HAABERSTI Haabersti linnaosa Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel 41 549 elanikku (1.jaanuar 2011) ●eestlasi 49,2% ●venelasi 41,1% ●ukrainlasi 4,1% ●valgevenelasi 2,2% ●soomlasi 0,7% ●juute 0,5% ●teistest rahvustest 1,9% Haabersti mõis Haabersti praegu
Hiiumaa rahvastik Rahvaarvu muutumine ● Rahvaarv väheneb iga aastaga 2005. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 9370. 2015. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 8582. Soolis-vanuseline koosseis ● Noori mehi on rohkem kui noori naisi ● Keskealisi mehi ja naisi on peaaegu võrdselt ● Vanemaid naisi on rohkem kui vanemaid mehi Rahvuslik koosseis ● eestlasi on 98,84% ● venelasi on 0,72% ● soomlasi on 0,19% ● ukrainlasi on 0,15% ● valgevenelasi on 0,09% Asustustihedus 8,4 elanikku ruutkilomeetri kohta Äärealadel on asustus tihedam, Hiiumaa keskel puudub asustus. Kõige tihedam asustus on Kärdlas. SWOT analüüs Tugevused- Mereteed, väikse asustuse tõttu on väiksem kahju keskkonnale Nõrkused- Eraldatus mandrist, väike sissetulek saarele turistide ja elanike vähesuse tõttu. Ohud- Tuuled, kui rünnatakse näiteks sõja korral siis on Hiiumaa
Põhjuseks võib olla pereplaneerimine või halb majanduslik olukord. Sammuti on vähe 60-64a, kuna nad on sünidnud Teise maailmasõja järgsel perioodil.Vanemaealisi inimesi on vähem,naised elavad kauem kui mehed, sest on vähem vastuvõtlikumad haigusele ja satuvad vähem tööõnnetustesse. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-19 ja 45-49 aastat Rahvused. Narva linnas on ülekaal venelasetel,87%. Eestlasi on vähem kui veerand, umbes 5%. Veel on ka ukrainlasi, valgevenelasi, Soomalsi, Tartlasi, Leedukaid kes moodustavad elanikest 1-3%. Muid rahvuseid on 1%, kuhu kuuluvad näiteks juudid, lätlased, poolakad ja ka sakslased. Haridustase Veerand linna elanikest omab üldkeskharidust 23 %. 18% elanikest omab üldpõhiharidust ja 13% algharidust. 12% elanikest omab keseriharidust pärast keskharidust. 11% elanikest omab kõrgharidust. Väike osa linna elanikest on omandanud kutsekeskhariduse keskhariduse baasil 6%
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrge...
Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sakslasi, mustlasi, ukrainlasi, juute, tatarlasi jt. Majandus Rumeenia on vaene ja korrumpeerunud riik. Eksport on üle poole Rumeenia majandusest ja import natuke alla poole. Iseärasused Rumeenlased on kõik õigeusklikud. Rumeenia kultuuri on oma tegemistega jätnud tugeva jälje mustlased. Tänapäeval tuntakse Rumeeniat (ka Ungarit ja Bulgaariat) mustlastemaana. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Bukarest (10.09.2012) http://www.euroinfo.ee/index.php?cmd=go2&id=9#Rumeenia
Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks? Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi, ukrainlasi ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta. Näiteks venelaste kultuur, temperament ning kombestik erineb oluliselt eestlaste omast - nad tähistavad uut aastat muul ajal ja võtavad seda muud moodi vastu jne. Kuigi Eestis on teise kultuuri ja rahvuse esindajaid, leidub neid siin vähe. Kogu rahvastikust
sajandi lõpuks kuulus enamus maaalast Inglismaale. Pärast mõningaid konverentse ühines Kanada ,,Ühtseks Kanada riigiks" 1.juulil 1867. aastal Rahvastik 32.2% Kanadalasi 4.6% Itaallasi 21% Inglasi 4.% Lõuna - Aasialasi 15.8% Prantslasi 3.9% Hiinlasi 15.1% Sotlasi 3.9% Ukrainlasi 13.9% Iirlasi 10.2% Sakslasi Huvitav info Kanadast. Kanada ja USA vahel on maailma pikim valveta piir. Kanadal on maailma pikim rannikujoon Kanadas on 6 ajatsoont. Üle 9 miljoni Kanadalase räägib prantsuse keelt . Pool Kanadast on kaetud metsaga Kanadas on umbes 2 miljonit järve Kanadas on maailma pikim maantee Kuulsaid Kanadalasi Celine Dion Nelly Furtado Jim Carrey
