Oma kaalu ja keha kontrollimine tekitab näiliselt enesekindlust ja tekitab turvatunde. 5 Anoreksiale on iseloomulik keha väär tajumine. Hoolimata sellest, mis kaal või peegelpilt näitab tuntakse ennast paksuna- see omakorda viib toitumise piiramiseni. 6 Tunnused, millele tasuks tähelepanu pöörata. Kehakaal 15-20% normaalsest madalam. Mentruatsiooni ärajäämine neidudel, hormonaalsed muudatused poistel. Uimasus, väsimus ,aga ka uinumisraskused. Kõhuvalu, kõhukinnisus, pidev külmatunne. Kahvatu ja kuiv nahk, lagunenud hambad, juuste väljalangemine. Lihasenõrkus. 7 Anoreksiku käitumuslikud muutused Söömise piiramine,kinnismõtted kaloritest ja toidust Moondunud kehataju , suurte kottis riiete kandmine. Keskendumisraskused. Intensiivne treening, et kulutada võimalikult palju kaloreid. Suur hirm kaalu tõusu ees. Masendus,ärevus,ärritus, meeleolukõikumine.
Insomnia ehk unetus Mis on insomnia? Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvaliteedi/kvantiteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomniat klassifitseeritakse vastavalt kas ajutiseks, vahelduvaks või krooniliseks. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on:
Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Peamised kaebused on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Unetuseks võib nimetada seda, kui inimene ei ole oma unega rahul ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetus võib olla üheks
Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (?) Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel. Kättesaadav: Uurimused (2) http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/aid-42 4/Une-kvaliteet-ja-sagedasemad-unehaired-arstite aduskonna-uliopilastel- (Viimati vaadatud: 14.11.14) · Halb uni: uinumisraskused, õised ärkamised, jalgadega siplemine, päevane unisus · Seos puudus: unes rääkimine, kõndimine, hammaste kiristamine, norskamine, õhtune kohvijoomine · Päevaseid uinakuid tegid 47,8% uuritavatest. Uurimused (3) · Platseeboefekt usk ilma ravimi/vahendita toob muutuse · Uuritavad, kellel pikem REM-uni, sooritasid teste paremini neist, kel lühem REM-uni. Draganich, C; Erdal, K. (2014). Placebo Sleep
· Taimeliikide hävimist väljastamise kiirus, kiire kustumine, piiratud sisendsignaalide · Metsad on õhu filtrid hulgaga · Primaarne mälu- verbaliseerimine, väga kiire, uus info asendeb MÕISTED vana, vähene Unetus e isomnia- uinumisraskused, katkendlik uni, varajane ärkamine · Sekundaarne- harjutamine, aeglane, nii uue kui vana info segav Käbikeha- hormooni melatinooni tootev ööpäeva rütme reguleeriv keha mõju, väga suur organ Ööpäeva rütm-24ks tunniks kohastunud rütmid, organismi talituslikud
hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlusetunne tükitunne kurgus, neelamisraskused 3) Muude füsioloogiliste funktsioonide häired insomnia tüüpi unehäired (uinumisraskused) seksuaaldüsfunktsioonid 2. Tekkepõhjused Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti. Aju uurimisel on tehtud kindlaks aju ainevahetuse muutused. Ärevuse all kannatavad inimesed on öösiti rohkem üleval kui terved inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem
muutuda harjumuseks). Tee magamaminemine võimalikult mõnusaks: · Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). · Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. Sümptomid ja tagajärjed Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist
teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Sekundaarsed sümptomid Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga. Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust, mis väljendub enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes
5 Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: · ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; · elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; · lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; · unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus; · ärrituvus, raev võib avalduda näiteks vahetundides; · võlatunne, enesesüüdistused, häbi; · probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni-langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?"); · kehalised sümptomid mitmesugused valud : pea- kõhu-, südamepiirkonna ja muud valud, iiveldus,oksendamine, öine voodimärgamine jm.;
