elukvaliteedi paranemist ning mõned, kuid mitte kõik GM-tooted võimaldavad isegi rohkemat, kui meie veel mõni aeg tagasi unistada oskasime. Geenitehnoloogia meetmed kujutavad endast nii nimetatud ,,unistuste tööriistu", mis annavad meile võimaluse kujundada meid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu meie ise tahame. Teiselt poolt aga tõstatab see uus geneetikaharu rohkem probleeme, kui mõni muu teadusharu. ( Rifkin, 2000.) 3 1. KULTUURIDE GENEETILINE MUUNDAMINE Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkus on geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi (muundkultuure) luuakse mitmel erineval viisil. On võimalik kasutada kas bakterite abi või siis nn DNA-püssi. Esimese puhul on tegemist mullas elava bakteriga
muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. Senini teadlastel ei ole üht arvamust, kas GM toit on ohutu või mitte. Iga tarbija peab ise enda jaoks otsustama, kas ikka tasub osta GM põllukultuuri ja nendest tehtud toitu või mitte. Selgeks sai see, et geenitehnoloogia kiir areng ja biotehnoloogiasajandi saabumine võivad mõjutada meie tsivilisatsiooni tulevikku ja tervet maabiosfääri (Rifkin 2000: 24). KASUTATUD KIRJANDUS Ehrlich, Üllas jt 2006. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond. Rifkin, Jeremy 2000. Biotehnoloogia sajand: kuidas geneetika äri muudab maailma. Tartu: Fontes. Truve, Erkki jt 2008. Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele ja loodusele. Tallinn: Keskkonnaministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool. INTERNETI ALLIKAD Geenmuundatud organism. Vikipeedia- vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia
Raamatud: ,,Inimeselt inimesele." Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile
ainult tmeast endast. Ta ei saanud loota kellegi abile ega ka ühiskonna toetusele. Viimast polnud lihtsalt välja kujunenud veel. Eurooplane pole aga kunagi sattunud olukorda, kus ta peab ainult oma jõu ja mõistusega olukorrast välja tulema. Ikka leidub keegi, kes hädalist aitab. Aegade jooksul on Euroopa kogenud ja tunda saanud ühistegevuse tulemuslikkust ja eeliseid. Euroopa hoolitseb kõikide inimeste elukvaliteedi eest. Rifkin väidab, et enamik eurooplasi naudib ameeriklastega võrreldes kõrgemat elukvaliteeti. See tõendavat, et koostöö on kasulikum ja kaugemas perspektiivis kindlam tee õnneni kui konkurents. Rifkini järgi “Ameeriklased elavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada”. Demokraatia vormid. Juhitav demokraatia ja ühistegevuse roll selles. ● Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia all mõistetakse riigikorda, kus võimu teostavad inimesed ise
sada Equinox kütuselemendiga autot, vesinikuauto arendusse on pandud 1,2 miljardit dollarit. Vesiniku-uuringute osakonna juht Larry Burns loodab, et vesinikuautole on turg tekkinud 2014. aastaks (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). ,,Inimkond vajab tsivilisatsiooni tuleviku kindlustamiseks strateegiat naftaajastust väljumiseks," toonitab majandusteadlane Jeremy Rifkin. ,,Vesinikuenergia muudab maailma, nagu muutis aurumootor XIX sajandil ning sisepõlemismootor XX sajandil." (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Hoolimata tagasilöökidest tehakse vesinikuga seoses suuremahulisi uurimistöid. Gary Kendall, keemik, sõnastab vesiniku tuleviku nii: ,,Vesinik on alati olnud tulevikukütus ja tundub, et jääbki alati selleks." (,,Miks ei ole
taimesse samaväärsena ristamise teel toimuva geenide vahetamisega. Ameerikas pole ka kohustuslik GM toitude märgistamine. Tavaameeriklane ei teagi, et ta tarbib iga päev geneetiliselt muundatud toitu, mille osakaal on ameerika toidukaupluste lettidel ligi 70 %. 5 Kasutatud Kirjandus: · Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus, 2008 · Jeremy Rifkin ,,Biotehnoloogia sajand" 2000 · http://www.eko.org.ee/gmo/index.php · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?ajakiri=599&artikkel=601 · http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3 6
ideid mitmetes ketserlikes religioossetes õpetustes, hiljem usureformaatorite (Jan Hus, Thomas Müntzer) teostes. Termini utoopia võttis sellise ühiskonna tähistamiseks esimesena kasutusele Thomas More, nimetades oma teoses "Utopia" (1515/16) nii kujuteldavat saart, millel on loodud ideaalne sotsialistlik ühiskond.Moruse utoopia on Sotsiaademokraatlik, Konservatiivne ja Liberaalne. Sotsiaaldemokraatlikud visioonid: Jeremy Rifkin – taunib mingis mõttes liberalismi, liberaalne demokraatia viib katastroofiliste tagajärgedeni. Valitsused peaksid seda kontrollima. Ennustas sellist asja nagu töö lõpp – mingil hetkel, mis on 20 või 50 aasta pärast, tekib 20/80 ühiskond, 80 % lääne elanikonnast muutub mõttetuks, ülearuseks, sest töö teevad ära masinad või kolmanda maailma riigid (rääkis seda 90ndate alguses). Kartis
Taylor, Charles 2000. Autentsuse eetika Fukuyama, Francis 2001 Suur vapustus Darnton, Robert 1999 George Washingtoni valehambad. Vikerkaar 11 12/1999 Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Reich, Robert 1997 Piirideta maailm Soros, George 1998 Globaalse kapitalismi kriis Rifkin,Jeremy 1998 Töö lõpp Korten, David 2000 Maailm suurfirmade haardes Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. Strukturalism ja semiootika on paljuski kattuvad uurimisvaldkonnad, mis mõlemad saavad alguse Ferdinand de Saussure 1913 peetud loengutest, kus ta ei uurinud enam ajalooliselt üksikuid keeli, vaid püüdis üldiselt jõuda keele funktsioneerimise seaduspärasusteni.
annaabi.ee 
