, mil linna juhtivad figuurid otsustasid Malmö tööstuslinnast intellektuaalseks keskuseks muuta. Stockholmi Ülikool-See on Skandinaavia üks suurimaid ülikoole.Kõrgkoolina asutati see 1878. aastal nime all Stockholms högskola, ülikooli staatus saadi 1960. aastal. Stockholmi ülikool on vanuselt neljas riiklik ülikool Rootsis. Umeå Ülikool-1965. aastal asutatud Umeå Ülikool on Põhja-Rootsi vanim ja suurim ülikool. Uppsala Ülikool- riiklik ülikool Uppsalas Rootsis. 1477. aastal asutatud Uppsala Ülikool on Skandinaavia vanim ülikool. Seoses reformatsiooniga 1520. aastatel ülikooli tegevus vaibus, kuid alates 1593. aastast õppetöö taastati. Uppsala Ülikoolil on 9 teaduskonda: teoloogia-, õigus-, ajaloo-filosoofia-, keele-, ühiskonnateaduste,pedagoogika-,meditsiini-, farmaatsia-, loodusteaduste-tehnika teaduskond. Uppsala Ülikool kuulub Euroopa ülikoolide Coimbra gruppi. Vaatamisväärsused:
Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane. Tarmo Oja (sündinud 21. detsembril 1934 Tallinnas) Eesti päritolu Rootsi astronoom, professor. Tema järgi on saanud nime asteroid 5080 Oja. Töötas Uppsala Ülikooli observatooriumi direktorina Kvistabergis kuni pensionile jäämiseni 1999, jätkates samas tööd kuni 2006. Elab Rootsis Uppsalas. Hugo Raudsaar (14. jaanuar 1923 Leevi 17. november 2006) Eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja. Ta töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 19591985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist. Ta on jälginud 42 komeeti ning 230 asteroidi, tehes neist kokku üle 1800 foto. Jätkas tööd Tartu Tähetornis ka pärast uue Observatooriumi valmimist Tõraveres. Tema poolt 1986
Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi lähemalt uurida, kes see mees ise on ja mida kujutavad endast need auhinnad ning muidugi milline on auhindade seos Jakob von Uexkülliga. Oma töös lähtusin põhiliselt infost antud the Right Livelihood Awardsi veebilehel. 1. Biograafia Jakob von Uexküll on sündinud Uppsalas Rootsis, kuid kodunes Inglismaal. Ta on kuulsa baltisaksa bioloogi ja filosoofi Jakob Johann von Uexkülli pojapoeg ja saksa arstiteadlase ja semiootiku Thure von Uexkülli vennapoeg. Isa on tal autor ja ajakirjanik Gösta von Uexküll. Pärast õpinguid Rootsis ja Saksamaal (Hamburgi Rahvusvaheline Kool), võitis ta stipendiumi Christ Church´i Oxfordis, mille ta lõpetas aumagistri kraadiga poliitikas, filosoofias ja majanduses.
Bioloogia TÜNK MV KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus) (Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778) *1726-1727.a. K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest: sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme I I töö " Sissejuhatus taimede kihlumisse": taimede seksuaalelust (õite tolmukate, emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.) *1732.a. Ekspeditsioon Lapimaale " Lühike Lapimaa floora" *1733.a. "Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest" Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad....), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi; ( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n
August Rei lähedastest. August Rei abikaasa oli lauljanna Therese Rei (16. aug. 1891 30. mai 1976). Therese Rei vend oli Ajutise Valitsuse minister Karl Friedrich Luts. August ja Therese Rei abiellusid 1917. aastal. Ka Therese Rei suri Rootsis paguluses viibides, Stockholmi lähedal Sköndali vanadekodus. Tema urn maetakse koos abikaasa August Rei urniga ümber kodumaa mulda, Metsakalmistule Tallinnas. August Rei tütar, arst ja psühhiaater Hilja Rei elab Rootsis Uppsalas. August Reil oli ka kaks venda. Ferdinand (sünd. 24. II 1896 Kabala vallas). Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale. Põhjalikumalt on teada Ferdinand Rei käekäigust. Ferdinand Rei tegutses Oleviku toimetuses 1913, Kiire ja Töölise toimetuses 19171918, oli Siberis kommunistlik tegelane, Siberi Töölise tegevtoimetaja Omskis 1920, elas Omski lähedal Eesti Koloonias. Siis aga heideti Ferdinand Rei VK(b)P Siberi oblasti büroo Eesti
Uuringute üldiseloom: kvantitatiivsete meetodite lisandumine. · C. Leegaard 1920 J. Välikangas 1926 : Soome lahe fütoplankton · H. Riikoja 1925-1931: Eesti rannikumere planktonitabelid. · E. Häyren, 1930, 1936: Eesti rannikumere fütoplankton. · M. Rapoport 1929: Riia ja Kesk-Läänemere plankton. · B. Berzins 1932: Riia lahe plankton, hiljem töötas Lundis. · H. Skuja 1929, 1930: Riia lahe fütoplankton, hiljem töötas Uppsalas. 1 · Rylov 1923, M. Sokolova 1935-1949 : Neeva lahe zooplankton. 1914 1939 I Maailmasõda 1914-1918 Veebruarirevolutsioon 1917.a. kukutab Venemaal tsaari Aleksander II 24.02.1918. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Pärast II maailmasõda
reaktsioonil saksa juveliir H. Scwanhard 1670 aastal. 3. Kloor Leidumine ja Saamine Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Nime kloor (inglise keeles chlorine) andis elemendile inglise keemik Humphry Davy 1811. aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O
15.Ülikoolide rajamine, teadlased 1477. aastal asutati Uppsala ülikooli. 1479. aastal asutati Kopenhaageni ülikool. XVII sajandil arenes Rootsis teadus. 1525. aastal rajati Stockholmis kuninglik raamatutrükikoda. 1326. aastal asutati esimene orkester. Gustav Vasa ajal ehitati vana kuningaoss renessanssi stiilis. XVII sajandi keskel sai valdavaks barokkstiil ja ehitati uus kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646
5 Helga Nõu elulugu Helga Nõu on sündinud 22.septembril 1934 Tartus. Ta on Eesti kirjanik ja õpetaja. Kuni 1957.aastani oli ta nimi Helga Raukas, ta abiellus Enn Nõuga. Helga isa oli metsainspektor Aleksander Friedrich Raukas ja ema käsitööõpetaja Elsa Raukas. Helga oli Aleksandri ja Elsa ainuke laps. Nad elasid Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas ning aastal 1944 põgenesid nad Rootsi. Alates 1957.aastast on Helga kodu olnud Uppsalas. Aastatel 1942-1944 käis Helga Pärnu linna 5.algkoolis, pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis(1945-1948). Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursustele, kus õppis vaid aasta. Õpinguid jätkas ta Södermalmi kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis(1950-1955). Õpingud lõpetas ta Stockholmi õpetajaseminaris(1955-1957), siis sai ta õpetajakutse Örbi kooli. Samal aastal(29.12.1957) abiellus Helga Enn Nõuga
või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. 2) Cl2 ( Kloor ) - kollakasroheline mürgine gaas Leidumine ja saamine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Saadakse sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl à 2Na + Cl2 2NaCl + H2O à H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas.
Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad. Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning Rootsis Uppsalas. Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine Nõrgad riigid rünnatavates maades Inglismaa, Iirimaa, Frangi riik jne Perekondade nooremad lapsed Rootsi XI-XIII saj
Linne süsteem on kunstlik, sest see põhineb vähestel morfoloogilistel tunnustel ega väljenda organismide tegelikke sugulussuhteid. Liigikirjelduse üksikasjalikkuse ja rohkete esmaskirjelduste pärast on see oluline tänapäevalgi. Tema tähtsamad väljaanded on : ,,Looduse Süsteem", ,,Taimeperekonnad", ,,Botaaniline filosoofia", ,,Taimeliigid" (sellel põhineb taimsesüstemaatika), ,,Rootsi floora", ,,Rootsi fauna". Karl Linne suri 10. jaanuar 1778 Uppsalas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_von_Linn%C3%A9) 7 Francis Harry Compton Crick Francis Crick (vt foto 6) sündis 8. juunil 1916 Inglismaal. Juba väga noorelt oli Crick huvitatud teadusest ja luges teaduslikke raamatuid. Esimesi teaduslikke katseid tegi ta juba 10-aastaselt oma kodus. Oma hariduse sai ta Mill Hill'i koolis. Hiljem Londoni ülikoolis õppis ta füüsikat, mille lõpetas 21
eest Rootsi põgeneda. Inga koos lastega oli oma sünnikoju naasnud juba varem. Seal siirdusid Vegesackid elama Värmlandi, kus Arved sai tööd Munkforsis terase tootmise tehnoloogia uurijana. Idülliline elu suures punases majas maalilise vaatega kohas kestis II Maailmasõja alguseni, kui majandustegevus hääbus ja teraseettevõte Vegesackid neile eraldatud majast välja tõstis. Perekond kaotas taaskord oma kodu, nagu oli see kunagi juhtunud ka Toomal. Rahapuudusest hoolimata leiti uus kodu Uppsalas. Seal sai Arved elada vaid mõned kuud – ta suri ägenenud astma tagajärjel 1945. aastal. Arvedi 1928. aastal Rootsis sündinud pojast, Thomas von Vegesackist sai kirjanik, kirjandusajaloolane, kirjastaja ja kirjanikke ühendava organisatsiooni, Rootsi PEN klubi esimees. Tema sulest on ilmunud raamat isa elukäigust “Utan hem i tiden – Berättelsen om Arved” (Stockholm : Norstedt, 2008). Arvedi panusest Munkforsi roostevaba terase väljatöötamisse on E
koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas käis Kolmekümneaastane sõda. Esimest kõrgharidust omandas ta Uppsalas, seal õppis ta kuni Tartu ülikooli astumiseni. J. Forselius immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 5. septembril 1636. a. Järgmisel aastal lõpetas ta selle magistrina. Ta õpetas Tallinna toomkoolis 1639. aasta augustist kuni 1641. aasta 16. aprillini, ja täitis ka toomkiriku pastori ülesandeid. Kui tuntud keelemees Heinrich Göseken 1641. a. Harju- Madise ja Risti kihelkonna pastorikoha vabastas, sai J Forseliusest tema ametijärglane. B. G. Forselius sündis umbes 1660. a
Nutika väepealiku musternäidisena kõikevägev kavalpea Odin ning võitlejaks sündinud tugev ja lihtsakoeline Thor, kellele ei leidnud võrdväärset jõult ega vapruselt. Kuid lisaks nendele olid liikvel ka vähemtuntud pärimused viljakuse jumalannadest ja naistarkadest ning kummalistest maavaimudest, hiidudest, haldjatest, trollidest, kääbustest. Selle kõige kohal kasvas hiiglaslik Maailmapuu, mida arvatakse kunagi isegi olemas olnud Rootsis Uppsalas, sealse pühamu kõrval. Põhja mütoloogias peetakse suurt tähendust numbrit 9, täpset põhjust pole teada. On teada, et Põhja mütoloogias oli kokku 9 maailma, 9 peamist jumalat, iga 9 aasta järel peeti ohvripidustusi , mis kestsid 9 päeva ja ohverdati 9 erinevat ohvrialmust. Paljudel nii öelda tegelastel müütides polnudki õiget funktsiooni, olid vaid karakterid elust enesest. Mõningad suurkujud arvati pärinevat jumalatest, sealhulgas Sigurd, Helgi ja Harald, kes oli olnud
analüüsirakenduste väljatöötamist, juurutamist ning haldamist, andes arendajate käsutusse paindliku arenduskeskkonna ja andmebaasiülematele integreeritud, automatiseeritud haldusriistad. · Madalamad omamiskulud (TCO). Integreeritud lähenemine ja kasutuslihtsusele ning juurutamisele keskendumine tagavad oma valdkonnas kõige madalamad ostu-, juurutus- ja hoolduskulud ning andmebaasiinvesteeringu kiire tasuvuse. My SQL Maailmamastaabis tillukeses Rootsi linnas Uppsalas asub tarkvarafirma MySQL AB peakorter, kelle igapäevatööks ongi kuulsa andmebaasisüsteemi arendamine, turustamine ning kasutajatoe pakkumine. Aastal 1979 alustasid Michael ,,Monty" Widenius ning ta kolleegid tarkvara kirjutamist, mille juriidiliseks esindajaks oli TcX Datakonsult AB. Umbes viisteist aastat hiljem hakati programmile andma tänast kuju ning mõeldi välja nimi ,,MySQL". Suurest edust põhjustatuna tekkis varsti ka vajadus
aastail kujunes peamiseks ma- austab kohalviibimisega Rootsi janduslikku edu taganud faktoriks. kuningas Karl XVI Gustav, kuid Seaduse piiril balansseerides ja vahel kuninga kohalekutsumisele pandi seadusega vastuollu (ning selle eest Moskvas järsult veto. Nii peetigi ühed ka vangi) minnes trotsisid juubelipidustused septembris Tartus andekamad majandijuhid nõukogude ja teised novembris Uppsalas. majandussüsteemi uskumatut jäikust, Viimastest võtsid osa nii kuningas kui kavaldasid, kombineerisid ning ka külalised Tartu Riiklikust Ülikoolist. ignoreerisid kõige Stagneerunud impeeriumile omase mõistusevastasemaid korraldusi. loogika- vastasusega anti aga luba Lõppkokkuvõttes õnnestus kätte avada Tartus Toomemäel ausammas võidelda teatavad õigused oma
doktoritöös eesti murrete värvisõnasid (Oja 2001; samal teemal ka Oja 2000 jm) ja Mari Kendla oma magistritöös kalanimetusi (Kendla 1999; samal teemal ka Kendla 1997). Helmi Neetar on uurinud ilmakaari valmiva läänemeresoome keelte atlase ainestiku põhjal (Neetar 2000a). Viimastel aastatel on ilmunud ka suurtööd laensõnadest eesti murretes Lembit Vabalt läti laensõnade kohta (1997) ja Mari Mustalt vene laensõnadest (2000). Uppsalas kaitstud Tiina Södermani doktoritöö käsitleb kirderannikumurde sõnavara (1996) ja Helsingis kaitstud Eino Koponeni doktoritöö lõuna-eesti sõnade ajalugu (1998). Tartus kaitstud magistritöödes eritleb Meeli Sedrik Hiiumaa (Sedrik 1994) ja Katrin Uind Kihnu murdesõnavara (Uind 2000). Renate Pajusalu doktoritöös on analüüsitud ka lõunaeesti murrete deiktikuid võrdluses eesti kirjakeele ja naaberkeeltega (Pajusalu 1999; vt ka R. Pajusalu 1998)
sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa Murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis 1924 eesti keele professor, 1925 ES esimees. Eesti Keele peatoimetaja. Õppis Tartus, Helsingis, Genfis (romaani keeled, soome filoloogia jm.), lõpetas 1922 eestikeelse TÜ Saareste kolm peateost: väitekiri, murdeatlas, mõisteline sõnaraamat. 1944 Rootsi, Uppsalas murde- ja rahvaluulearhiivis, soome-ugri osakonnas. Keelejuhtide võrgustik Rootsi eestlastest. Põhiosa elutööst ilmus Rootsis (väike murdeatlas, mõisteline sõnaraamat, üle 30 artikli jm.) 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Tartu Ülikool - II maailmasõja eelne Tartu ülikool oli loonud tugeva aluse eesti keeleteadusele (murdeuurimine, katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine)
Muidugi leidis Joonas ka nipi, kuidas kiiresti edukaks saada. Nipp on nimelt selline, et kui üks nipp ei õnnestu, siis tuleb leida uus nipp. 1.1.1.1. Helga Nõu Ta sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus. Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud
Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav leide on VÄHE (kästitööga seotud raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit) · Viikingite kunst kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike, ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre, 4) osebergi jm. Ruunikivid. · Ruunitähestik rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid? 498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind)