8 Võimalused arstilt abi saada Mida teha juhul, kui keegi tarvitab liiga palju alkoholi? Kas on mingit lootust või mingeid võimalusi alkoholitarvitamise piiramiseks? Kas on ravimeid? Võimalusi arstidelt abi saada on laias laastus kolm. Esiteks võib ravimite abil psüühikat tasakaalustada, et inimene ei vajaks alkoholi nn. ravimina häirivate enesetundeilmingute (näiteks ärevus, kurvameelsus, närvilisus, uinumisraskused) kõrvaldamiseks. On olemas ravim, mis organismis alkoholiga kokkusattumisel tekitab väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord koguni eluohtliku seisundi. Seda võib mõnes mõttes nimetada hirmuraviks. Kõnealune meetod eeldab täielikku loobumist alkoholist. Üks võimalus on opioidret-septorite blokaator pluss psühhoteraapia. Inimene, püüdes sõltuvusest vabaneda, võib esialgu jätkata alkoholi tarvitamist. Kui iga kord enne alkoholi
liikumist mõjutavad: tasakaaluhäired rühihäired skolioos Tervisesport: jalutamine mitu korda päevas 1 kord, 3-4 korda nädalas, 30 minutit Magamine une pikkus mitu tundi järjest 4 tundi unetus uinumisraskused tavalisest lühem uneaeg katkendlik uni 3 iseärasused norskamine Seksuaalsus menopaus Sotsiaalne võrgustik Pensionär elab üksi elamistingimused 3 korrus, mugavustega
toimetulekuks, siis vajavad nad kindlasti vanemate inimeste abi Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus; ärrituvus, raev võib avalduda näiteks vahetundides; võlatunne, enesesüüdistused, häbi; probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni- langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?"); kehalised sümptomid mitmesugused valud : pea- kõhu-, südamepiirkonna ja muud valud, iiveldus,oksendamine, öine voodimärgamine jm.;
kõrvalprodukt, püüd ebatäielikust (ajupiirkondade aktiivsus) infost „pilti kokku panna“; PGO – lainete tähtsus. Kliniko-anatoomiline hüpotees – unenäod on mõtlemine, mis toimub tavatutes tingimustes; vähene visuaalne sisend ning prefrontaalkoore pidurdus. Insomnia e unetus Ebaadekvaatne uni-une vilets kvaliteet või kvantiteet. Uinumisraskused; liigvarajane ärkamine; fragmenteeritud uni; une säilitamisraskused. Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid. Insomnia tüüpilised eelneb teistele psühhiaatrilistele sümptomitele ning vb olla sõltumatu riskifaktor depressiooni tekkele. Unetus seotud hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje aktiivsuse tõusuga
mis võib viidata kasinale unekvaliteedile. (joonis 8.3) 19 9 Jah 12 43% Ei 57% Joonis 7.4 Kas Teil esineb unehäireid? Unehäirete alla võib koondada probleemid, mis ei lase inimesel ennast öö jooksul korralikult välja puhata. Sagedasemad probleemid on uinumisraskused, varajane ärkamine ja pidevad ärkamised uneajal. Jooniselt võib näha, et tervelt üheksal õpetajal esineb unehäireid. (joonis 7.4) 1 Uinumisraskuse d 4 Sagedased ärkamised 4 Varajane ärkamine Joonis 7.5 Milliseid unehäireid esineb õpetajal?
lülisambapõletik (spondüliit) lähisugulastel, silmapõletikud, üle 8-aastane poisslaps. Muud haigusvormid 4 TUNDEMÄRGID Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus. Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. HAIGUSE KULG Noorte liigesepõletiku raskusaste võib olla väga erinev. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid (ligamente)
Närviline. Ta on kolmas poeg ja vihkab endast 4 a. nooremat õde. Perepilti joonistades jätab õe välja. Ravil sõitis poiss võlulennukiga kuule seanssidel. Hiljem sai ka lastega rühmas mängida ja jutustada. E saab rahulikumaks ja sellega keskendunumaks. Koolis läheb aina paremini. Kui varem ei tahtnud kooli minna ja hilines tihti, siis nüüd on õigel ajal meelsasti kohal. Terve uni on kontsentreerumise ja töövõime eelduseks. UNEHÄIRED UINUMISRASKUSED JUHTUM 5a. Peter - väsinud, aga magama ei jää, ema kõrval uinub kohe. Põhjuseks oli lahutamishirm. Ema oli ravil olnud ja laps kartis, et ema võib jälle kaduda. Ulmelugude ja uinumistega taastati usaldust ja kindlust. Ka väikelastel on uninumishäirete aluseks enamasti himr, seotud lahendamata konfliktidega. Laps tunneb end ohustatuna, on rahutu ja magab halvasti. Üks uinumise abiline on kaisuloom. MAGAMISHÄIRED
Aastaid käib spetsialistide vahel arutelu, kas käsitleda seda olekut kui „häiret“, kuid perearstidel on kohustus selliste patsientidega midagi ette võtta. Praktikas on väga raske eristada sellist reaktsiooni tõelisest haigusest, kuid "äge olukorrakriis" on tavaliselt lühiajaline ja on tekitatud nähtavate negatiivsete sotsiaalsete teguritega, mis on patsiendile arusaadavad. Konkreetseid sümptomeid olukorrakriisil ei esine. Tavaliselt on lisasümptomiks unehäired (uinumisraskused tüüpiliselt), depressiivsed ärevushäired, mille on põhjustanud traumaatilised sündmused. Selleks, et pakkuda patsiendile tõhusat abi, peaks perearst olema hästi kursis tema sotsiaalse olukorra ja pereprobleemidega. Veel üheks oluliseks depressiooni põhjuseks võib olla inimese sotsiaalne staatus. On teada, et erinevate haiguste levimus on kõrgem madala sotsiaal-majandusliku staatusega klientidel.
Anoreksia vaheldub sageli buliimiaga. Anoreksia tõukeks on sageli märkused kehakaalu ja kuju kohta teistelt inimestelt või siis muutused elusituatsioonides (Kalbri, 2007). 1.2 Haigustunnused Süüakse vähem (600-1000 kcal päevas) kehakaal normaalsest madalam; pidev enda kaalumine; süüakse aeglaselt ning hoolikalt loetakse kaloreid; toitu peidetaks või visatakse ära - välditakse teiste ees söömist; uinumisraskused ja väsimus; naistel menstruatsiooni ärajäämine, poistel hormonaalsed muutused; liigne füüsiline aktiivsus, mis ei ole kooskõlas toitumisega; 4 keskendumisraskused, ärritumine, meeleolukõikumised, masendusse langemine; üleüldine jõuetus, lihaste nõrkus; nahk kuivab ja on kahvatu, juuksed langevad välja ning hambad lagunevad;
muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine; · insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; · alanenud liibido · kõhukinnisus (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused:
arsti juurde enamasti naised. On levinud seisukoht, et enamasti norskavad mehed, aga tegelikult norskavad ka naised. Nii on ühtmoodi unetuid nii naisi kui ka mehi. 4 Unetuse sümptomid ja tagajärjed Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk
4 Unehäired Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg (1). Insomnia Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel (1). Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: 1) uinumisraskused; 2) katkendlik uni (une säilitamisraskused); 3) liigvarajane ärkamine hommikul. Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses. Insomnia levik: Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks (1). Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel (1).
kasutada kas ravi alkoholist täielikult loobumiseks või uut nn Sinclair'i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata alkoholi mõõdukalt tarvitama. Üheks võimaluseks on ka erinevate ravimite abil psüühika tasakaalustamine et inimene ei vajaks alkoholi ''ravimina'' erinevate häirivate enesetundeilmingute kõrvaldamiseks. Sellisteks ilminguteks võivad olla näiteks ärevus, kurvameelsus, närvilisus ja kergesti ärritumine, uinumisraskused. Neil puhkudel kui meeleolu saab ravimitega parandatud väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest. Teiseks võimaluseks on anda inimesele ravimit, mis organismis alkoholiga kokkupuutes tekitab reaktsioonina väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord koguni eluohtliku seisundi. Sellist ravi võib nimetada ''hirmuraviks'' teadmine, et alkoholi tarvitamine võib viia tõsiste tagajärgedeni, aitab joomishimulisel alkoholist loobuda. Kasutatavaks ravimiks on
kasutada kas ravi alkoholist täielikult loobumiseks või uut nn Sinclair'i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata alkoholi mõõdukalt tarvitama. Üheks võimaluseks on ka erinevate ravimite abil psüühika tasakaalustamine et inimene ei vajaks alkoholi ''ravimina'' erinevate häirivate enesetundeilmingute kõrvaldamiseks. Sellisteks ilminguteks võivad olla näiteks ärevus, kurvameelsus, närvilisus ja kergesti ärritumine, uinumisraskused. Neil puhkudel kui meeleolu saab ravimitega parandatud väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest. Teiseks võimaluseks on anda inimesele ravimit, mis organismis alkoholiga kokkupuutes tekitab reaktsioonina väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord koguni eluohtliku seisundi. Sellist ravi võib nimetada ''hirmuraviks'' teadmine, et alkoholi tarvitamine võib viia tõsiste tagajärgedeni, aitab joomishimulisel alkoholist loobuda. Kasutatavaks ravimiks on
