Niipea kui nimene kaotab juhtimisvõime, muutub masin vaenlaseks, purustab ja hävitab. Laev Laevana kannab riik oma elanikud eluohtudest läbi, kaitseb neid tormide ja mereröövlite eest. Riik sarnaneb laevale koos kapteni, meeskonna ning reisijatega. Sest näiliselt liigub laev ise, hoiab ise kurssi. Tegelikult liigutab teda inimene. Ning laev ei sure kohe, ta vajub merepõhja. 2. Õiguseriik ja võimuriik Õigusriigis on kohtunik ülim autoriteet, ja õigusemõistmine ülim amet. Võimuriigis on sõjaväeülem kõrgeim autoriteet ja käsutav võim ülim amet. Õigusriigis on võim selleks, et õigus pääseks võimule. Võimuriigis on õigus selleks, et säilitada ja kindlustada võimu. Võimuriigis on iga inimene võimu objekt, õigusriigis iga inimene õiguse subjekt. Õiguse kaudu riik kindlustab indiviidi, võimu kaudu ühiskonna. Kohtunikuriik põlvneb perekonnast - sõduririik rändjõugust. Sõduririik põlvneb rändjõugust : kari hunte asus koos saagijahile.
ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism, seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu). 4. Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus, võimuriigis aga distsipliin. Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid. (Võimuriik – läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.) 5. Mis on tsensuur? Kuidas rikub internetivabaduse piiramine õigusriigi põhimõtteid? – Tsensuur on sõnaõiguse mahasurumine, kontroll sõnavabaduse üle. Internetivabaduse piiramine tähendab
tema klassikalisel kujul: seaduandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Antud võimude lahusus ja tasakaalutlus on õigusriigi idee elluviimise kõige olulisem osa. Peatükis on öeldud , et iga riik tugineb võimule ja õigusele. Seetõttu on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud. Neid on võimatu teineteisega asendada. Nad peavad hoopiski täiendama teineteist. Mõlemad neist on korrariigid. See tähendab, et korra aluseks on õigusriigis õigus, mis riiki ka üksikute eest kaitseb. Võimuriigis astub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile. Õigusele antakse vaid sedavõrd ruumi, kuivõrd võim talle seda lubab. Õigusriik on sarnane igale teisele riigile. Tal on samad tunnused, mis kõigil riikidel. Ent esineb ja eritunnuseid. Nendeks on näiteks erinevusi õigusnormides,õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. On oluline, et normid kui ka põhimõtted peavad olema konkreetse riigi puhul valitsevaks, et saaks rääkida õigusriigist
isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 15.Pane kirja tänapäeva õigusriigi tunnused Põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Kodanikuõigused Inimõigused Seaduse ülemuslikkus – kõik on seaduse ees võrdsed Võimude lahusus Riigivõimu jaotumine 16.Mis on võimuriigi peamine erinevus õigusriigiga? Võimuriigis kehtib distsipliin, mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud tahaplaanile ja võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu. 17.Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Rahvahääletusel ehk referendumil Põhiseaduse muutmise vastuvõtmine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt)
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse; tagatud on kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus sariaadiseadus Peamised õigusharud: eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia
olulisemaks faktoriks.Iga riik tugineb võimule ja õigusele. Sellepärast on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud ja on mõttetus võimu asendada õigusega. Nad peavad teineteist ätiendama. Õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglu, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb, võimuriigid aga distsipliin, mis riiki üksikute eest kaitseb. Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust. Võimuriigis astub õigus võrreldes võimuga tagaplaanile. Õigusele antakse vaid sedavõrd ruumi, kuivõrd võim talle seda lubab. 8.2. Õigusriigi tunnused. Õigusriigi eritunnsed võivad leida oma väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. Nii normid kui ka põhimõtted peavad olema konkreetse riigi puhul valitsevaks. Õigusriigi ideega on seotud rida printsiipe: - kirjutatud ps olemasolu; - riigivõimu seotus ja piiramine
ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Korra aluseks on õigusriigi seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: o mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. o Angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus o sariaadiseadus Peamised õigusharud o eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) o avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusriigi tunnusteks peetakse:
toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt)
Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. o Seadused ja õigusnormid Riigi tähtsaim seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon, kuna sellest lähtuvad kõik teised seadused. Õigusaktid peavad moodustama kooskõlastatud hierarhia ehk astmestiku, allpool olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid. Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus
seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
