100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mantelman
Õppematerjali autor
Poolakad Juudid Leedulased Sakslased Muud rahvused Enamus elanikest on Venelased kuna Narva on olnud läbi aegade üks linn, mis seob Eestit Venemaaga ja oma piirilähedasele asukohal elab seal palju Venelasi. Enamik nendest on Venemaal sündinud esimese põlvkonna migrandid või siis nende lapsed. Eestlased on märkimisväärselt vähe Narvas, minuarvates on selle põhjuseks paljuski suur venelaste osakaal Narvas. Paljud noored ei leia Narvast töökohta ja suunduvad kas välismaale või Tallinnasse/Tartusse. Ukrainlased ja Valgevenelased on siia jäänud Nõukogude ajast
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis
ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.(1) 1.2 Jõed Eesti jõgedevõrk kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 tuhande aasta tagasi) mandrijää taandumise järel.Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.(3) 1.3 Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub
föderaalringkond), mis oma korda jagunevad väiksemateks haldusüksusteks: krai, oblast, autonoomsed ringkond, autonoomne oblast, vabariik, keskalluvusega linn. (AXIS Geograafia-Entsüklopeedia) Referaadis uurin Venemaa rahvaarvu erinevusi föderaalringkondade vahel ja föderaalringkondade siseste vehelisis rahvaarvu erinevusi. Enamus infost referaadi tarvis pärineb 2010 aatsa Venemaa rahvaloendusel kogutud andmetest. 1. Venemaa rahvaarvu üldine iseloomustus Aastal 2010 toimunud Venemaa rahvaloendusel loeti kokku 143 436 145 inimest. Nende hulka on arvatud ka loenduse ajal väliriigis asunud 90 252 vene kodanikku ja ajutiselt Venemaal elavad 489 357 välimaalst. Arvutades maha välismaalased ja välisriigis asuvad venelased, saame tulemuseks Venemaal püsivalt elavate kodanike arvu: 142 856 536 inimest (see arv ona ka edaspidiste analüüside aluseks). Püsikodanikest 46% on mehed ja 54% naised. Välismaalasuvatest kodanikest 66% on mehd ja
Selle asemel tuleks nad ümber kujundada, et nad toodaksid nt klassitootetid (mahetoodang, spetsiifilised eritooted jne). Eeldatakse, et lähiajal see nii lähebki. ((e.g. EBRD, 2002; Lerman et al., 2004; Rizov et al., 2001; Swinnen et al., 2000).-kõik need jobid ootavad! Maaelu mitmekesistamine Tänu tööstuse üleinvesteerimisele ning elamuehituse alainvesteerimisele ning infrastruktuurile, mis on kombineeritud ebajärjekindlate katsetega likvideerida erisusi linna ning maa-alade vahel sotsialistlikel aastatel, iseloomustab maapõliseid alasid KIE halb infrastruktuur ning vähesed tööleidmise võimalused. Siiski, maatööstus ei olnud haruldane ning suur hulk maaelanikke, kes olid elama läinud tööstuslikesse keskustesse, kus tööpuudust ei tuntud ning sotsialistlikud majandused kannatasid pideva tööjõupuuduse all , leidsid endale kindlad töökohad. Swaini raportitest selgub, et 1980ndateks aastateks elas endises Tsehhoslovakkias 34% riigi
(Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud
Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas .......................................................... 9 Kokkuvõte ...................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus
Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel. Seal on küllaltki prtsent ligi 70. tasane pinnamood võrreldes Maroko teiste piirkondadega, lisaks Atlandi ookean lähedus. Lõunaosa on asustatud väga hõredalt. Kuna lõuna Marokos on Atlase mästik ning Sahara kõrb. Linnades elab 58% elanikest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid