Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Välisesindused Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid

Välisesindused Eestis
Eestis on 67 välisesindust. Kõik on saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulid. Eestis asuvad USA, Austria, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria , Costa Rica, Filipiinid , Gruusia, Hiina, Hiina Majandus- ja Kommertsbüroo, Hispaania , Hollandi, Iiri, Israeli, India, Indoneesia , Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada , Korea Vabariigi, Kreeka, Läti, Leedu, Luksemburgi, Makedoonia, Malta, Maroko, Moldova , Monaco, Norra, Peruu , Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Soome, Sri Lanka , Suurbritannia , Šveitsi, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ukraina , Ungari, Uruguay , Uus- Meremaa , Valgevene, Vene Föderatsioon.
Suurem osa inimesi tulevad Eestisse turismi ja puhkuse pärast. Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased tulevad siia kas perekondlikel põhjustel või sellepärast, et elada Eestis. Paljud välismaalased tulevad Eestisse ka töölistel põhjustel. Mõnede inimeste jaoks on Eestis olev palk suurem kui nende kodumaal olev tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus.
Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased , ukrainlased , valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased . 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest.
Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude riikidega on tal viisa vaba väljasõit teistesse riikidesse. Eestit külastab ka üle 100 000 turisti iga aasta mis tähendab, et paljud inimesed on huvitatud Eesti vaatamisväärsustest. Hiljuti tuli Eestisse kasutusele ka euro rahaühik. Mis on väga mugav Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eriti nende riikide elanikele kellel on rahaühikuks samuti euro. Turistidele on see eriti mugav kuna nad ei pea raha vahetama nagu varem seda tehti kui Eestisse tulid.
Algallikad :
http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/124
http://www.stat.ee/files/koolinurk/rahvaloendusest/tulemused/rahvused.php
Välisesindused Eestis #1 Välisesindused Eestis #2 Välisesindused Eestis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ruf93 Õppematerjali autor
Siin on kirjas missugused välisesindused asuvad Eestis ja natukene turismist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti rahvastik
9
doc

Eesti rahvastik

Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid protsesse pidevalt jälgida ja nende kohta andmeid koguda. Sellega tegeleb rahvastikustatistika. Eesti rahvaarv ja selle muutumine Eesti on suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. 1999. aasta jaanuari seisuga elas Eestis 1 445 580 inimest. Iga riigi rahvaarv muutub pidevalt. Osa inimesi sureb ja samas sünnib lapsi juurde. Sellist rahvastiku muutust, mis on tingitud sündimuse ja suremuse vahest nimetatakse loomulikuks iibeks. Riigi rahvaarvu mõjutab ka ränne. Inimesed vahetavad sageli oma elukohta, paljud lähevad elama, õppima ja töötama teistesse riikidesse, enamasti Soome, Saksamaale või Iirimaale. Samuti tullakse mujalt Eestisse elama peamiselt ukrainlased, venelased

Geograafia
Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus

Kultuurigeograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast)

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia ­ alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa ­ 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa ­ 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA ­ 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa ­ 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti ­ alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris

Ühiskonnaõpetus
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne

Ühiskonnaõpetus
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

- populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra,

Turismiettevõtlus
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion. Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi: töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun