Valgevene
Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas.
Pindala 207 695 km2
Pealinn minsk
Haldusjaotus 6 oblastit
Riigikeeled valgevene ja vene keel
Rahaühik valgevene rubla
Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7
Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks
rahvas. P
Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200
inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni.
Gomel , magiljov, brest.
Kesskm. Eluiga 69a
Sündimus 1,1%
Suremus 1,4%
Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest
Loodus.
Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu . Pinnamoodi on olulisel
määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad,
kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest
mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik
mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrgeim koht on dzjarzõnskaja mägi 345m.
Maa lõunaosas paikneb soine palesse, kagus dnepri madalik . Põhjaosas
vahelduvad soised madalikud järverohkete väikeste kõrgendike ja
moreenitasandikega
Rahvastik
81% valgevenelasi, 13,2 venelasi, 4,1 poolakaid, ukrainlasi, juute ,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bizarre
Õppematerjali autor
tähtsad harud infotehnoloogia seadmete tootmine (Ericson) ja autotööstus (Volvo ja Saab- Scania). 51% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Põllumaad moodustavad 8,4% ja looduslikud rohumaad 7,9% territooriumist. Põhiline on karjakasvatus, maa põhjaosas eriti põhjapõdrakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,3%. SKT-st põllumajandus 1,8%, tööstus 28,7% ja teenindus 69,5% (2004). Poola Poola vabariik asub kesk-Euroopas. Tal on piir Venemaa Kaliningradi oblastiga, Leedu, Valgevene, Ukraina, Slovakkia, Tsehhi ja Saksamaaga ning see piir on kujunenud peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott. Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie a
Põhjas ja läänes on see ookeaniline ning muutub tasapisi soojemaks lõuna ja idaosas. Suved on tavaliselt soojad, keskmine temperatuur on vahemikus +17 kuni +20 kraadi Celsiusel. Talvel on temperatuur vahemikus +3 kuni -6 kraadi. Sademeid on läbi aasta, eriti idaosas. Kõige soojem piirkond Poolas on Alam- Sileesia, mis asub Edela-Poolas, kus temperatuur suvel on vahemikus +22 kuni +30 kraadi, kuid võib ulatuda kuni +38 kraadini. Kõige külmem piirkond on Poola kirdeosas Podlaskies Valgevene piiri lähedal. Sealne kliima on mõjutatud külmast frondist, mis on pärit Skandinaaviast ja Siberist. Keskmine temperatuur on talvel Podlaskies vahemikus -6 kuni -4 kraadi Celsiusel. (Wikipedia 2011) Tuhandeid aastaid tagasi katnud jääliustik jättis endast maha sadu kaljusid, mis sisaldavad savi, liiva ja kruusa ning üle kogu maa laiali paisatud rändrahne. Sajandite jooksul on osa neist moondunud igasuguse suuruse ja kujuga küngasteks. Samuti on
Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju, viinamarju, puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. (33) 24 6. IDA-EUROOPA Ida-Euroopasse jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Poola, Leedu, Läti ja Eesti. Siin asuvad erineva suurusega riigid, kõige suurema piirkonna hõlmab aga Venemaa Euroopa-osa. (23) Ida-Euroopa asub Ida-Euroopa platvormil, millel omakorda asub Ida-Euroopa lauskmaa. Lauskmaa ulatub Barentsi ja Valge mere äärest Musta ja Kaspia mereni ning Uurali mäestikust Läänemere ja Karpaatideni. Platvormi aluse moodustavad vanad kristalsed kivimid (20)
lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega. Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid