tootmiskulude vähenemise Tööjõud liikus uutesse arenevatesse sektoritesse. Lühem tööaeg, suurem palk, rohkem vabaaega. Info.e teadmusühiskond iseloomuslikuks tunnuseks on majanduseelu põhinemine teadusuuringutel. Iseloomulikud jooned: globaliseerumine e. ettevõted võivad ja saavad tegyutsed kõikjal. Kapital ei tunne riigipiire , e. investeeriti sinna kus on kõige odavam. Võõrtöölised Põllumajandusühiskond Põllumajandus e. agraarühiskond Eeldused : õpiti valmistama metallist tööriistu paikne eluviis loodi esimesed riigid Sünnipaigaks Lähis-Ida ( Egiptus ja Mesopotaamia alad). Euroopa ja eurooplaste jaoks oli põllumajanduse kõrgaeg keskaeg. Tänapäeval leidub ühiskondi, kus on põllumajandusühiskond. Positiivsed tunnused: naturaalmajandus suurem osa toodangust läheb enda tarbeks ja see mis üle jääb, selle vastu vahetatakse.
1500 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda. Sattelzeit. 1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse
piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused: sugu, vanus, vaimsed ja füüsilised võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon jne. Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakonsus, suhtumine religiooni jne. Ühiskonnamudelid: Põllumajandusühiskond – tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega, linnad on väiksed ja neid on vähe. Tööstusühiskond – arendatakse tööstust ja tehnikat, suurema töö teevad ära masinad, inimesed suunduvad järk-järgult linna elama. Teenindus- ja infoühiskond – majandustegevus tugineb teadusuuringutele, tootmine on automatiseeritud, suur tööhõive on teenindussektoris. Unitaarriik – riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja
Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu. Inimesed elavad peamiselt maal, linnadel väiksem tähendus Suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega, kaubanduse ja käsitööga hõivatud väike osa elanikkonnast Rahamajandus esialgu tagaplaanil Peamine rikkus: põllumajanduslik maavaldus. 2
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast.
Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. 2. Tööstusühiskond. Tekkis 17-18. Saj. Iseloomujooned: Kõrgtehnoloogia kasutus, vajadus haritud spetsialistide järele. Plussid ja miinused: + teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud. Linnastumine(liiga palju inimesi) 3. Põllumajandusühiskond e agraarühiskond. Tekkis u. 4. Aastatuhandel eKr. Iseloomujooned: naturaalmajandus, inimesed elavad peamiselt maal, rahamajandus esialgu tagaplaanil, suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega. Plussid ja miinused: + Maslow'i püramiid. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Esindusdemokraatia e kaudne demokraatia - inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu.
Istandusriigid Väikese pindalaga ja rahvaarvuga saareriigid, põhiliselt Kariibimeres Kuuluvad Rahvaste Ühendusse SKT on erinev, kuid mitte väga madal Valitseval kohal on istandused suhkruroog, tubakas Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil
Maailmavaade on üsna püsiv, kuid seda võivad kõigutada kiired muutused ühiskonnas. See tähendab, et 20-30 aastaga võib ühiskond kardinaalselt muutuda ning umbes sama pikk on ka aeg, kui tuleb uus põlvkond peale ja hakkab elama selles uues ühiskonnas. Sellest võime järeldada, et erinevatel põlvkondadel on erinevad tõekspidamised. Kui võtta käsitlusse näiteks 15. sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega. Sel ajal oli põllumajandusühiskond ning inimeste eesmärk oli teha hästi palju rasket füüsilist põllutööd, et ära elada. Mida suurem põllu maa-ala põllumehel oli ning mida rohkem ta töötas, seda rikkamalt ja mugavamalt ta elas, kuna, mis põllul kasvas, sai peremees endale söögiks või müüs maha ja teenis raha. Kui tuua näiteks Andrus Kivirähki jutt „Ugrilane“, siis seal oli põliseestlane, kes rügas päevad läbi tööd teha ning ei puhanud enne kui oli öö kätte jõudnud
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhi...
Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe. 20. Milline on Eesti sotsiaalse kihistumise tüüp ja kuhu on ta liikumas? Eestis on hetkel sotsiaalse kihistumise tüüp D ning see ei ole lähiajal muutumas, ükskõik kui palju seda muuta üritatakse. Ühiskonnamudelid 21. Millised on kolme ühiskonnamudeli iseloomulikud tunnused? 1) Põllumajandusühiskond: suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks; inimesed elavad peamiselt maal; suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega 2) Tööstusühiskond: masinatega töö; linnastumine; rahamajandusel väga suur roll; tarbimine 3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond: globaliseerumine; kapital ei tunne riigipiire; võõrtöölised 22. Millised on kolme ühiskonnamudeli tugevused ja nõrkused? 1) Põllumajandusühiskond: + naturaalmajandus; loodi esimesed riigid;
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. ...
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
Mille poolest oli agraarühiskonna kultuur parem kui tänane? Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond. Inimesed tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse ja kalapüügiga. Pered olid rohkem ühtsemad. Inimesed hoidsid rohkem kokku kõige tähtsam oli kodu ning pere. Kogukonnad elasid omaette. Pered tegelesid oma karja kasvatamise ja põlluharimisega. Tööjõuks olid enamasti loomad, kes olid adra ette rakendatud ja väetiseks oli loomasõnnik või kompost. Päevast päeva tegid pere mehisem pool ehk isa ja noormehed põllul tööd. Õrnem
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks
sh ka inimtekkelistes eelistes. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, olulisel kohal on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. 5. ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE Mõisted: Agraarühiskond- ehk põllumajandusühiskond on ühiskond, kus suurem osa inimestest tegeleb põllumajanduses või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond- ehk tööstusühiskond, töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Arengumaa riik- on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajaga riik
Täidesaatev võim - täidesaatev riigivõimuharu Nt EV valitsus Täidesaatva võimu asutus - Valitsus Tööstusühiskond - ühiskond, mida iseloomustab tööstustootmise juhtiv osa majanduses ja tööhõives Nt USA 20. sajandi algul Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne, personaalne) - Õigusriik - riik, mille võimukorraldus ja tegevus on allutatud õigusele Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral ainuvõim kuulub monarhile. Nt Saudi Araabia Agraarühiskond- põllumajandusühiskond, põlluharimine, karjakasvatus, valdavalt maaelanikkond. Nt Demograafia- rahvastikuteadus diktatuur- isiku v institutsiooni ebademokraatlik valitsemisvorm, ajutise iseloomuga. Nt venemaa Totalitaarne diktatuur- isiku v institutsiooni hirmuvalitsus, ühe ideoloogia keskne, võib olla päritav. Nt põhja-korea Eliit- paremik, valituim osa. Nt Elitaarne- tippklassi kuuluv. Nt Enklaav- riik v riigi osa mis on täielikult ümbritsetud teise riigiga. Nt Vatikan
8. Sallivus tänapäeva ühiskonnas. Sallivus tänapäeva ühiskonnas Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. 9. Ühiskonnamudelid – oskad iseloomustada erinevaid ühiskonnatüüpe. 1. Põllumajandusühiskond – tekkis u 4 aastatuhandet tagasi. Sünnipaigaks Lähis- Ida. Algeline (agraalühiskond) tunnused: kaup käest kätte, toodad vaid endale, suur osa inimesi tegelesid põllumajandusega, 2. Tööstusühiskond - 17-18 saj Inglismaal. Eeldused: masinad, tööjõud, rahakapitali olemasolu. Tunnused: masinatega töö, linnastumine, rahamajanduse roll suur, tabimine. See kõik viis selleni, et tooted olid odavamad, hinnad langesid, palgad tõusid
reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus (kaasasündinud)- sugu, vanus, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon, füüsilised ja vaimsed võimed. Sotsiaalne erinevus (omandatud)- haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus, maailmavaade ja väärtushinnangud Inimvajaduste hierarhia: Abraham Maslow: „Kõrgema taseme vajaduste rahuldamine eeldab madalama taseme vajaduste rahuldatust. 1.3. Ühiskonnamudelid Põllumajandusühiskond (agraarne)- hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Inimesed valmistasid elatusvahendeid, millest suurem osa tarbiti ise. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Linnad on agraarühiskonnas enamasti vähetähtsad (elas umbes 5% elanikkonnast). Tööstusühiskond- tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle
ühetaoline väga mitmekesine Majandussüsteem Feodaalne, orjanduslik, küttimisel Kapitalistlik (või sotsialistlik) korilusel põhinev Majandusliku rikkuse alus ja Põllumajanduslik tootmine – Tööstuslik tootmine – vastav ühiskonnatüüp põllumajandusühiskond tööstusühiskond Linnastumine Vähene Ulatuslik Üksikisiku ja kogukonna suhe Kollektiivsed väärtused – esiplaanil Individualistlikud väärtused – on meie esiplaanil on mina Poliitiline korraldus Traditsioonilistel valitsejate võimul Rahvusriigid, enamasti
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse...
Hankiv sektor ehk primaarne sektor jaguneb tavaliselt kaheks, üks haru tegeleb põllumajanduse ja teine loodusvaradega. Töötlev sektor ehk sekundaarne sektor. Jaguneb kaheks kergetööstus (tekstiil, puidutööstus) ja rasketööstus (masinatööstus, energeetika). Teenindav sektor ehk tertsiaalne sektor. Õpetajad, disainerid, poemüüad. 1) Üldiseloomustus Periodiseering; tunnused: hõive, majanduslikud muutused/iseärasused, sotsiaalsed muutused 2) Mõisted Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond oli valdav ühiskonnatüüp enne 19. sajandit. Inimesed olid valdavalt hankivas sektoris põllumajanduses. Suurettevõtteid ei olnud, sest toodeti pigem endale. Oli väga suured pered, sest taludes oli palju töökäsi vaja. Elati maal. Koos elas mitu põlvkonda, nii ei olnud riigil vaja pakkuda sotsiaalseid tagatisi, seda teeb pere ise. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on seisused. Tööstusühiskond ehk industriaalühiskond oli 19. sajand kuni 20. sajandi teine pool. See jaotatakse
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid ...
Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. Riik võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda. Erinevad ühiskonnamudelid: 1. Agraar-ehk põllumajandusühiskond kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%).
*Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel *Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik. ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast.
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning
Võim on selle käes, kes üle info üle omab kontrolli maa üle. TOOTMISVIIS - on see, kuidas hangitakse eluks vajalikke vahendeid. Sama teema, mis tabelis ainult lühemalt Iseloomusta erinevaid ühiskonna arengu etappe põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, töökorraldus jne.) Ühiskonna arenguetapid: 1) põllumajandusühiskond. Toidu saamiseks kodustati loomad ja hariti põld. Toodeti peamiselt omatarbeks. - Peamised majandusharu oli põllumajandus. - käsitöönduslik tootmine - tööjaotus vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel - Iga piirkond elas omaette - seisuslik ühiskond - peamine koht, kus toimub tootmine - mõis, talu 2) tööstusühiskond
82 talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisa bränd - kaubamärk või tootemärk (kasutusel ka maa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. 92 väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk). 139 agraarsed majandusharud - põllumajandus, kala börs - finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeri püük ja küttimine. 11 tud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba- ja ag raarühiskond e. põllumajandusühiskond - väärtpaberitehinguid. 1 4 1 ,142 ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põlluma demograafiline plahvatus - kujundlik nimetus kii janduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse rele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti peamiselt käsitsi. 10, 54 demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eel agrokliim avööde - põllumajandust mõjutavate kõige inimeste eluea pikenemisest ning suremu
Eraomand puudub või on piiratud. Selle tagajärjeks on mitmesuguste kaupade krooniline puudumine Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. On lisaks ka VVVT ehk Väga Väga VabaTurg, mis on rahatu turg ja kõigile avatud, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkides või vahetamise teel. Sellise põhimõttega o avatud Tartus pood. Pilet 2 1. Ühiskonnamudelid. Põllumajandusühiskond. Tööstusühiskond. Infoühiskond. Ühiskonnamudelid jagunevad kolmeks: põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. PÕLLUMAJANDUSÜHISK TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND OND Põllumajanduslik ehk Tööstusühiskonna Infoühiskonna argaarne ühiskond oli alguseks saab arengule andis tõuke II kõige esimene nimetata tööstusliku ms järgne elektro- ja ühiskonna vorm
Produktiivsue suurenemine Ressursside (toit, toormaterjal ja tööjõud) ülekandmine agraarsektorist teistesse ühiskonnasektoritesse. Põllumajandustsivilisatsiooni asendamine linnastunud tööstusühiskonnaga. Tööstus on edu sümbol. Tööstuslikuks muutumine on oluline poliitilise legitiimsuse saamiseks. W.W. Rostow. Stages of Economic Growth: A Non-Communist Naifesto (1960), C. Geertz Agricultural Involution (1963) Traditsiooniline ühiskond – põllumajandusühiskond (vana tehnoloogia ja paternalistlikud võimustruktuurid) Lahtirebimise eeltingimuste staadium – kaubanduse kasv ja varajased tööstuse vormid (uued tehnoloogiad, uut tüüpi liider – ettevõtja). Esimene riik, kes selle arengu läbi tegi oli Inglismaa. Lahtirebimine – umbes 20. aastane periood, tööstus hakkab asendama põllumajandust Püüdlemine küpsusele – umbes 40. aastane periood, progressi rajatakse eelmine staadiumi saavutustele
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
