Eesti keele olevikuvormi kasutatakse: - kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, näiteks Jüri loeb raamatut, - kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamiseks, näiteks Jaan ehitab endale suvila. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning umbisikulise tegumoe tunnustes takse, dakse ja akse sisalduv kse. 40. Lihtminevik e imperfekt, iseloomustus ja näited. Lihtminevik ehk imperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab tavaliselt seda, et tegevus eelneb kõnehetkele ja vaatlushetk langeb kokku sündmushetkega. Lihtminevik on kõige tavalisem jutustamise ajavorm, näiteks: Kolmapäeval sõitis Jüri linna. Kõigepealt läks ta ministeeriumi, siis käis raamatukogus ja astus sõbra poolt läbi. Õhtul tuli ta koju tagasi.
alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks) *Kesksõnad: -nud/-tud, v- ja tav-kesksõnad (töö/tav) *Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es
päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna -- oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna --, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. Oleviku kesksõna Oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti. 2 Mineviku kesksõna Mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus. des-vorm des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb lauses määrusena, väljendades teise
(sõnavormi lõpus (tee/ks, satu/ks); 3) käskiv kõneviis e imperatiiv, tunnused -ge (tul/ge), -ke (teh/ke), 0 (too); 4) kaudne kõneviis e kvotatiiv, tunnus -vat (käi/vat, seis/vat); 5) möönev kõneviis e jussiiv, tunnused -gu (ol/gu, vii/gu); -ku (teh/ku, haka/ku). 3. Ajakategooria 1) olevik e preesens. Tänapäeval tunnuseta, olemas ainult ajaloolised tunnused: -b (ainsuse 3. pöörde lõpus), va/d (mitmuse 3. pöörde lõpus), -kse (umbisikulise tegumoe olevikus), -v (oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i, pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib
TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28
Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolekul räägiti koristustöödest ja puudutatakse ka olmeprobleeme. 6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe läbisegi tarvitamine. Pärast tööd veidi puhkasime ning siis mindi peole. Tahetakse targem olla, kui sa oled. 7. Otse- ja kaudkõne segiajamine: Ema kutsus mind tuppa ja ütles, et too keldrist puid. Poiss vastas, et ma püüan ennast parandada. 8. Ühildumisvead (ainsus ja mitmus): Vanasti oli perekonnas naistel tunduvalt väiksemad õigused. Lahinguväljale jäävad lebama naaberküla poisse. Laiskus, julmus ja üleolev suhtumine kaaslastesse muutis ta kõigile talumatuks.
Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva kõneviisi ainsuse 2.pööre Tuku! Ära tuku! Tudkesksõna tuku/tud Tud- Umbisikulise kesksõna tegumoe vormid: Tuku/tud Tuku/takse, Tuku/ti Kasutatud materjal ,,Sõnadest tekstini; Eesti keele õpik 7.klassile" P.Ratassepp
Töös ei olnud tsitaate, kuid olid refereeringud . Leidus ka parafraseeringut. Refereeringud on kokkuvõtvad. Kokkuvõte ja sissejuhatus on omavahel seotud. Terminid on selgitatud lahti. On tutvunud kirjandusega, lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele. Kasutatud kirjandust on 19 ühikut ja on vormistatud õigesti. Töö vormistamisel ei esinenud grammatilisi vigu kui ka väiksemaid tähevigu. Umbisikulise tegumoega ei ole ülepingutatud. Teadustöö on hästi koostatud ja vormistatud. Sain juurde uusi teadmisi. Retsensent Ian Saarik
moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstruktsiooni (liigtulevik) asemel kas olevikku või lihtminevikku! 7. õigekiri 8. kirjavahemärgid öeldiste põhjal, mille joonisid juba enne alla 9. ülesehitus: SJ probleem/ väide juhtlaused/ vahejäreldused LS kooskõla SJ-ga, vastavus, üldistus
ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED Õpilane kirjutas kontrolltööd. Ema valmistab kooki. Mängin väljas palli. Hulk inimesi läks üle tee. SIHITIS
” (Edgar Savisaar) Manipuleerimine statistiliste andmetega “Statistilised andmed näitavad, et aastatega on suurenenud nende laste osakaal, kes on proovinud erinevaid mõnuaineid.” (Statistikaamet) Soovitava esitamine tegelikkuse pähe “… oleme valmis võtma enda peale opositsiooni liider- või juhterakonna rolli.” (Sven Mikser) KEELELINE MÕJUTAMINE Nimemaagia ja loosungid “Võrdsete võimaluste Eesti” (Rahvaliidu loosung 2007. aastal) Umbisikulise tegumoe kasutamine “Meile öeldi, et Snowden on Boliivia lennukis.” (Hispaania välisminister) Vähetuntud võõrsõnade kasutamine “Bioloogilised uuringud on näidanud, et nii katalüütilised kui ka regulatoorsed alaühikud on võimelised eksisteerima eraldi.” (Õhtuleht 2006) KOKKUVÕTE Demagoogiat kasutatakse igas eluvaldkonnas. Selle abil saavutatakse soovitud eesmärke. Inimesed ei saa üldjuhul arugi, kuidas neid pidevalt mõjutatakse.
ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø
Meetodi sobivus oleneb uuritavast teemast ja kogemusest, mida tahetakse haarata. Tihti võrreldakse omavahel kvalitatiivset ja kvantitatiivset uuringut, tuues välja nende mõlema puudused uuritava materjali usaldusväärsel analüüsimisel. Stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt; üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; ei liialdata võõrsõnadega. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Töö peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Vältida tuleks: paljusõnalisust, sõnakordusi; slängi, stampkeelendeid;
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid,
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid,
) ma-vorm väljendab mingi muu tegevuse suhtes järgnevat tegevust (suhtelist tulevikku). Ta on lauses tavaliselt: o sihtkoha määrus, nt Läksime sööma; o sõltuvusmäärus, nt Ta pani meid kirja kirjutama. ma-vorm võib olla ka: o liitöeldise osa, nt Mari hakkas laulma. Mõnikord esineb ma-vorm: o iseseisva öeldisena, nt Kähku magama! ma-vormil on ka umbisikulise tegumoe vorm, mida kasutatakse koos verbigapidama, millel endal umbisikulise tegumoe vormistik puudub, nt Järve äärde pidimindama jalgsi. ma-vormi tunnus on ma, mis liitub tüvele või umbisikulise tegumoe tunnusele. mas-vorm väljendab tavaliselt mingi muu tegevuse suhtes samaaegset tegevust (suhtelist olevikku). Ta esineb lauses tavaliselt: o otstarbe varjundiga asukoha määrusena, nt Olime marju korjamas;
juuakse ei jooda i muutu i muutu i muutu 1. Mitu põhilist aega on tegusõnadel, kuidas neid nimetatakse? 2. Mitu vormi on mineviku väljendamiseks, kuidas neid nimetatakse? 3. Mitu arvu on tegusõnadel? Nimeta need. 4. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 5. Mitu kõneviisi on tegusõnadel? Nimeta need. 6. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 7. Nimeta kõik ajad, mis eesti keeles olemas on. 8. Kirjuta sõnast viima umbisikulise tegumoe lihtminevik. 9. Kirjuta sõnast sööma umbisikulise tegumoe olevik.
Hn- hiina keeles VMO-vanamoeline RMTP-raamatupidamine j.a-juures asuv R.S.V.P - répondez s'il vous plait (palun vastake) 10. Kas sõnapaarid kas/või ja võib/olla tuleb kirjutada kokku või lahku? Võibolla, võib-olla nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta võib kokku kirjutada (Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum, koduloo+muuseum, kunsti+muuseum, loodus+muuseum, linna+muuseum. Korter+muuseum, maja+muuseum, talu+muuseum, vabaõhu+muuseum.Muuseumi+eksponaat, muuseumi+teadus
See tagab lugejale lihtsasti lugevuse ning arusaamise. Dokumentides mõtete edasi andmiseks tuleks kasutada pigem konkreetset kui abstraktset keelekasutust. Lugejale ei tohiks tunduda, et tekstis püütakse varjata teadmatust keeruliste sõnade taha. Lihtsate sõnadega muutub teksti sõnum täpsemaks ja arusaadavamaks. Näiteks toetustegevuse asemel võiks kasutada toetus. Kirjas tuleks kasutada pigem isikulist tegumoodi. See muudab teksti selgemaks ning konkreetsemaks. Umbisikulise tegumoe puhul muutub tegija ebamääraseks. Lugejale on teksti mõte selgem, kui esile on tõstetud tegija. Ettevaatlik tuleks olla eksitussõnadega. Nendeks on sarnased sõnad, millel on keeliti erinev tähendus. Liialdada ei tohiks erialaslängiga kuna üldsus ei pruugi neid termineid mõista. Samuti võivad lugejale jääda ebaselgeks erinevad lühendid. Need tuleks kindlasti lugejale lahti mõtestada ning selgitada. Lõpetuseks peab tähtsates dokumentides kindlasti kontrollima õigekirja
-I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat -t ela-t-i aeg -si, -s, -i ela-s, ela-si-d -kse ela-ta-kse kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik Lõpp väljendab käändeid, pöördeid käändelõpud alates osastavast pöördelõpud -N -ME -D -TE -B -VAD Tunnustel, lõppudel puudub tähendus, seetõttu ei saa nad tüveta eksisteerida. A ja B tüvi A- tüvi käändsõnadel on ainsuse omastav kääne (kelle, mille ?) kiilaspäise rahurikkuja B- tüvi käändsõnadel os. k. (keda, mida
inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline. Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms) Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Eetika – (kr ethos ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskondliku teadvuse osa ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus. Moraali ja kõlblusnormid ja ideaalid on muutunud ja muutuvad ajaloos. Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus
tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata). Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.) 5 Lisa 1Tiitelleht Hummuli Põhikool Lydia Koidula Referaat Õpilane: Kadri Kaasik 7.klass Juhendaja: Mari Maasikas 6
praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummal¬gi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Ains. 1. 2. 3. pöörded Mitm. 1.2.3
märka autosse ja kiivri taha varjunud sportlasi. Enamiku teiste spordialadega võrreldes jääb autospordis nägemata sportlase pingutus inimvõimete piiril ja nii kipumegi mitte märkama, et nemadki on inimesed oma rõõmude ja muredega. Samuti jäävad tagaplaanile ja kaovad unustustehõlma need inimesed, tänu kellele on sportlastel vahendid, millega oma oskusi demonstreerida, ehk siis autod. Tavaliselt räägitakse ikka ühest või teisest ralliautost kui mingist umbisikulise "tootja" valmistatud sõiduvahendist. See referaat räägib minu lemmikust maailmameistrist(Sebastien Loeb), ühest tuntuimast sõitjast(Timo Mäkinen), kahest kuulsast autost(Audi Quattro ja Subaru Impreza 555) ja kahest kuulsast rallist(1000 jörve ja Korsika). Sebastian Loeb Mees, kes on igas olukorras rahulik. Võtkem või näiteks selle hooaja algus, mil ta saavutas oma esimese MM-tiitli. Esimesed edukad sõidud
hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist? 1) Otsid ÕS ist vajaliku sõna 2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri
seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi: -da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a). vat-infinitiiv – päritolult on tegemist oleviku kesksõna osastava käände vormiga, millel on neli avaldumisvõimalust: 1) isikulise tegumoe olevikuvorm e vat-vorm: Nägin teda õppivat; 2) umbisikulise tegumoe olevikuvorm e tavat-vorm: Kuulsin toas naerdavat; 3) isikulise tegumoe minevikuvorm liitvormina olevat + nud-partitsiip: Märkasin looma kadunud olevat; 4) umbisikulise tegumoe minevikuvorm liitvormina olevat + tud-partitsiip: Lootsin selle töö juba tehtud olevat. ma-tegevusnimi – seondub piiratult käändekategooriaga ja tal on 5 vormi: -ma, mis väljendab mingi muu tegevuse suhtes ajaliselt järgnevat tegevust. Nt Tulin raamatut lugema;
väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia. Maapõevarad ammenduvad kiiresti Meie veekogud on saastunud Seega pole refleksiivsetes lausetes kellegi tegevus otseseoses ebameeldivate nendingutega:
vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt; · kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused on loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust;
· Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes Kvantitatiivne Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes. Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest. Kombineeritud uurimus Kombineeritud meetodiga on tegemist juhul, kui uurimuses kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik: · nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus · kombineeritud meetodite põhjendus · saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides · kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised küsimused
maju 'madu'). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat 'plaat'), a labialiseeritus (soun 'saun', koo 'ka'), h ees ä > i (ihib 'ähib', kihe 'kähe'). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat 'paat', ear 'äär'), j kadu tagavokaalide vahel (koo 'koju', raama 'rajama', ooma `ujuma') Hiiumaa - Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda 'kutsutakse', jooda 'juuakse'), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas 'lapsega'), rootsi mõjud (krenkima/kränkima 'haige olema'). I-Hm (Käina, Pühalepa): a > o (oostane 'aastane'), geminatsioon kahesilbiliste verbide lihtminevikus (tulle 'tuli', pesse 'pesi'), mitm os-s (kässe 'käsi') ja ains sisseütlevas (lattu). Lä-Hm (Emmaste, Reigi): au > ou (lout 'laut', pouk 'pauk'), svaa h ja helilise konsonandi vahel (vihim 'vihm', lehem 'lehm')
je-ill: mahaje, kerikuje; de-ill: talude ‘taludesse’; st-transl: ullust ‘hulluks’; omastavas topeltmitmus: nuoride ‘noorte’, nuoremite ‘nooremate’, einide ‘heinte’; mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’; lõputa ja sse-line umbisikulise tm olevik, sh ka eitavas kõnes: ei jäätässe ‘ei jäeta’; käskiva kv mitm 2. p -ga ~ -gä, -ka ~ -kä: akkaga ‘hakake’, elägä ‘elage’; Idamurre liigendus problemaatiline; tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleeda kihelkonna põhjaosad; siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’;
ühe tüve baasil). 4.meessugu, meessõber, meesõpetaja, meeste-jalgratas... (liitsõnad ühe täiendsõna baasil). 1-3 on lihtsõnad, vastandudes viimasele, liitsõnade klassile. 3) Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust. Nt sõnavorm loeti koosneb tüvest loe, mis kannab leksikaalset tähendust `kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama', ja formatiivist -ti, kus väljendub liitne grammatiline tähendus `umbisikulise tegumoe minevik'. 4) Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem mõiste, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud
Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega;
