Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ühiskonna konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid




ÜHISKOND Kordamisküsimused Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu vahetult 
rahvahääletuste teel. NT: rahvahääletus e referendum Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate 
ja esinduskogu kaudu NT: tänapäeava läänemaailma riigid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse 
otsustusprotsessi. Referendum ehk rahvahääletus      1) 1992 põhiseaduse vastuvõtmine     2) 2003 EL astumine Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud 
võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt 
demokraatlikule Monarhia - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse päriliku võimuga riigipea 
(monarh). Parlamentaarne ehk piiratud monarhia - riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt 
valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames.  NT: Belgia, Hispaania, Taania, Jaapan Absoluutne ehk piiramatu monarhia - riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult 
päriliku võimuga monarhile. NT: Saudi-Araabia islamiriik, Omaan, Brunei Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on 
haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täieliku riigivõimu kontrolli alla, ülitähtis osa 
ideoloogial. NT: Korea, Venemaa, Hiina Autoritaarne diktatuur - teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad, 
kindel riiklik ideoloogia tavaliselt puudub. NT: Sudaan, Süüria, Kuuba 1


VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS Tasakaalustatus - erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine 
ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. Ükski võimuharu ei tohi 
domineerida teise üle. NT: Eestis valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise 
eest, kuid tal tuleb Riigikogule sellest teada anda. Presidentaalne süsteem - riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka 
valitsusjuht, peaminister puudub. NT: Eesti, Saksamaa
• Rahvas valib parlamendi ja presidendi
• president kontrollib valitsuse tööd
• valitsus vaheldub presidendivalimiste järel Parlamentaarne süsteem - riigivorm, kus riigipeaks on president või 
riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid 
esindusfunktsioon. NT: Venemaa
• rahvas valib riigikogu ehk parlament
• riigikogu kontrollib valitsuse tööd
• valitsus vahetub pärast riigikogu valimisi 2


UNITAARRIIK - lihtriik, millesse ei kuule iseseisva riigi tunnustega üksusi 
(vabariik, osariik, liiduriik jne). Unitaarriik jaguneb vaid 
haldusterritoriaalseteks üksusteks (provintsid, regioonid), milledele riigivõim 
võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda. NT: Eesti, Jaapan, Taani FÖDERATSIOON - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. 
Föderatsioonil tervikuna ja osariikidel (nt liidumaa, osariik) on oma 
seadusandlikud, täidesaatvad ja õigust mõistvad organid ning oma 
põhiseadus. NT: Venemaa, Araabia, Brasiilia KONFÖDERATSIOON - kindlate eesmärkide huvides kestvalt liitunud, kuid 
suveräänsuse säilitanud riikide liit. Konföderatsiooni keskorganid 
moodustatakse sellesse kuuluvate riikide esindajatest. NT: Euroopa Liit DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED
 1) Valimised on üldised, kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid. 
Piirangud Riigikogu valimistel: vanus, kodakondsus, teovõime, 
vanglakaristuse                          kandmine
2) Valimised on vabad.
3) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed.
   Kõikide valijate häälel on võrdne kaal.
4) Valimised on otsesed.
    Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute 
tahte alusel.
5) Valimised on salajased. 
    Keegi ei tohi näha tema tahte vastaselt kuidas ja kas ta hääletas.
6) Valimised on regulaarsed. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM 
Riik jagatakse valimistel nii mitmeks ringkonnaks kui on kohti parlamendis.
Valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning 
teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. NT: Suur Britannia, Kanada PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM 
Valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat.
Iga erakond saab paralmendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud 
häälte arvule.
NT: Eesti, Rootsi, Itaalia, Soome 3


EESTI VALIMISSÜSTEEM  Kandideerimisõigus  - Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud 
Eesti kodanikud, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks 
vähemalt 21-aastased. Kandideerida saab erakonna nimekirjas või 
üksikkandidaadina.
Isikumandaat - lihtkvoot saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu 
jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt 
vähemalt 5% häältest ehk ületasid valimiskünnise. Kandidaadid reastatakse 
ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse. Erakond saab nii 
mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi.
Kompensatsioonimandaat - kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud 
mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadel, mis kogusid vähemalt
5% kogu riigis antud häältest. 
Valimiskünnis - erakonnal on vähemalt 5% valijate häältest
Kvoot - hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv SEADUSANDLIK VÕIM EESTIS - RIIGIKOGU
Korralised valimised 
- toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel  pühapäeval. Erakorralised 
valimised - 
toimuvad 
kui
• riigikogu avaldab  valitsusele või 
peaministrile 
umbusaldust • rahvahääletusele  pandud seaduseelnõu 
ei saa poolthäälte 
enamust Seaduseelnõude 
esitamise õigus- 
4


