Kas eesti on multikultuurne riik? (1)

Kas Eesti on multikultuurne riik?
Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks?
Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi , ukrainlasi ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta. Näiteks venelaste kultuur, temperament ning kombestik erineb oluliselt eestlaste omast - nad tähistavad uut aastat muul ajal ja võtavad seda muud moodi vastu jne.
Kuigi Eestis on teise kultuuri ja rahvuse esindajaid, leidub neid siin vähe. Kogu rahvastikust ligi 70% on eestlased, umbes 25% on venelased ning muu rahvuse esindajad jäävad ligi 5% hulka, mis tähendab, et eelkõige elavad Eestis ikka eestlased ja suure osa moodustavad venelased , kellest omakorda teatud osa on täielikult eesti kombed ja kultuuri omaks võtnud.
Kokkuvõtteks võib välja tuua, et Eestis küll elab teistsuguse kultuuri esindajaid aga neid ei ole siin palju. Et määratleda Eestit multikultuurse või mitte multikultuurse riigi alla, tuleks enne kindlaks teha, kust läheb piir nende kahe mõiste vahel.