E-kaubandus on hetkel inimeste E-kaubandus on praegu inimeste seas ülimalt populaarne. seas ülimalt populaarne. Hetkel on meie jaoks täiesti Praegu on meie jaoks täiesti normaalne, et saame koguaeg osta normaalne, et saame kogu aeg osta värskeid kodutarbeid, autosid, uusi kodutarbeid, autosid, tehnikat tehnikat ja palju muud. ja palju muud. Võõrmõjuline ja kantseliitlik on sageli sõna `poolt' kasutamine koos umbisikulise tegumoega. Kui eesti keeles kasutatakse umbisikulist tegumoodi, siis tegijat ei nimetatagi. Kui tahetakse tegijat või tegijaid nimetada, kasutatakse isikulist tegumoodi. Vigane Õige Raamat on autori poolt kirjutatud Raamat on kirjutatud otse ja ausalt. otse ja ausalt. Raamatu on autor kirjutanud otse ja ausalt. .. on autori poolt õnnestunult .. on autor õnnestunult sidunud
FLGR.01.042 Grammatical Terminology analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example noun (proper, common, nimisõna, Refers to words which denote classes and categories of book, water, sincerity, Mary,
algustäht) 1.1 Esimene alapeatükk (Heading 2 - TimesNewRoman 14, bold, esimene suurtäht) 1.2 Teine alapeatükk 1.2.1 Punkt (TimesNewRoman 13, bold, suur algustäht) 3.2.2 Töö sõnastus Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja –vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud”, Diagramm 1 andmed osutavad et jne). Referaadi koostaja arvestagu järgmisi soovitusi: tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt ning üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat, väljendused olgu loomulikud ja lihtsad, ei liialdata võõrsõnadega, tuleb hoiduda tõlkevääratustest, peab vältima paljusõnalisust,
Minevik imperf.aspekt . Nad ehitasid seda maja aasta aega. perf. aspekt Nad ehitasid selle maja aastaga . valmis. 48 Tulevik imperf. aspekt Sügisel hakkavad nad hotelli . ehitama. perf. aspekt . Nad ehitavad hotelli kevadeks valmis. w Umbisikuline tegumood Umbisikulise tegumoe väljendamiseks on mitu võimalust: 1) mitmuse 3. pöörde kasutamine Kui alust ehk tegijat ei mainita, võib kasutada tegusõna mitmuse 3. pööret. Te- gusõna vorm võib olla imperfektiivne või perfektiivne ning olevikus, minevikus ja tulevikus: Olevik imperf. aspekt . Seda maja alles ehitatakse. imperf. aspekt Seda maja on juba 6 kuud 6
ja lühikese sisseütleva vormi. Ka mõnel kujuvaheldusega esmavälteliselt verbil (pesema, tulema) on III-vältelisi vorme: I välde III välde Tuli tuld Pesema pestakse Tulen tulnud Pesa pessa Muda mutta 2. mõned i-välteliste tegusõnadel on da-tegevusnimi ja umbisikulise tegumoe vormid II-vältelised. Ka see vaheldus kuulub välte ebavahelduse alla: I välde tulema 1 tögama tögama tögada tõgada - av 2 karp karbi karpi vv 3 jalg jala jalga lv 4 jumalik jumaliku jumalikku vv 5 pank panga panka - vv 6 väide väite väidet - vv 7 vallandama vallandan vallandada av 8 tõmblema tõmblen tõmmelda lv
ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest;
ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest;
Aktiv – aktiivne Mehr – rohkem Der Ehemann – abikaasa Die Ehefrau Ich – mich wir - uns Du – dich ihr - euch Er, sie, es - sich sie – sich Niemon – mitte keegi Die Freizeit Die Ferien (PL) – vaheaeg Der Urlaub . puhkus Das Theater – teater Das Kontzer, -e – kontsert Das Cafe, -s – kohvik Au(ss)erdem – peale selle Warten – ootama AUF+Akkusetiv Teilnehmen – osa võtma AN+Dativ MAN – tõlkimatu, kasutatake umbisikulise tegu moena, pööratakse nagu er,sie,es Es – alus Das Kind ist 5. Es kommt heute zu mir. Shenlichts – igatsusega Der Sport Der Sportler, - - sportlane Die Sportlerin, -nen Der Sportfan, -s – spordifän Der Star, -s -staar, täht Die Nachricht, -en – uudis Das Programm, -e – kava Die Sendung, -en – saade Das Video, -s – video Auf Video aufnehmen – videole võtma Der Videorecorder – videomagnetofon Das Taschenradio, -s -taskuraadio Die Briefmarke, -n – kirjamark
