| Sugu | varchar(1) | YES | | NULL | | +--------------+-------------+------+-----+---------+-------+ 8 rows in set (0.00 sec) 4. Leia lapsed, kelle sünnikaal on väiksem võrdne 3800 grammist. Väljasta nimi ja kaal. mysql> SELECT L_nimi, Synnikaal FROM SYNNID WHERE Synnikaal<=3800; +-----------+-----------+ | L_nimi | Synnikaal | +-----------+-----------+ | Richard | 2385 | | Ralf | 3736 | | Karolin | 3538 | | Liisi | 2920 | | Kaur | 2610 | | Rasmus | 2462 | | Ramona | 2473 | | Otto | 3148 | | Konrad | 2652 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Heike | 3450 | | Aneteliis | 3290 | | Kelly | 3250 | | Sander | 3330 | | Marten | 3756 | | Bairon | 2710 | | Inga | 3056 | | Sebastian | 2818 | | Jaan | 3496 | | Elis | 2760 |
Geograafia/Arvutiõpetus 7. A klass Karolin Eks Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Lõuna-Ameerikas, läbib Austria ja Sloveenia idas, Sveits, Norra ning osa Rootsist ja
Huvitav fakt Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Kivisüsi Kokkuvõte Kuna turvas on taastumata loodusvara tuleks enne mõelda millistes kasutusvaldkondades seda kasutad, muidu seda varsti lihtsalt ei ole. Kasutatud allikad Raamatud: Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Karolin. (2003:107). Loodusõpetus 5. klassile. Avita. Interneti leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Turvas (13.05.2010) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel281_280.html (13.05.2010) http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=211953 (13.05.2010) http://www.slideshare.net/Mannakas/turvaspuit-presentation (13.05.2010) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html (13.05.2010)
Kaljukotkas Karolin ja Karmen 7.Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on .
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
Miks läheb hääl ära? Karolin 9 a. Miks läheb hääl ära v Häält ohustavad välja ravimata ülemisete hingamisteede haigused, eriti köha. v Ülepingutatud hääl ja viibimine müra rikkas keskkonnas. v Olles õues jahedas ja niiskes ,toas aga liiga kuiv õhk, siis kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. v Häälepaelu kahjustavad erinevad heitgaasid ja ka suitsetamine. Häält saab hoida: v Kui sa ei kasuta enda häält liikselt ( karjumisel, röökimisele ). v Jood iga päev raviteid (piparmündi teed, kummeli teed ) teele võib lisada ka mett. v Hoiad oma kurku soojas. v Ei viibi eriti müra rikkas keskkonnas. Kui hääl on ära: v Ära viibi müra rikkas keskkonnas. v Ära pinguta enda häält liigselt. v Hoia kurk soojas. v Joo ravi teid. Kasutatud allikad: ü Muusika õpetuse Õ lk. 35. Tänan ...
Kellamäng Karolin Eks Võru Kesklinna kool 7. A Kellamängu iseloomustus Kellamäng on kindla helikõrgusega löökpill, ehk kellamängu võhkesagedus on ühtlane (tuletagem meelde teemat "helide maailm") Kellamäng on häälestatav pill Tavainimestele tuntuim on väikelaste mänguasi, mida sageli aetakse segi ksülofoniga Kellamängu algus Kellamäng arenes välja ksülofonist, mistõttu on need kaks löökpilli välimuselt sarnased Ksülofon Erinevalt ksülofonist on kellamängu klahvistiku- plaadikesed terasest Kellamäng mäng Kellamängu mängitakse kahe haamrikesega vastu terasplaate lüües Tänu terasplaatidele kõlab kellamäng kui kellukeste helin Kellamängu mängimisel sõltub heliulatuvus pilli suurusest mäng Kellamängu mängides tuleb plaatide järelkõla õigeaegselt summutada, et üksteise otsa kuhjuvad helid ei moodustaks muusikalist "sodi" Sellel põhjusel ei sobi kellamängul mängimiseks kiired helipalad L...
Eesti kunst 1975-1990 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Anete Konno, Anna Gontsarova, Kristiina Mänd, Karolin Saarits, Triin Veetamm, Grete Torger 12B Eesti kunst 1975-1990 Tekkis vastuolulisus Lääne avangardismiga Maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde Senise kunsti maalilisusele vastandusid hüperrealismi külmad, siledad, tehnitsistlikud värvipinnad Kunstnike huvitusid olid müütidest ja legendidest
Glükokortikoidid Karolin Karbus OP11 Oluline ravimite rühm, mis võeti kasutusele 1950. aastatel Steroidhormoonid Produtseerib neerupealiste koor Kortisool ja kortisoon Deksametasoon, hüdrokortisoon, tobramütsiin Füsioloogiliseks ülesandeks reguleerida glükoosi taset veres Põletikuvastane toime Toimemehhanism Tsütoplasmas asuvad retseptorid Kompleks > rakutuum Seostub DNAga ja reguleerib geenide jäljendi loomist Seotud haigused Addisoni tõbi Cushingi sündroom Farmakokineetika Hea imendumine Barjääride läbimine Sünteetiliste pikem toimeaeg Kliinilise toime avaldumine (28h) Kliiniline kasutamine Individuaalne annus Kõrvaltoimete sageduse suurenemine pärast 10. ravipäeva Üksteisega asendatavad Kasutamine üldiselt Neerupealiste puudulikkus Reumatoidartriit Endokardiit Kollagenoos Crohni tõbi Leukeemia Hepatiit Silmapõletikud Koos antimikroobse raviga: NÄIDUSTUSED Ägedad ja kroonilised mitte mädased põletikud Silm...
William Shakespeare Karolin Siimer G1BK2 Williami elust 23.04.1564 Stratfordis Avoni jõe ääres Peres oli 8 last 1582. a abiellus Anne Hathawayga Tal oli 3 last 1587. a läks Londonisse Dramaturg ja näitleja Williami elust 1596. a suri noorim poeg Hamnet 1602. a suri tema isa Oma teater Ta suri 23.04.1616 Williami loomingust 154 sonetti 36 näidendit 1595. a „Romeo ja Julia“ 1601-1602. a „Hamlet“ „Romeo ja Julia“ Vägivalda võitev armasutuse lugu Kahe vaenutseva suguvõsa lapsed Abiellumine ei tule kõne allagi Munk Lorenzo abiga loodeti abielluda „Hamlet“ Printsist, kes tahtis kätte maksta kuningale Keerulise ideestikuga Sündmuspaik loss Sonetid Armastusest Sõprusest 90. Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, ku...
I like to do sport. I have done sport for whole life. That may-be because my parents do sport, actually our whole family do sport. My dad is good at duatlon (that realm consist of bike riding and running). He is good cross county skier. He attends many others field sports too example orientation, cross country riding, ice-skating, roller-skating and many others. My mum is PE teacher. Older sister Karmen plays basketball in Pärnu sports school. Smaller sister Karolin is a skier. She also dance and go to gymnastic training. I go to volleyball trainings in Pärnu five times a week. I have played volley- ball about two years. I like play volleyball, because it is fun and nice game. I am (with Falck Pärnu volleyball team) winner of u-16 volleyball championship. I have always liked ballgames. When I was younger I played basketball, football and table-tennis. When I went to grade school I played chess. I was in my age, fourth player in Estonia
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Karolin Karbus Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: Töö nr: 22 OT allkiri: Samakalderibad Töö eesmärk: Samakaldeinterferentsi Töövahendid: Laser, ekraan objektiiviga, jälgimine, interferentsijärgu ja plaadi tasaparalleelne klaasplaat. murdumisnäitaja määramine. Skeem Joonis 1
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nak...
,,Oscar ja Roosamamma" Karolin Kriiska Eric-Emmanuel Schmitt · Sündis: 28. märts 1960 · Prantsuse kirjanik ja lavastaja · On läbinud sõjaväeteenistuse. Õpetades ühe aasta filosoofiat sõjakoolis · On tõlkinud mitmeid oopereid · 2008. aastal võttis Belgi kodakondsuse · 9. juunil 2012 valis Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia Schmitti eelneval aastal surnud Hubert Nysseni asemel akadeemikuks. ,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb öelda välja tõde, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev l...
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitr...
Asukoht: Eesti Kunstimuuseumi Louvre maalikogu Graafika The Great Wave off Kanagawa, ,,36 Fuji ,,Supluse puiestee 2" vaadet" (http://www.karolin.ee/et/tehtud- (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Grea tood/vabagraafika/kuiv-noel-mezzotint/) t_Wave_off_Kanagawa.jpg) Autor: Kaie Karolin Autor: Katsushika Hokusai Aasta: 2010 Aasta: u. 1930 Tehnika: Sügavtrükk (kuivnõel) Tehnika: kõrgtrükk (puulõige) Zanr: vabagraafika Zanr: vabagraafika Asukoht: erakogu Asukoht: Jaapan
·ABBA Koostasid: Eva-Lotta Põder, Helerin Merilai, Karolin Merilai, Laura Viitpom Ajalugu ABBA oli Rootsi popbänd, mis asutati 1972. aastal. Ansambli liikmed olid Benny Andersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus, kes olid omavahel abielupaarid. Ansambli nimi tuleb liikmete eesnimede esitähtedest. Aastal 1974 võitis ABBA Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga "Waterloo". ABBA plaate on kokku müüdud vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiigelajal oli
The Internet and Social Order KAROLIN PETERSON The Internet is, as of today, a fairly unrestricted medium where all sorts of information can be published and accessed. Do I think there should be any restrictions and censorship imposed relating to inappropriate or potentially dangerous content that could pose a threat to public safety? In my opinion there shouldn't be any kind of information that could danger people available online e.g you can easily find instructions how to build a bomb (smoke bomb, atomic bomb) http://www.youtube.com/watch?v=rUakUPkbpU checking in online (e.g on facebook) shows where you are at the moment and that makes it easy for the burglars to know when you're away from home. Do I think the government has any right or reason to monitor people's online activity? The government should find out about potential threats online but should still let people keep their priva...