situatsioonis. Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido); 9 kõhukinnisus (constipation);
psühhiaater. Alkoholsõltuvuse ravile spetsialiseerunud raviasutusi on Eestis kaks: Tallinnas Wismari haigla ja Tartus A-kliinik Esimeseks võimaluseks on erinevate ravimite abil psüühika tasakaalustamine - et inimene ei vajaks alkoholi nn. "ravimina" erinevate häirivate enesetundeilmingute kõrvaldamiseks. Sellisteks ilminguteks võivad olla näiteks ärevus, kurvameelsus, närvilisus ja kergesti ärritumine, uinumisraskused jms.. Neil puhkudel kui meeleolu saab ravimitega parandatud väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest. Teiseks võimaluseks on anda inimesele ravimit, mis organismis alkoholiga kokkusattumisel tekitab reaktsioonina väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord aga koguni eluohtliku seisundi. Sellist ravi võib mõnes mõttes nimetada "hirmuraviks"- teadmine, et alkoholi tarvitamine võib viia tõsiste tagajärgedeni (kuni surmani välja), aitab joomishimulisel alkoholist hoiduda
jääda vaikselt ennast süüdistama ja uskuma, et tema on lahutuse põhjustanud. (Vaher, 2008, 44) Enamik lastest usub ja loodab peale lahutust veel pikka aega, et tema vanemad hakkavad jälle koos elama ja kõik on siis nagu ennegi. (Vaher, 2008, 44) Mõnes olukorras võib laps reageerida põhjuseta või rõhutatult agressiivselt või impulsiivselt. Laps võib olla kõigi ja kõige peale vihane ja allumatu. Võib ette tulla sedagi, et lapsel tekivad uneprobleemid (õudusunenäod, uinumisraskused, unetus), psühhosomaatilised häired (enurees, kõhuvalu, peavali jms), klammerdumine oma isiklike asjade või vanemate külge, keskendumisraskused ja õpiraskused. (Vaher, 2008, 44) Mõned lapsed tõmbuvad endasse, hakkavad kodust eemale hoidma ja hulkuma. Siis on suur oht sattuda mõnda halba kampa, kus suitsetatakse, tarbitakse alkoholi ja narkootikume. See toob omakorda kaasa pahandusi kodus ja koolis. (Vaher, 2008, 44)
Meelolude kiire vaheldumine on ajutegevuse tasakaalutusest.Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumises, kuid võib ka esineda suurem pärilik soodumus ärevuse ja kurbuse tekkeks. 3.6 Uni Unehäireid esineb hüperaktiivsetest lastest pooltel, seega kaks korda sagedamini. Enam esinevad raskused uinumisel, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. Uinumisraskused on enamasti tingitud aju ülierutusest, mis suureneb tugeva väsimuse korral veelgi. Liiga mitmekesine päevakava takistab rahulikku öist und, kuna aju peab päeva jooksul saadud infot aktiivselt läbi töötama. 3.7 Suhtlemine Sutlemisprobleemid on hüperaktiivsele lastele iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult hüperaktiivsusele omastest iseärasustest. Mõnikord lisanduvad suhtlemisprobleemid omaette häirena
D. Hormonaalsed muutused E. Stress F. Endogeenne depressioon Depressiooni peamised sümptomid: · Kurvameelsus; · Elurõõmu, aktiivsuse ja energia vähenemine, · Stressi taluvuse langus, · Ärritatavuse tõus, · Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada enesekontrolli, · Agressiivne ning vägivaldne käitumine, · Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus, · Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades, · Unehäired, varajane ärkamine, uinumisraskused, rahutu uni, liigne unisus, · Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne, · Enesehaletsus, negatiivsed mõtted enda ja tuleviku suhtes, · Pidev seletamatu väsimus, · Tühjustunne, läbipõlemissündroom. 7 Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud.
Sellega kaitseb laps oma psüühikat. See on terve. Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus; ärrituvus, raev võib avalduda näiteks vahetundides; võlatunne, enesesüüdistused, häbi; probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni-langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?"); kehalised sümptomid mitmesugused valud : pea- kõhu-, südamepiirkonna ja muud valud, iiveldus,oksendamine, öine voodimärgamine jm.;
kuni imejooki pole sündinud, on tarbimiseks nn klassikalised energiajoogid, mille ühes 7 plekktopsis on peidus vähemalt sama kogus kofeiini kui keskmises tassitäies kohvis (tassitäies espressos on kofeiini 30 mg 30 ml kohta, presskannus valmistatud tassitäies kohvis 70 mg kofeiini, filterkohvis on kofeiini kõige enam, kuni 110 mg 125 ml kohta). 200 mg kofeiini on aga juba kogus, mille manustamisel enamikul inimestel tekivad kofeiinimürgituse nähud (üldine erutus, ärevus, uinumisraskused jms.) Pikemat aega suure koguse kohvi manustamisel võivad tekkida spontaansed äkkviha hood, kuivõrd joodud kogused kipuvad kumuleeruma. Paljud on seda kogenud, ilmselt vähesed seostavad seda aga kofeiini sisaldavate jookidega. (2) Energiajook, millest on tehtud igiliikuri sünonüüm, lubab tuhast tõusta ka kõige väsinumal. Enamik energiajookidest juuaksegi diskodel, baarides või autoroolis une peletamiseks, lootes nii aega juurde võita. (2)
hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) ,- valud või düskomforditunne rindkeres , - iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) , - lihaspinge suurenemine , - lihaspingega seotud valud , - kuumad ja külmad hood , - tuimusetunne või surinad - pearingluse-, ebakindlusetunne , - tükitunne kurgus, neelamisraskused. Sageli kaasnevad ka insomniatüüpi unehäired: uinumisraskused, katkendlik, pindmine uni, liigvarajane ärkamine. Kohanemishäire (sümptomid, diagnoosimine) Emotsionaalsete häiretega kulgev distressiseisund, mis tekib inimese elus olulise muutusega kohanemise perioodil või stressoorise elusündmuse tagajärel(sh. Raske kehalise haiguse esinemine või selle võimalikkus). Tavaliselt pärsib isiku sotsiaalset tegevust ja suutlikkust. Häire tekkes on oluline tähtsus individuaalsel predispositsioonil ja haavatavusel.
võrreldes häirunud. Ainult kolm õpilast 109-st kasutab iga päev võimalust päevasel ajal tukastada. 25% tukastab päeva jooksul mõned korrad nädalas, 47% aga harva ja 26% vastanutest mitte kunagi. See on unehügieeni seisukohast positiivne tulemus, kuna päevaste tukastuste kasutamine suurendab võimalust, et õhtusel ajal ei saabu uni soovitud ajal ning inimene ei puhka ennast hommikuks välja. Võimalik, et ülaltoodud unetuse tunnuseid põhjustavad uinumisraskused või magamatus. Teisalt võib aga une kvaliteet olla vilets või on voodisolemise aeg liiga vähene. Kirjeldatud seisundid ei pruugi tervisele ilmtingimata ohtlikud olla. Kuid need võivad põhjustada hirmutunnet või depressiooni, mis omakorda mõjutab inimese elukvaliteeti. Proovikiviks on inimese enda hinnang olukorrale. Kuidas ta hommikul end tunneb? Kas ta on hommikune või õhtune inimene? Kui inimene arvab, et tal on unehäired, siis tuleks
- Õppimise kinnistumiseks – hipokampus ja korteks – õppimises olulsised, seal tekivad ühendused. - REM ajal hakkavad tekkima närvirakkude vahel ühendused mis päeval olid kasutusel, mälujäljed kinnistatakse Levinumad unehäired. Une-ärkveloleku rütmi häired mille tagajärjeks on insomnia, Hüpersomnia - Insomnia – ebapiisav uni, erinevad põhjused, tihti muude häiretega kaasuv seisund nt rahustid ja alko. Kaebused: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane ärkamine - Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud - Parasomniad – uneskäimine, unepaanika, uneärevus X LOENG Mida kujutavad endast homöostaas ja allostaas?
