allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus - sotsiaalses klassis langemine ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus - sotsiaalses klassis tõusmine horisontaalne mobiilsus - samas sotsiaalses klassis olemine põlvkondadevaheline mobiilsus - positsioon pannakse paika sünnipäraga seisuslik ühiskond - ühiskond, kus puudus sotsiaalne mobiilsus eliit ja mass (mitte-eliit) - ühiskonna osa, kes ei saa mõjutada ühiskonnaelu ega ka seal tehtavaid otsuseid staatusgrupp - erinevad lugupeetud ametid digilõhe - olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile sotsiaalne tõrjutus - nähtus, kus teatud ühiskonnagrupid ei saa osaleda ühiskonnaelus, jäetakse ilma normaalsetest ühiskondlikest hüvedest või neid tõrjutakse
sugu, vanus, rass, religioon ja rahvus) tunnused tekitavad hinnangute andmist inimese sotsiaalse väärtuse kohta ja sellest tulenevat inimeste ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas; omane keerulisematele ühiskondadele, kus teatud ülesandeid ja funktsioone hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt; Weberi kirjeldatud 3 stratifitseerimise meetodit: 1) klass samal majanduslikul tasemel inimesed; 2) staatusgrupp põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist; 3) partei poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid Võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele; sotsiaalne ressurss; autoriteet viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (nt president, politseinik, lapsevanem,
ühiskondliku positsiooniga Rahvuslik või rassiline kihistumine seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimalustega Regionaalne kihistumine lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ja ligipääs teenustele ja hüvedele Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand Eliit- mõjukus ühiskonnaelus (seostub ka lugupeetavusega) Staatusgrupp- lugupeetavus, elustiil. Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond Klassiühiskond: Lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest jaotuvad tänapäeva ühiskonnad sotsiaalseteks klassideks Sotsiaalne klass määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest Enamasti eristatakse tänapäeva ühiskondades kolme klassi: alamklass, keskklass, kõrgklass
mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad. murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed · James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu.
muudest omadustest, ja seda isegi ideoloogiliselt võrdsusele pühendunud ühiskondades, nagu näiteks kommunistlikud ühiskonnad. 8.5. Millist (kahte-) kolme stratifikatsiooni aluseks olevat kontseptsiooni Weber oma kihistumise teoorias eristab? 1) Klass viitab samal majanduslikul tasemel olevatele inimestele, kes kas teadvustavad või ei teadvusta oma ühiseid majandushuvisid ja seejärel muutuvad või ei muutu sotsiaalseks klassiks. 2) Staatusgrupp põhineb üldjuhul sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist: mõnes ühiskonnas austatakse kõige rohkem just inimesi, kes lükkavad endast eemale kõik maise 3) Partei on poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid. 8.6. Kuidas haakuvad nende Weberi kihistumise vormidega järgmised kontseptsioonid: võim, prestiiz ja omand?
a. töölisklass b. väikekodanlus c. omandita intelligents, spetsialistid d. priviligeeritute klass põhineb omandil ja haridusel Weberi järgi ei pruugi samasse klassi kuuluvad inimesed end vastavalt identifitseerida ega kollektiivselt käituda. Staatus põhineb prestiizil ja lugupeetavusel, väljendub läbi elustiili ja tarbimistüüpide. Võib põhineda ka formaalsel haridusel, pärandatud prestiizil, ametialasel prestiizil. Staatusgrupp ei saa eksisteerida, kui tema liikmed ei ole teadlikud oma liikmelisusest. Staatusest annavad märku teatud märgid ja sümbolid: elamud, riietus, käitumismaneerid, sotsiaalne seisund teiste silmis. Partei on seotud võimuga ning võib stratifikatsiooni mõjutada eraldiseisvalt klassist ja staatusest. Partei iseloomustab gruppi, kes töötavad koos ühiste tausta, eesmärkide ja huvide tõttu. On suunatud eesmärgile ning partei töötab enamasti organiseeritult.
annaabi.ee 