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust
Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee. Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%. Majandus Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3
riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude riikidega on tal viisa vaba väljasõit teistesse riikidesse. Eestit külastab ka üle 100 000 turisti iga aasta mis tähendab, et paljud inimesed on huvitatud Eesti vaatamisväärsustest. Hiljuti tuli Eestisse kasutusele ka euro rahaühik
kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti ). Suurenenud oli soomlaste, sealhulgas ingerlaste ja karjalaste osa (1,4%), olid tekkinud ka täiesti uued rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) . 15. jaanuaril 1970 Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest. Eestlaste arv oli kasvanud 925 157-ni, osatähtsus rahvastikus oli 68,2 protsenti, venelasi oli 24,7% , ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi ning soomlasi oli mõlemat 1,4% . 17. jaanuaril 1979 Rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on kasvanud 8% võrra - siin elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni - osatähtsus rahvastikus oli 64,7% , venelasi oli 27,9% , ukrainlasi 2,5 protsenti, valgevenelasi 1,6% ja soomlasi 1,2% . 12. jaanuaril 1989 Viimasel Nõukogude rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 6,9% võrra ja
(293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%). Iive Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. aasta elussünde surmajuhte loomulik iive 1994 42376 46486 4110 1995 41195 45306 4111 1996 39066 42896 3830 1997 37812 41143 3331 1998 37019 40757 3738
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust.
Samas on Austria psühhiaater Sigmund Freud väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, lihtsalt täiskasvanuks saades surume me alla suure osa oma võimalustest. Antud teemas on suur roll kogu ühiskonnal, kelle eesmärgiks on välja tuua, kuidas seksuualvähemus mõjutab ülejäänud inimesi ning kui ohtlik või ohutu see üldse on. Kindlasti ei saa liigitada seksuaalvähemusi millegi muu kui just nende ühise vähemuse põhjal ühte tervikuks. Võrdväärselt ei saa liigitada ukrainlasi ega soomlasi millegi muu põhjal Eestis elavaks vähemusrahvaks kui ainult nende vähemuse poolest, sest kõik ülejäänu on neil täeiseti erinev. Nagu ütles geiaktivist Reimo Mets oma kunagises intervjuus delfile, pole pedofiilid, nekrofiilid ja zoofiilid on üldse võrreldavad homoseksuaalsete isikutega. Ta sõnas, et need on täiesti erinevad terminid, mille vahel puudub igasugune seos, täpselt nagu on üksteisega erinevad päike ja kuu. Ta lisas, et homoseksuaalide puhul on
Tauragnas, mis on 60,5 m. Rannikualadel asuvad mitmed looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30% pindalast on kaetud metsaga. Kliima Leedu on merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C. Rahvastik 2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus
kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi, makedoonlasi, monteneegrolasi, austerlasi ja ukrainlasi. Kohustuslik kirjandus Geograafia põhikoolile 5. osa lk 119-121 a:Kalev Kukk. http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Croatia.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Croatian_Coat_of_Arms.s http://www.shopping-city-zagreb.com/res/bilder/upload/th EE 15 ,,Maailma maad" lk210 aõ:Eesti Entsüklopeediakirjastus AS 2007. http://transitionculture.org/wp-content/uploads/allotment3 http://upload.wikimedia
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt
Eestiski on põllumajanduses töötavate inimeste osatähtsus pidevalt vähenenud ja teenindusharude osakaal kasvanud. Rahvuslik koosseis Ühe riigi territooriumil elab tavaliselt erinevatest rahvustest inimesi. Rahvuslik koosseis iseloomustabki, ühe või teise rahvuse osatähtsus vaatlusaluse territooriumi kogurahvastikus. Eestimaa põlisrahvastikuks on eestlased, kes praegu moodustavad 64% kogu rahvastikust. Peale eestlaste elab Eestimaal päris palju teisi rahvuseid, eelkõige venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi jt. Selline kirju rahvuslik koosseis on kujunenud pika aja jooksul, kuid valdavalt siiski nõukogude perioodil, mil toimus rahvaste massiline ümberasustamine. Teiste rahvuste esindajad elavad peamiselt linnalistes asulates, eriti palju on neid Tallinnas ning üldse Põhja-ja Kirde-Eestis Paldiskis, Maardus, Sillamäel, Tapal, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas. Maal on eestlaste osakaal suurem. Rahvusliku koosseisu muutumine 19. saj. lõpul ja 20
Hollandis leiti veiselihatoodetest veel hobuseliha. Hollandi toiduamet teatas kolmapäeval, et on leidnud ühe Gelderlandi provintsi tapamaja neljast veiseliha märgistust kandvast lihasaadetisest hobuseliha ning «ennetava meetmena» peatanud ajutiselt kõik selle lihatöötleja tarned. Ukraina julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) hoiatas ukrainlasi, et riigis kõlavad anonüümsed ähvardused hüdroelektrijaamade ja aatomienergiaobjektide õhkulaskmise kohta. -Delfi 27. jaan Emad-isad kasutavad oma lapsi SMS laenu võtmiseks. Ebapiisava maksevõimega või end juba lõhki laenanud lapsevanemad on avastanud kurikavala nipi, kuidas teostada finantstehinguid, mis on neile kättesaamatud. Küünilised emad-isad avavad arvelduskontod oma lastele ning kasutavad neid südamerahus kahtlase väärtusega
aga pigem märk ehteestlaslikust peremehetundest, mis seotud sooviga elada rahulikult omal maal. Ilma "Maximata" Elva soisevõitu pinnasel, näiteks. Tõenäoliselt on ka eestlase ühiskonnanägemus pärit metsarahva aegadest. Tõelise eestlase isikliku tegutsemise aluseks on ikka kodu ja pere, mitte riik ja võim. Iseseisvalt mõtlev ja loominguline lähenemine riigile iseloomustab eestlase arvates teda ennast, juhi- ja isikukultus "neid teisi sealt ida poolt", viimati siis ukrainlasi, kui Delfi kommentaare lugeda. Veel elavam arutelu tekib internetis siis, kui järjekordne riigikogulane majoneesitsekkidega vahele jääb. Kuna Riigikogu kuluhüvitised tulevad meie kõigi taskust, on selline arutelu ja avalikustamine omal moel õigustatudki ja taaskord peremehetunde avalduseks: kas seda raha kuskile mõistlikumasse paika poleks paigutada? Näiteks sinna, kuhu "Jõulutunneliga" raha korjatakse? Või selle küla eelarvesse, kuhu laulvad näitlejad igal aastal raha korjavad
hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2. Erinevad rahvused ja kultuurid Eestis Eestis on kõige rohkem eestlasi, venelasi, soomlasi, ukrainlasi, armeenlasi jne. Mõnikord tekitavad suhtlemisharjumused probleeme ühiskonnas ja inimeste vastastikust tajumist mõjutavad stereotüübid ja hoiakud. Näiteks mustlased, kes elavad ka Eestis ja räägivad kõva häälega ning on lärmakad, ei hooli eriti, mida nendest mõeldakse. Samas, mustlaste imago mõjutab negatiivselt nende vastuvõtmist meie ühiskonnas. Üldiselt on teada, et harimata
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi.
1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse.
rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.). Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. (2000) Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, kümneid tuhandeid leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. Pealinn: Varssavi (poola k. Warszawa, inglise k. Warsaw), elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline: Sejm - 460 kohta; ning Senat - 100 liiget. Valimisõigus alates 18 eluaastast. Riigipea, president on valitud rahva poolt otsestel valimistel Täidesaatvat võimu esindab peaminister
Põlva valla lipult ja vapilt võib leida rohelise kuke kujutise, mis sümboliseerib Põlva valla rohelist loodust. Põlva valla lipp Põlva valla vapp 3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 1.1. Põlva vald Põlva valla pindala on 228,6 km². 2015. aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 9908 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%, mis on viimase nelja aasta jooksul muutunud. Asustustihedus on ~44 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Põlva linn kus elab üle poole valla rahvastikust ehk ligikaudu 5000 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Ahja (963 elanikku) ja Kanepi (694 elanikku) . Põlva valla rahvastiku arv on viimase aasta jooksul kahanenud üle 10000 elaniku pealt 9000 elaniku peale. Peamiseks põhjuseks on kas lahkumine tihedamalt asustatud aladesse
Kui kümme aastat tagasi tegi 1679 teismelist abordi, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654-le. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. 2000
november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000) Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis suurem kui Eestis. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale. Kuigi Riias elab lätlasi vaid 41%, on hea osata läti keelt. Lätlased oskavad vene keelt tavaliselt oluliselt paremini kui eestlased
Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 10 156, tööealisi (vanuses 15-64) oli 45 069 ja pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA
kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst. Väljaränne Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast
võõrtööjõu sissevool teistest liiduvabariikidest. See põhjustas Kohtla-Järve kujunemise heterogeense rahvastikuga linnaks (elanike seas rohkem kui 50 rahvuse esindajaid), kus eestlaste osatähtsus pidevalt vähenes, see stabiliseerus 1990. aastatel. Viimastel aastatel on eestlaste osatähtsus isegi pisut suurenenud. Suurim rahvusrühm on venelased – 2000. aastal 68,9%; eestlasi oli 17,8%, valgevenelasi 4,5%, ukrainlasi 3,2% ja soomlasi 1,9%. 1990. aastate algusest on linnaelanike arv vähenenud. Selle peamised põhjused on negatiivne loomulik iive ja remigratsioon (endiste üleliiduliste ettevõtete töötajate naasmine kodukanti). Elanike arvu vähenemist on põhjustanud ka Eesti-sisene migratsioon (eeskätt siirdumine Tallinna) ja ränne lääneriikidesse. Peamine väljarännet soodustav tegur on olnud majanduse ümberstruktureerimine ja sellega kaasnevad protsessid – Eesti keskmisest suurem
Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1. jaanuar 2006), 1 342 409 (1. jaanuar 2007).2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 376 743 (31. märts). Eesti rahvastikust olieestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel on eestlaste koguarv vähenenud 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti
sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel eestlaste osakaal püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13% (Kuddo A. & Laas K. (2007). 3.4 Vanuseline koosseis Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15- aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (EE. 2007). Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 1564) 865 124 ehk 66,84% ning pensioniealisi (65 ja
2006. aastal elas Eestis Statistikaameti andmeil 68,6% eestlasi ja 31,4% muude rahvuste tööoskused, oma tegevuse eesmärgistamise, kavandamise ja hindamise oskuse. Oskused esindajaid. Enim oli venelasi (25,7%), ukrainlasi (2,1%), valgevenelasi (1,2%) ning soomlasi toimetulekuks ühiskonnas: ettevõtlusoskused ja toimetulek tööturul, õigusnormide järgimine, (0,8%). Kokku on Eestis esindatud üle 120 erineva rahvuse. demokraatia ning majanduse põhimõtete tundmine ja kasutamine jm.