2) Sündmusega seotud õudusunenäod 3) Ootamatult tekkivad mälupildid sündmusest, mille ajal on sündmuse vahetu kogemusega sarnased tunded ja mõtted või ka käitumine 4) Püüe vältida traumaga seotud mõtteid ja tundeid 5) Püüe vältida traumaga seonduvaid olukordi või tegevusi 6) Emotsionaalne tuimus, tundub nagu ei olekski tundeid 7) Teistest võõrandumise tunne 8) Huvi kaotamine varasemalt meeldinud tegevuste suhtes 9) Ärevuse sümptomid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus. (Post-traumaatiline stressihäire, http://peaasi.ee/) Obsessiiv- kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu
kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega. 38. Väikelaste psüühikahäired. Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress ( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund, uinumisraskused, keskendumisvõime langus, agressiivsus. Meeleoluhäire- jaguneb: ärevushäire, pikaleveninud kurbusereaktsioon, depressioon, segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire, lapseea sooidentiteetsushäire, reaktiivne kiindumushäire. Kohanemishäire- mingist kindlast sündmusest tingitud ajutised, kerged sümptomid, mis kestavad mõne päeva kuni 4 kuud( ema tööleminek, uus hoidja, haigus, lasteaia vahetus)
rääkida) *tundepurse (taltsutamatu nutt või protesteerimine) *valetajud (laps konstrueerib ise pildi sellest, mis juhtus) (*algul pole üldse reaktsiooni, laps jätkab tegevust mida tegi, pärast tulevad reaktsioonid vähehaaval) Lapse hilisemad (kui laps on endale toimunut teadvustanud ja seda töötletakse hetkel läbi) reageeringud surmale: *ärevus, hirm ja ängistus (kadunud või kõikuma löödud turvatunde pärast) *elavad mälestused (piinavad mälupildid juhtunust) *uneäired (uinumisraskused, halvad unenäod, keset ööd ärkamised) *kurbus ja igatsus *süütunne, enesesüüdistus ja häbi (maagiline mõtlemine, et laps on kuidagi toimunuga kurjalt seotud) *keskendumisraskused, kooliprobleemid (mõtted, fantaasiad, mälestused segavad keskendumast) *füüsilised vaevused (pea- kõhu- või lihasvalu või seedeprobleemid) *viha, raev või ähvardamine (viha selle peale, keda peetakse süüdlaseks) *vältimiskäitumine (väldib mõtteid, situatsioone ja
Päevalilleseemned 350 Täisteraleib 75 Mandlid 280 Odrakruubid 65 Kuivatatud pruunid oad 140 Tuunikalakonserv õliga 43 Pähklid 130-350 Siig, puhastatud, kuumtöötlemata 30 Kaerahelbed 130 Räim, puhastatud, kuumtöötlemata 22 Lisamanustamine võib olla raviva efektiga järgmiste häirete puhul: närvilisus, depressioon, uinumisraskused, lihasvärin, lihasnõrkus, jalakrambid, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus, preeklampsia. Kaltsium Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi leidub kehas rohkem kui ühtki teist mineraalainet, ligikaudu 99% temast on luudes ja hammastes. Kaltsiumi peamine ülesanne seisnebki koos fosforiga (P) luukoe moodustumises. Kaltsiumil on toitumises ülimalt tähtis koht ka vere hüübimise ja südametegevuse seisukohalt
Enamjaolt peegeldavad enesetapumõtted suhtumist tulevikku, mis tundub trööstitu. Depressiooni bioloogilised sümptomid Alljärgnevad sümptomid esinevad närvi- ja hormonaalsüsteemis aset leidvate märkimisväärsete biokeemiliste muutuste tagajärjel (pikemalt vt peatükid 7 ja 15). Üks või mitu sümptomit on märguandeks, et vähemalt osas teie hädades on süüdi bioloogiline väärtalitlus. Unehäired: une-ärkveloleku tsüklis võib toimuda mitmeid muutusi. Uinumisraskused on tüüpilised igasugusele stressile. Voodis vähkremist põhjustab enamikule inimestele väiksemgi stress. Teadlaste hinnangul esineb elu jooksul uinumisprobleeme 35%-l inimestest. Kuid mitmed unehäired on omased just nimelt depressioonile ning viitavad unetsükleid reguleeriva ajuosa väärtalitlusele. Depressiooniga seostatud unehäired on järgmised. Varajane ärkamine: inimene ärkab kaks-kolm tundi varem kui tavaliselt ega jää enam magama
pikeneb õppimisperioodidel) 3.4. Unehäired Luupainajalik unenägu Öine kabuhirm Uneskõndimine Voodimärgamine (5 % lastest, noorukeist) - kõik seoses une sügavaima staadiumiga Unelmad (unelemine) - unenägu päeva ajal © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 85 Insomnia (a) uinumisraskused, (b) kaebused une sügavuse ja piisava kestuse puudumise üle Uneapnoe - hingamishäired magamise ajal Laste äkksurma sündroom Narkolepsia - hetkelised ootamatud uinumised päeva ajal - KSL une häire, sageli on käivitajaks emotsionaalne intsident (ka naer) 4. Teadvuse muudetud seisundid 1. Hüpnoos Õhtumaise kultuuri jaoks avastas hüpnoosi austria arst Franz Anton Mesmer (1734 1815). Tema meetodit hakati nimetama mesmerism - ravimiseks "loomse magnetismiga"
annaabi.ee 