riigi loomisel. Laevad panti ümarpalkide peale ja niiviisi suudeti neid ka mööda maismaad vedada. Ülevedamiskohtade juurde on kujundatud ka käsitööliste asulad, kes laevu parandasid. Viikingite linnused on ääretult korrapärased, geomeetrilised. Võrreldes teiste linnustega samal ajal leiti frykati linnuses vaid 1 odaots, mida on ääretult vähe , sest relvad olid olulised. Kuninglikud kääpad olid võrdlemisi silmatorkavad.nt Vana-Uppsalas Rootsi kuningate kääpad. Kõige vingemad norra kuningate kääpad, sest need sisaldavad väga hästi säilinud esemeid. Sh hästi säilinud ka puuesemed. Osebergi kääpa leidudes oli nii laev kui ka saan, kus oli skandinaavia kunstkäsitöö ilmekalt peal. Kunst seot ka ruunikividega. Osadel ruunidel kuj mitmesuguseid legende, kogu sõnum on piltides edasi antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga, milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see püstitatud
kõrvalekalle on ainult 0,5%. Neil kõigil on neli väravat, eluhooned on täpselt paigutatud nelinurkselt, kõik need on ühesuurused. Leide on sealt suhteliselt vähe. Relvi on sealt väg avähe leitud. Saagadest võib välja lugeda, et tegu võis olla harjutamiskohtadena, seal elati ka väga väikest aega. Leiti ka käsitööasju, kangakudumisvahendeid jmt. Kalmed. Kõige uhkemad on kuningate kääpad, Taanis on kõige tuntumad Jellinge kääpad. Rootsi kõige tuntumad on Vana-Uppsalas, kääpa kõrgus on üle kümne meetri. Leide kummastki ei leitud. Kõige uhkemad on avastatud Norrast, Osebergi nt, seal oli savikiht, mis säilitas ka puidu, hiljem asju reustareeriti, nt laevu, saan, väga ilusa ornamentidega asju. Kunst. Ornamentikale on loomade ornamentika. Ruunikivid on ka olulised; nende seas on kaks tüüpi: pildiga või kirjaga (või siis seguu). Ruunid on sirgete joontega, kuna neid oli (ehk) lihtsam siis kettidele panna või siis kivide peale
landamären under efterromantikens tid. Lyriker, översättare. Radikal kritik mot romantiken. Det mänskliga förnuftet, rationalism är viktigt. "Ur svenska hjärtans djup"är en svensk hyllningssång till Sveriges kung Gunnar Wennerberg var en svensk skald, inspirerad av Bellman. Hans Gluntarne är en sångsamling som består av 30 duetter för baryton och bas med pianoackompanjemang. 26 Duetterna skildrar episoder ur Uppsalas studentliv och tillkom 1847–50. Akademisk miljö, mer fest än studierBland dem kan nämnas En kväll på kyrkogården Namnlösa sällskapet är ett kamratsällskap i Uppsala på 1860-talet för idkande av vittra "idrotter", huvudsakligen skaldekonst. Signaturlyriken- man skrev under signatur. Realism: skildra vardagen, det enkla livet, hemmet, landsbygden. Idealism: snannings- och skönhetsideal, fromhet. Förebilden: Runeberg. Medlemmar: Wirsén, Bäckström , Snoilsky
100 m. Kaitserajatiste ring on ideaalselt tõmmatud, eksimus on 60 cm. Neljas ilmakaares olid väravad. Nende linnuseid on palju uuritud. Linnustes on väga vähe leide, mõned seotud metallitöötlemisega, relvaleide on veelgi vähem. Maaharimise ja karjakasvatusega seotud leiud puuduvad. On pakutud, et tegu oli sõjalise väljaõppelaagritega. Tegemist võis olla laager – linnustega. Tuntumad kääpad on Jellinge kääpad Taanis, Rootsis Vana – Uppsalas suured kuninglikud kääpad. Need on juba 19. saj läbi kaevatud. Norra kääpaid hakati kaevama 20. saj alguses, need olid kõige uhkemad, kääpad olid õhukindlad, viikingikuningad maeti laevas suurte panustega, õhk ei pääsenud savi tõttu sisse. Pikka aega peeti neid röövliteks, kuid tänu arheoloogiale on see pilt hakanud muutuma. Nad on mänginud Euroopa kultuuriloos olulist rolli, ka omaaegsetest allikates on sellekohaseid märkusi.
Määrava tähtsusega pullide aretusväärtuse hindamisel on järglaste andmed. Veiste aretusväärtus määratakse Jõudluskontrolli Keskuses (JKK). Aretusväärtus määratakse matemaatilise statistika meetodi BLUP meetodi -abil Pullide hinnatakse veel ka rahvusvaheliselt, kuna neil on järglasi paljudes riikides. Sellega tegeleb rahvusvaheline pullide hindamise organisatsioon INTERBULL, mille keskus asub Uppsalas. Tõuloomade valikut teostatakse pidevalt alates vasika sünnist kuni looma väljaprakeerimiseni karjast. Erinevas vanuses loomi valitakse erinevate kriteeriumide järgi. Valikukriteeriumid määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist
mingeid selleteemalisi dokumente ega fotosid. Samuti pole andmeid ühegi selleaegse veel elava džäss- muusiku kohta ei Narva kultuuriosakonna spetsialistil Jaan Lindel, sealsete tantsuorkestrite ajalugu uurival džässmuusikul ja Narva muusikakooli õpetajal Boris Paršinil (telefonivestlused siinkirjutajaga 16.01.2007) ega Tallinnas tegutseval Vana-Narva Seltsil. 93 Narva Postimees 1928, 21.12. 94 R. Marandi pere kogus. R. Marandi (1921 Narvas – 2004 Uppsalas) ise võttis üliõpilasaastail Tartus svingpianismi tunde L. Tautsilt, kes õpetas talle Teddy Wilsoni stiili võtteid. Rootsis mängis ta koos viiuldaja A. Pisukesega aeg-ajalt eestlaste üritustel veel 1990. aastail (Intervjuu 20.07.1996 ja kirjad siinkirjutajale 1976–2000). Kõnealust fotot, mida V. Ojakäär kümmekond aastat tagasi nägi, ei ole õnnestunud enam leida. 55
Konsistooriumist ei ole teada ühtegi jälge, et ta oleks koos käinud. Järgnevad 10 a on kirikuelu paljuski jätkunud nii nagu ta oli olnud enne Lupeqiust. Ei teki piiskopi institutsiooni, kuid vaimulike ametissemääramisele on tõsiselt täheleoanu pööratud, säilinud mõningaid eesti k prooviütluste tekste. 1638 a suurem muutus, rootsi keskvõim otsustab määrata eesti piiskopiks Joahimm Jheringi), Määratakse ametisse rootsi riigipäeval, ametisse pühitsemine toimub Uppsalas. See millega ta eestimaale tuleb on üsnagi laia ulatuslikud. 1638aastani ei olnud praktiliselt 50 a Eestimaal piiskoppi olnud. Töökohaks saab toompea. Jheringi esimene suurem ettevõtmine on konsistooriumi lõplik rajamine. Puhtalt vaimulik konsistoorium, millele allutatakse kõik kirikud , koolid, hospitalid. Pidi vaatama vaimulikke, viima läbi visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud
F. Schinkel ). Rootsi arhitektuuril, mis elavnes juba barokiajastul, on alati olnud tihe side prantsuse ehituskunstiga. Nii on Louis XVI stiili mõjusid tunda C. F. Adelcrantzi ( 1716 - 96 ) loomingus ( Hiina paviljon Drottningholmi pargis, 1763 ). 18. sajandi viimasel veerandil ilmneb arhitektuuris tugev antiik - Kreekaarhitektuuri mõju, esimesed nn. "uuskreeka" stiilis ehitised pärinevad prantsuse arhitektidelt ( näit. J. Desprez nn. Botaanikum Uppsalas ). K. F. Sundvall projekteeris Uppsala ülikooli raamatukogu ( 1819 - 41 ) samuti kreeka templiarhitektuurist lähtudes. Heade proportsioonidega hoonet ilmestab 8. sambaline dooria stiilis portikus. 19. saj alguses, eriti Bernandotte`i dünastia esimese kuninga Carl XVI Johani valitsemisajal, tugevneb prantsuse ampiirstiili mõju rootsi arhitektuuris ( arh. F. B. Blom (1781 - 1853 ) Ratsaväekasarmud Stockholmis, 1811 ), Rusendali loss, 1823 - 27 jt. ).
annaabi.ee 