lähtuda nn. ühtlaselt mõistetava, grammatiliselt korrektsuse ja arusaadava seaduse loomise põhimõtetest koostamisel. Järgenvalt analüüsib käesoleva seminaritöö autor KarS'i vastavust HÕNTE'le. Peatükis kasutatava määruse § 15 Keele- ja stiilinõuded, mille kohaselt peab seaduse eelnõu vastama eesti kirjakeele normidele (lõige 1), olema ühetähenduslik, täpne ja selge (lõige 2), kasutatakse umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi (lõige 3) ja ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus (lõige 4). Välja toodud kriteeriumite kohaselt võib väita, et uuritav seadus järgib kõnalusest määrusest välja toodud õigusnorme, kuna seda tõestavad enamik õigusnorme nii KarS'i üldosas kui ka eriosas. Olgu näitena välja toodud järgmine paragrahv üldosast, illustreerimaks vastavust määruse paragrahvis olevatele lõigetele: § 50
Selleks on vajalik teatud vaimne arengutase. Muideks, vokaale on lihtsam õppida hääldama kui teisi, seega eesti keel on hea keel. · Koartkulatsioon, naaberhäälikute (ees ja/või järel) mõju hääldatava hääliku tunnustele Morfeemid (väikseimad tähenduslikud üksused) - leksikaalsed (sõnatüved, juurmorfeemid) nt õun - grammatilised (vabad/seotud, afiksid) · lõpud (käände- ja pöördelõpud) · tunnused (mitmuse tunnus; mineviku tunnus, umbisikulise tegumoe tunnus, keskvõrde tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine
üleminekusätted. (5) Jõustumissäte kavandatakse eelnõu viimase paragrahvina. § 15. Keele- ja stiilinõuded (1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. (3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi. Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da- tegevusnime kasutamine. (4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus. § 16. Sätte sõnastamine Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt. § 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine (1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja
Pöördkond Infinitiiv Käskiv kõneviis I arbeta Arbeta! Tööta! / Töötage! II bygga Bygg! Ehita! / Ehitage! III läsa Läs! Loe! / Lugege! IV tro Tro! Usu! / Uskuge! u Passiiv Rootsi keeles on järgmised võimalused passiivi ehk umbisikulise tegumoe väljenda miseks: 1. s-passiiv 2. bli-passiiv 3. vara-passiiv Käesolevas õpikus tutvustame lühidalt vaid s-passiivi. S-passiivis lisatakse kõikides ajavormides ja kõikides isikutes tegusõnale lõpp s, kusjuures olevikus langeb lõpp r ära ja selle asemele tuleb s. Aktiiv Passiiv Uwe lagar bilen. Uwe parandab Bilen laga-s. Auto parandatakse
Individualiseerimine (üksikisikustamine) või assimileerimine (rühmatasand) Kollektiviseerimine: mitmus (muulased), kollektiivsubstantiiv (erakond, juhatus), mitmuslik pronoomen (meie, nemad), kollektiivsusliited (elanikkond, rahvastik). Kvantifitseerimine: numeraalid Määratletud või anonüümne osaline – osaliste indetermineerimine. Anonüümsus väljendub indefiniitsete pronoomenite, meie-deiksise ja umbisikulise tegumoe kaudu. Määratletud inimest vaadeldakse tema määratlemistunnuste järgi. Osa nimetatakse (isikunimega) ja kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja)
Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust. Uudise põhikriteeriumid: · Sündmuse värskus. · Sündmuse mõju lugejatele. · Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus. · Sündmuses osalejate tuntus. · Sündmuse konfliktsus. · Sündmuse erakordsus. · Sündmuse päevakajalisus (Kask 2005: 66). 5 Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on
protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistiline testimine. 28 Kvantitatiivne uuring · Votab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes · Uurib uldkogumit voi valimit, mis esindab uldkogumit · Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda · Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest 2. Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses. Andmekogumismeetod viitab viisile, kuidas andmed on saadud kas naiteks ankeetkusitluse, poolstruktureeritud intervjuu, fookusgrupiintervjuu jne abil. Andmeanaluusi meetod selgitab, millega ja kuidas kogutud andmed on toodeldud. Kvalitatiivses uuringus
annaabi.ee 