o Seismine ühel jalal (arendada tuleb mõlemal jala seismist!) o Toengpõlvitusest samaaegselt samapoolse käe ja jala tõste kõrvale. Järgmisena vastaskäe ja jala tõste kõrvale. Abi sain : http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1700/voimed.zip/tasakaaluharj utused.html ja http://www.sufuca.fi/ee/p_balance_exercises_standing_ee.html 1. Dmitrijs Blohins 2. Irmeli Ilves 3. Jörgen Jõõgre 4. Rene-Kristjan Jüriöö 5. Kristo Kooskora 6. Karolin Krikunov 7. Karina Käo 8. Greete Käsi 9. Martti Lusti 10. Grete Lõiv 11. Tanel Marran 12. Kristi Ojatamm 13. Isabel Padumäe 14. Maik-Karl Pehk 15. Kristin Protsin 16. Kelli Päkk 17. Andra Rahasepp 18. Jane Sabal 19. Sander Sellis 20. Martin Sults 21. Marek Tammoja 22. Enn-Erik Tasso
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeeri...
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) ...
Soojusenergia Hanka Merila Karolin Pallo MY15 Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Eelised Eelised ● Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ● Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ● Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ● Küllaltki madalad hoolduskulud ● Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ● Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumat...
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level
POLAROID Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 · Nägemiseks vajalik informatsioon ja optiline müra · Tööpõhimõte · Polariseeritud lääts e. polaroid · UV-kaitse polaroid prilliläätses Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles 1928. aastal nüüdseks juba väga tuntud firma ,,Polaroid" asutaja Edwin H. Land AJALUGU · Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid Mineraalläätses asub polaroidfilter läätse paksuse suhtes keskel, VALMISTAMINE · plastiku ja polükarbonaadi puhul aga keskjoone su...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda,
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis;
Aroomiteraapia Koostaja: Karolin Karbus Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2011 AJALOOST Aroomiteraapia on eeterlike õlide ja teiste taimse päritoluga lõhnaainete kasutamine inimese meeleolu või tervise mõjutamiseks. Seda peetakse üheks alternatiivmeditsiini meetodiks. 19. sajandil oli eeterlike õlide kasutamine arstiabis laialt levinud ning enne seda kasutati aromaatseid taimi terves maailmas näiteks usulistel ja ravivatel eesmärkidel Termini ,,aroomiteraapia" mõtles välja prantsuse keemik René-Maurice Gattefossé. MIS ON EETERLIKUD ÕLID ? Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse taimeosadest. Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses. Eeterlikud õlid on palju enam kui meeldivalt lõhnavad parfüümiõlid: paljudel neist on ka meditsiiniline toime. ...
Eesti Loomakaitse Selts Kati-Karolin Prangli Keskkonnakitse I Kes on Loomakaitse Selts Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing. 2004. aasta suvest maailma ühe suurima loomakaitseorganisatsiooni Suurbritannias asuva (Kuninglik Loomade Julma Kohtlemise Ennetamise Selts RSPCA) liige. 2005. a suvest on ELS samuti Suurbritannias tegutseva rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA) liige. 2005.a loodi Euroopa juhtivate loomakaitse organisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustik ENDCAP. ELS on ENDCAP-i asutajaliige 2011. aasta alguses liitus ELS The European Network for Farm Animal Protection (ENFAP) võrgustikuga Liikmed Seltsil on ligi 300 liiget. Seltsi erinevates projektides aktiivselt osalevaid liikmeid on üle Eesti 40. - Henry Vürst...
Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1 Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks Õppimiseks Saada kontakti teispoolsusega M...
Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400.jpg&w=600&h=400&ei=4rOFUJyLLqnK0QW1sYGIBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=216&vpy=26...
Venemaa Föderatsioon Karolin Eks 7.A Võru Kesklinna Kool Geograafiline asend • Euraasia mandril, põhja- ja idapoolkeral • Euroopaks ja Aasiaks jaotab Uurali mäestik • 42-82° N, 28-170° E • Idast läände 10200, põhjast lõunasse 7000 km • Mere- ja maismaapiirid Üldandmed • Pealinn Moskva • Pindala 17,098,246 km² • Elanike arv 143,5 millionit • Riigikord presidentaalne vabariik • President Vladimir Putin • Rahaühik Vene rubla (RUB) Rassid, rahvad ja keeled • Ametlik keel vene keel • Põhirassid europiidid/mongoliidid • Põhirahvused venelased(79,8%) tatarlased(3,8%) ukrainlased(2%) Kombed ja tavad • Hüüdnimed erinevad täielikult pärisnimest • Venelaste nn keskmine nimi on isa nime kääne • Peavad lugu teatrist ja kontserdist • ...
Mis on tõde? Liset Kivioja, Katre Vokk, Karolin Kaljulaid, Siret Upan Olivia Parts, Jevgenija Bohanova, Valeria Juskova, Johanes Solman ,,Mis on tõde tõejärgses maailmas?" · Kas ühiskonnas, kus igaühel on oma tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on
Pärnu Koidula Gümnaasium G1BK1 klassi õpilaste teadlikkus interneti ohtudest Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Karolin Siimer: G1BK2 Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis...................................................
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Intellektuaalne omand ja autoriõigused Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
Nõuandeid kliendile- Silmade, prillide ja kontaktläätsede hoolduseks, silmatilkade kasutamiseks ja päikeseprillide valikuks. Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Silmad - meie kallis vara Kogu keha hea tervis aitab kaasa ka silmade heale tervisele. Meik tuleb alati õhtuti eemaldada Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Silmad teeb terveks ja selgeks nendega võimlemine. Pigista silmad paar korda järjest kõvasti kinni ja seejärel pärani. Vaata paar korda vaheldumisi teraselt midagi hästi lähedal, seejärel võimalikult kaugel. Tee paar korda järjest silmaringe: hoia pea otse ja jälgi ümbrust ainult silmamune liigutades - paremale, vasakule, üles, alla. Silmatilkade kasutamine Kahtede eri silmatilkade silma tilgutamise vahe võiks olla viis minutit. Silmasalv manustatakse viimasena. Enne ravimi tilgutamist pesta käed ning vältida otsiku kokkupuutumist...
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsut...
teise riigi kuningaga ja sealt tuligi nende rahu, kuid see nõid soovis alati printsessile halba, sellepärast ei meeldinud tema mulle. Kuid see muinasjutt meelis minule just sellepärast, et vanaaeg oli toodud uude aega, kus rüütlitel olid omad arvutid ja tänapäevane relvastus. Ja seal tehti ka päis palju nalja. Karolin Härmoja 7.klass
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka
“Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan Hein ja Mathias-Einari Leedo. Lavastus juhib mõtlema elule enda ümber, mis on alati pisut ootamatum, ohtlikum ja arusaamatum, kui me tunnistada soovime. Kunagi ei tea, mis, kes või hoopiski milline äkiline tõde satuvad meie eluteele ning kui ohtlikuks nad selle meile kujundavad. Etenduses “Dekameron” on kokku 6 lugu ning kõigis neis on midagi ootamatut ja samuti ka ohtlikku.
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matema...
lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3--------------------...
7 KOKKUVÕTE Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Mullas elab ka väga suur hulk erinevaid elusolendeid. Talvel aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis "asi" elus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Korolin "Loodusõpetuse õpik 5. klassile" lk. 81-84, 89-91 2) Loodusõpetuse vihik 3) Tallinna kirjastus Valgus "ENE" köide nr. 2 lk. 196 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.htm 5) http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.htm 6) http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/ (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf 8) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html 9) http://216.239
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus VAESUSE TAJUMINE SÕLTUVALT SOOST JA MAJANDUSLIKUST PINGEST Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Alar Sepp Tallinn 2011 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus REUMATOIDARTRIIT Referaat Patoloogias Juhendaja: Malle Kundla Tallinn 2012 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID...................................................................... 6 3. DIAGNOOSIMINE....................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus POLAROID Referaat Materjaliõpetuses Juhendaja: Vootele Tamme Tallinn 2012 SISUKORD 1. POLAROIDIDE TÖÖPÕHIMÕTE, VÕIMALUSED JA KASUTAMINE Kuna valgus koosneb tohutust arvust lainetest, siis võib sealt leida maapinna suhtes nii horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