Seda seetõttu, et reaalset sõjategevust läänerindel ei toimunud. Sest mõlemad pooled üritasid ka veel otsida kompromissi, aga selleni ei jõutud. Küll oli aga sõda idas, Sm asus poolat vallutama ja 17 septembril viis oma väed Poola ka NSVL. Seega realiseeritud MRP salajases protokollis kirjapandud. NSVL põhjendas seda Poolatungimist ka sellega ,et Poola valitsus lõpetas eksisteerimise ja , et see valitsus ei suuda enam neid ukrainlasi ja poolakaid enam kaitsta , et vennasrahvas ja blabla, see ns ettekääne. 28 september Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahel sõprusja piirilepingu, sest Poola olid nad kahekesi sõbralikult ära likvideerinud. Nad nüüd nihutasid seda salaprotokolli, et noh Leedu läks NSVL-le ja Poolat rohkem Sm-le. NSVL samal ajal, kui viis läbi poolas sõjalisi operatsioone, siis NSVL esitas ka Eestile, Lätile, Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Eeskätt
Nad olid mõnele ametikohale saanud, mis neid tõstis oma senisest sotsiaalsest staatusest kõrgemale. Enamjaolt oli tegemist inimestega, kes olid saanud keskmiselt parema hariduse kui tavaline talupoeg või linnakodanik. Nad püüdlesid hariduse poole, kuid enamjaolt jäi haridustee poolikuks. Muulaste termin on samuti kahetähenduslik. Tavatähenduses nimetati muulasteks mittevenelasi (suurvenelasi, valgevenelasi, ukrainlasi ja teisi slaavirahvaste esindajaid). Aastatel 18221917 oli muulaste terminil teistsugune sisu olemas (mõeldi kindlaid väikerahvaid, kelle elukorraldust peeti selliseks, et neid oli võimatu integreerida venemaa ühiskonda). Muulaste sekka kuulusid ka juudid. Seisustevaheline mobiilsus ehk üleminek ühest seisusest teise. Seisuslik arvukus sõltus elanikkonna loomulikust juurdekasvust ja seisuslikust mobiilsusest.
Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest (Size and structure...). Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Tihedaimalt on asustatud Sileesia ja Väike-Poola vojevoodkond. (Tamla 2007) Poola on rahvuselt ja keeleliselt väga homogeenne riik. Ligikaudu 97% rahvusest on poolakad, kes kõnelevad indoeuroopa keelkonna slaavi keelerühma lääneslaavi keelte hulka kuuluvat poola keelt. Sakslasi on hinnangu järgi 300 000 500 000, ukrainlasi umbes 200 000 ja valgevenelasi ligikaudu 200 000. Poola on olnud Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike, kuid alates aastast 1997 on rahvaarv aeglaselt ja pidevalt vähenenud. Rahvastiku vanuselises struktuuris on kiiresti vähenenud laste ja suurenenud vanurite osatähtsus. (Tamla 2007) Üks Poola rahvaarvu vähenemise põhjuseks on kõrge töötusemäär ja seetõttu lahkuvad poolakad peamiselt Lääne-Euroopasse tööotsingutele. Paiknemine ja linnad
Nõukogude Venemaa NatsiSaksamaa tulid võimule 1917 tulid võimule 1933 taodeldi uut inimest taodeldi uut inimest hävitas miljoneid ukrainlasi hävitas miljoneid juute Stalinil eelarvamused juutide suhtes Hitleril eelarvamused juutide suhtes koonduslaagrid koonduslaagrid inimkatsed inimkatsed Teine Maailmasõda
Peterburi asutamisest saadik paljurahvuseline linn ning oma paljurahvuselist pitserit kandis see veel tsaariaja lõpus. Näiteks 1881. aastal elas siin peale venelaste, kes moodustasid linna elanikkonnast lõviosa (veidi enam kui 80 % ehk 715 000 inimest), veel arvestataval määral nii riigi- kui baltisakslasi (5,7 % ehk 48 700), poolakaid (2,5 % ehk 21 400), soomlasi (2,3 % ehk 20 000) ja juute (2 % ehk 17 000), lisaks vähemal arvul valgevenelasi, ukrainlasi, eestlasi (7000), rootslasi (5800), lätlasi (4500), leedulasi, prantslasi, inglasi, tatarlasi, armeenlasi, grusiinlasi, itaallasi jt 47. Hoolimata sellest, et 44 Ernits 1929: 22 45 Arens 1958: 118; A. Moora 1964: 102-114 ja joonis 8 46 Maamägi 1980: 12 47 Juhnjova 1989: 83, tabel 1; vt ka Engman 1983: 294-299; Amburger 1986: 35-36; Engman 1995: 28, tabl 2 baltisaksa ringkonnad, kes olid tsaariaegses valitsus- ja muus kõrgemas seltskonnas väga
vabariiki. Poliitimmigrandid aga põgenesid rohkem Euroopasse. Inglimaal, Prantsusmaal ja Sveitsis. Kokku arvatakse, et enne I maailmasõda oli leedulasi välja rännanud Vene tsaaririigist umbes 500 000. 75% väljarändest toimus salaja üle Preisi piiri. Eksisteerisid lausa salajased emigratsiooni võrgustikud. Saksa valitsus suhtus sellisesse emigratsiooni soosivalt, sest teenisid emigrantide rändelt kasumit. Peale leedukate rändas välja seda viisi ka juute, poolakaid, lätlasi, ukrainlasi jne. Eesti ja Läti väljaränded toimusid sellel ajal aga rohkem Venemaale Kaukaasiasse eestlaste väljaränne umbes 20% ja lätlastel 10%. Läti aladel oli tööstus palju arenenum, mis pakkus rohkematele lätlastele töövõimalusi kodumaal. Riia oli impeeriumi suuruselt 4. linn ja linnastumine Lätis juba 40% ja pool sellest Riias. Riias asutati 1864 Polütehnikum ja Riia vaimulik seminar, kus õppis ka palju eestlasi. Nt Päts ja Poska.
Vene tsaaride ideaaliks, eriti pärast Aleksander II tapmist, sai "ühtne ja jagamatu Venemaa." Abinõudeks selle saavutamiseks oli kohustuslik vene keel ja inimeste suunamine vene õigeusku. Seda nimetati venestuspoliitikaks. Viimase hulka kuulus ka vihavaenu õhutamine erinevate rahvuste vahel ja rahvuslik rõhumine. Rahvuslik struktuur oli äärmiselt kirju. 1897 a. rahvaloenduse andmetel oli Venemaa rahvaarv 129 miljonit inimest, nendest umbes 43% oli venelasi, 17% ukrainlasi, 7% valgevenelasi, 7% poolakaid, 4% juute ning eestlasi oli ca.0,7%. Enim kiusatavad rahvad olid juudid ja poolakad. Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. XIX sajandi esimesel poolel oli Eestis umbes 1000 mõisat ja 60 000 talumajapidamist. 1820-1830 aastail langesid Lääne-Euroopas viljahinnad. Põhjuseks oli vilja sissevedu USA´st. Viljahindade langus puudutas ka Eesti talusid ja mõisaid. Hakati otsima uusi
13. november Eesti sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. 2000 Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaa peab 1920. aastal Eestiga sõlmitud 3. veebruar Tartu rahulepingu ametlikult lõpetatuks ja kehtetuks. Rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloenduse andmeil elas Eesti alaliselt 1 370 052 inimest, kellest 17 797 viibis ajutiselt välisriikides; eestlasi oli 930 219 (67,9%), venelasi 351 178 (25,6%), ukrainlasi 29 012, valgevenelasi 17 241, soomlasi 11 837, 31. märts tatarlasi 2582, lätlasi 2330, poolakaid 2193, juute 2145, leedulasi 2116, sakslasi 1870 ja muid rahvusi 9410, 7919 rahvus oli teadmata. Võrreldes 1989. aasta rahvaloendusega oli eestlaste üldarv väljarände ja negatiivse iibe tõttu 33 062 inimese võrra vähenenud, kuid suhtarv suurenenud.
Valitsuse e. ministrite kabineti liikmed nimetab peaministri ettepanekul president. Kehtib 1922.aasta põhiseadus, mida on hiljem täiendatud. Rahvastiku keskmine tihedus on 36 in/km2, kõige tihedamalt on asustatud Riia rajoon (50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid
# Ühe põhjusena on olnud püüe saavutada tunnustatud/aktsepteeritud teaduse positsiooni, kusjuures teadus mudelina on olnud loodusteadused, mille ,,teadlikkus" ju tavaliselt ei kahelda. - selliselt mõeldes on peamine rõhk pantud uurimuse formaalsele täpsusele. Kui aga uurida sotsiaalseid kooslusi mis on suuremad kui indiviid, saab aga olulisemaks see kontekst, millese tulemused paigutatakse. * näide: indiviide ükshaaval loendades võib näiteks öelda, et Eestis on ukrainlasi 29,000. Aga kui otsida sotsiaalseid kooslusi, tekib siin küsimus: millisel määral nad ,,tegelikult" moodustavad mingi koosluse? (rühma sisene kommunikatsioon, idenditeet, huvid, väärtused & normid jne.) => sellisest .sotsioloogilisest. perspektiivist vaadates on arvulised andmed tihtipeale ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist, seadmist laiemasse konteksti. -teooriad: seletused, seosed, ennustused: sulatuspott vs salat (multikulturalism).
põhimõte on objektiivsus. See puudutab tema loomingu esimest aastakümmet. Hiljem see hoiak muutus. Ta hakkas püüdlema selle poole, et hinnata ühiskonna situatsiooni ja osaleda kõige pakilisemate olukordade lahendamisel. Tsehhovi isa oli väikepoe omanik. Kirjanik peab teadlikult kasutama enda intelligentsust. Tsehhovil oli sellest loomingu alguses puudu. Tsehhov sündis vene impeeriumi perifeerias, Taganrogi linnas. Aleksander I suri selles linnas. Linn oli paljurahvuseline, palju oli ukrainlasi, kreeklasi, venelasi, aga siin oli ka itaalia ooper. See oli oluline Tsehhovile juba varakult. Ta õppis algul ka kreeka koolis, hiljem klassikalises gümnaasiumis. Tsehhov õppis halvasti, kuna nende kodus oli elu üsna komplitseeritud. Isa nõudis neid poodi appi. Temperatuur poes oli väga madal. Kui Tsehhov oli 16-aastane, siis laostus tema isa. Lõppkokkuvõttes kaotasid Tsehhovid oma maja. Nad olid sunnitud lahkuma. Anton Tsehhov jäi maha gümnaasiumi lõpetama
siiski nende jaoks üsna nukker. Paljud inimesed suunati tegelikult sunnitöölaagritesse, kellel süüd ei leitud, jäi märk külge ja see tähendas, et paljud nendest ei saanud õppima minna, teatud töökohad olid välistatud ja märge käis temaga kaasas isikutoimikus. NL poliitika läänlaste suhtes kukkus läbi, nad ei suutnud kõiki inimesi tagasi tuua. 1952 a alguseks oli läände jäänud natuke üle 451 000 inimese (NL enda andmed), nende hulgas kõige rohkem oli ukrainlasi (u 145 000), lätlasi (u 110 000), leedulasi (üle 63 000), eestlasi (59 000), venelasi (31 000). 2/3 nö teisest emigratsioonist olid nn läänlased. See seltskond sai NL poolt vaadatuna seltskonnaks, kellega tuli hiljem pidevalt tegeleda. Idalaste osas repatrieerimine toimus edukalt, sisulisi probleeme polnud. Nende puhul oli küllalt inimesi, kes ei soovinud tagasi tulla, aga nad sunniti tagasi minema, kui nad olid pärit NL tuumikterritooriumilt
tootjaks Euroopas Portugal on tõusnud. Häda võib tekkida siis, kui kerkivad palgad viivad autotööstuse jälle minema, nagu on juhtunud tekstiili- ja jalatsifirmadega, mis on läinud odavatesse riikidesse. Seni suhteliselt madalad palgad tööstuses on keskmine palk 9300 krooni , on aga loonud olukord, kus kuni neli miljonit portugallast on läinud paremat palka teenima rikkamatesse Lääne-Euroopa riikidesse ning asemele on tulnud sadu tuhandeid ukrainlasi, moldaavlasi ja venelasi. Nii on loodud immigratsioonipump, mis paraku tõmbab tööjõudu põhiliselt varimajandusse, mille osakaaluks hinnatakse kuni 24 SKTst. Nii kaua kui Portugal oli ELi vaeseim osa ja miljardid sundimatult sisse voolasid, polnud tal vaja end eriti pingutada, aga tuleval aastal, kui lisandub kümme uut liiget, kes struktuurifondidest suure suutäie ära ampsavad ja veelgi madalamate palkadega konkureerima
annaabi.ee 