RIIGIKOGU STRUKTUUR Juhatus- esimees, 1. aseesimees, 2. aseesimees.  Riigikogus on 101 saadikut. Komisjon-  Riigikogu organ, mis valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus 
arutamiseks. ( maaelukomisjon, õiguskomisjon, majanduskomisjon ) Fraktsioon - Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Opositsioon - on poliitline erakond, erakondade rühm või poliitik, kes vastandub 
valitsusele kas parlamendis või riigis üldisemalt. ( Keskerakond, Eesti Konservatiivne 
Rahvaerakond ja Eesti Vabaerakond ) ei kuulu valitsusse Koalitsioon - parteid, mis kuuluvad valitsusse. ( Eesti Reformierakond, 
Sotsiaaldemokraatlik erakond, IRL) Ülesanded - huvide esindamine, seaduste vastuvõtmine, valitsuse ametisse panek ja 
kontroll tema tegevuse üle. Hääletamisprotseduurid: Poolthäälteenamus - poolt hääletab enam kui vastu. Koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust ehk 
vähemalt 51 häält. TÄIDESAATEV VÕIM EESTIS - VALITSUS Valitsemine moodustamise 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine. 2. President nimetab peaministrikandidaadi. 3. Riigikogu otsustab peaminstrikandidaadile volituse andmise. 4. Peaministrikandidaat valib valitsuse. 5. President nimetab valitsuse ametisse. 5


6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Valitsuse vahetumine (millal?) 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel 2. Peaministri tagasiastumine või surm 3. Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust Valitsuse moodustamise võimalused  1. Ühepartei- või koalitsioonivalitsus 4. Enamus- või vähemusvalitsus Kantsler - oma valitsemisalas ministri järel tähtuselt teine ametiisik, tema ülesanne on 
korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite 
vahetumise perioodil. Riigisekretär -  korraldab valitsuste istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi 
Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide 
avaldamist Riigi Teatajas. Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile 
voi kogu valitsusele. Valitsuse ülesanded • Õiguse vallas: 1. esitada parlamendile seaduseelnõusid 5. tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine jugeolek • Majanduse vallas: 1. koguda makse 6. korraldada riigiettevõtete majandamist 7. koostada riigieelarve, järgida selle tõitmist 8. arendada side- ja transpordivõrke 6


• Sotsiaalse heaolu vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 9. maksta palka riigieelarveliste töötajatele, samuti pensione ja abirahasid KOHTUVÕIM EESTIS - KOHTUD Eesti kohtusüsteemi ülesehitus 1. Halduskohtud (Tallinn ja Tartu) Arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi ning omavalitsusorganite ja ametiisikute 
vastu. 2.   Ringkonnakohtud ( Tallinn ja Tartu) Vaatavad teiste astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute 
lahendeid. 3.    Riigikohus  Kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme 
kohtus. Kassatsioon - apellatsioonikohtu astme edasikaebamine kõrgemale kohtule, kes 
toestab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste suhtes. Tsiviilasi - osapool, kes eistas avalduse (hagi) kohtule asja uurimiseks on hageja, 
vastaspool aga kostja. NT: lepingutega seotud perekonnaasjad, pankroti asjad Kriminaalasi - kriminaalasja puhul on üheks osapooleks riik, keda esindab proküror. 
NT: vargus, röövimine, altkäemaksu võtmine Väärteoasi - väärteo menetlemisõigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul, 
väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest 7


Kuritegu - menetlemisõigus on vaid kohtul, kuriteo eest on karistusena ette nähtud 
makismaalse karistusena vanglakaristus 8

Document Outline

  • ÜHISKOND
    • Kordamisküsimused

Vasakule Paremale
ühiskonna konspekt #1 ühiskonna konspekt #2 ühiskonna konspekt #3 ühiskonna konspekt #4 ühiskonna konspekt #5 ühiskonna konspekt #6 ühiskonna konspekt #7 ühiskonna konspekt #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 257078 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord
18
docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava

Ajalugu
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kordamisküsimused-demokraatlik ühiskond
14
docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

 Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist  Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast.  Abraham Lincoln- USA president (1861-1865). Tema tsitaat „Demokraatia on rahva valitsus: rahva seast ja rahva heaks“.  Kuidas mina, kui rahva esindaja kõrgemat riigivõimu kannan?: 1) Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu ja KOV valimiste. 2) -//- läbi avatud ühiskonna, kus otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu.  Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia  Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused:

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
4
docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler ­ kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist R

Ühiskonnaõpetus
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

Avalik haldus
Ühiskonna kontrolltöö
14
docx

Ühiskonna kontrolltöö

Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur ?

Ühiskond
Ühiskonna kursus
20
doc

Ühiskonna kursus

korea) Demokraatia ­ kõrgema võimukandja rahvas, inimestel on sõnavabadus jne. Toimib seadustest lähtuvalt, on õigusriik. Diktatuur ­ diktatuur tugineb jõul, Autoritaarne riik - Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik ­ isiku või institutsiooni hirmu valitsus(kõik on riigi kontrolli all). Ühiskonnastruktuur ehk ühiskonna ülesehitus · I ehk avalik sektor ­ riigi ja omavalitsuse asutused · II ehk erasektor- eraettevõtted · III ehk mittetulundussektor- kodaniku organisatsioonid(teeme ära) · PLURALISM- mitmekesisus Kodaniku ehk tsiviilühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit · Inimesed on vabalt koonduda mitmesugustesse ühendustesse, mis tekkinud ühishuvide pinnal

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kordamine kt ks
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile.

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun