Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T. Käärik kirjutasid alla "Määrused töökaitse komissaride kohta".
011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu....................................................................7 3
(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 2. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad
võimalik? Millest või kellest see sõltub? Sageli ei ole töötajal tervislik toitumine töökohal võimalik töö eripärast. Kiire töötempo, sobilike söömistingimuste puudumine ja söömine ärkvel olemiseks, igavuse peletamiseks jne. Alati ei ole loodud sobilike söömistingimusi, samas ei ole võimalik tööandjal alati neid võimaldada. Näiteks kiirabi töötajatel on see seotud pidevate väljakutsetega ja tuleb süüa jooksujalu. 5. Ja lõpuks: Iseloomusta Tööinspektsiooni mis on asutuse tegevuse eesmärk, ülesanded, millist abi ja kuidas on töötajal Tööinspektsioonist võimalik saada? Tööinspektsiooni roll on olla arvamusliider töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Tööinspektsioon osutab nõustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuvõtul Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. Põhilisteks pöördutakse Tööinspektsiooni siis kui on tekkinud küsimusi alljärgnevatel teemadel: töölepingu sõlmimisel
Tööõnnetused on Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused pole tööõnnetused. Kes peavad uurima tööõnnetust (vt. määrust "Tööõnnetuste ja kutsehaiguste teavitamise, registreerimise...., Tööinspektsiooni kodulehelt)? Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, surmaga lõppenud õnnetusi uurib tööinspektor, vajaduse korral uurib ta ka teisi tööõnnetusi Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut
eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikule asutusele; Tööinspektsioon teavitab
4. Töötajal peab olema võimalus ohu korral varjumiseks. 5. Vajadusel tuleb kasutada enesekaitsevahendeid. Vastutus Vastutusele tuleks võtta tööandja, sest tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja . (RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007) paragrahv 13, punkt 5. Võrkdiagramm Kokkuvõte 12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks
suurusjärgus registreeritud. Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord Kutsehaigestumisest teatamise, uurimise ja registreerimise kord on toodud Vabariigi Valitsuse määruses, mis on kehtestatud ,,Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 24 lõike 6 alusel. Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjat, Tööinspektsiooni kohalikku asutust, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas, ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arsti. Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab neid töötaja kutsehaigestumisest. Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja
tööinspektsioonile õnnetuse toimumise fakti. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Igas riigis on tööõnnetuste registreerimiseks loodud oma süsteemid. Eesti puhul peab tööandja registreerima tööõnnetused ning tegema saadud info teatavaks töökeskkonna volinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töötajate usaldusisikutule ja tööinspektorile. Juhul kui on tegemist rakse tööõnnetusega, peab tööandja sellest viivitamatult teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile. Tööõnnetusest võib teatada Tööinspektsioonile ka arst, kui töötaja on pöördunud tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusega tema poole. Selleks, et vältida korduvaid tööõnnetusi, koostatakse tööõnnetuse uurimise käigus tööandja poolt raport. See raport esitatakse kirjalikult nii kannatanutele, nende huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele
4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnetusjuhtumit kirjeldav olemasolev juurdlustoimik või õnnetust detailselt kirjeldav muu dokument (kättesaadav laborist). VV määrus (vastu võetud 03.04.2008 nr 75) “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“; “Töölepinguseadus” Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee Lisamaterjal tööjuhendi lõpus TÖÖ KÄIK 1. Selgitada välja (lähtudes määrusest) mis on tööõnnetuse uurimise eesmärk ning sellest eesmärgist lähtuvad toimingud. 2. Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport. Leida internetist tööõnnetuse raporti esitamiseks vajalik exceli fail, mida saaks täita. 3. Analüüsida tööõnnetust, täita raport (kasutades kindlasti antud tööjuhendi lõpus toodud lisa 2, NB
· alustab kriminaalmenetlust ja teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid; · vaatab läbi ja lahendab isikute avaldusi töökeskkonna küsimustes; · lahendab individuaalseid töövaidlusi seaduses ettenähtud korras. Tööinspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi saadustest, rahvusvaheliste konventsioonidest ja lepingutest, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest ning tööinspektsiooni põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest Tööinspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister. Tööinspektsiooni kohalikud Inspektsioonid asuvad kõigis maakonnakeskustes. Tööinspektsiooni struktuuriüksust juhib juhataja, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest. Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni koosseisus on ka töö- vaidluskomisjon
inimestevahelised suhted, töö-ja puhkeaja korraldus) TÖÖLAAD JA SEADMED (töökorraldus, masinad, abivahendid, kaitsevahendid, riietus) http://rup.ee/est/too/spetsialist-vastab-t-arvutiga.html Võtmesõnadeks on puhkepauside kasutamine 54 minutit tööd, 6 minutit pausi, so 10% tunnis kerge võimleminepuhkepausi ajal, silmadeleteha võimlemisharjutusi, õige töökoha ergonoomiline kujundamine, sobiva töötooli valik. Mõõdukas tervisesporton loomulikult ka abiks. Silja Soon,Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Töötamine ,,hiirega" ja arvutitöökoht http://www.ergonow.com/main.html arvutitöö, "hiire" ja lisaseadmete puhul (VIDEO 1:04) www.seljaravi.ee http://www.youtube.com/watch?v=ZLwIP8cBaWA http://www.ut.ee/tervis/aergo/koht.htm http://osh.sm.ee/legislation/arvutikoht.stm http://www.youtube.com/watch?v=Ns_mt77JZb0&NR=1 Kontoritolm ·paberitolm ·tolmulestad ·hallitusseente spoorid ·tänavatolm ·mikroobid
Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus
kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. · Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. · Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja
punkte: · ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; · töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; · juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; · juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; · töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; · töökeskkonnavoliniku, esmaabianndja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist Igasugused telefoninumbrid ning erinevad hädaabi kontaktid, esmaabi, tööinspektsiooni jms peaksid olema juhendis kirjas ning samas oleks ka hea kui need kuskil teadetetahvlil oleks, juurdepääsatavas kohas, kus nendega tutvuda saaks. Tööandja peab töötajale tagama töövahendi kasutamisel täieliku väljaõppe ning ohutusalase koolituse. Töövahendi ohutusjuhendi koostamisel on oluline juhtidu ka selle valmistaja kasutusjuhendist
Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus
Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga. Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed. Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu 1.1TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI KOOLITUSNÕUDED Töökeskkonnaspetsialist peab olema töökeskkonna alal pädev olles läbinud vastava koolituse ning tundes töökeskkonda reguleerivaid õigusakte. Töökeskkonnaspetsialistidele
Oht tervisele * Töötamine peale tööaega kodus. * Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud Töökeskonna spetsialist * Peamine nõue, et oleks töökeskonnaalast koolitust. * Ametisse määrab firma juht. * Tasustatud amet. * Peab tundma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusakte ja ettevõtte tööspetsiifikat. * Täiendõpe üks kord viie aasta jooksul. * Lõplik vastutus lasub tööandjal. * Töökeskonnaspetsialisti ametisse määramisest peab teavitama Tööinspektsiooni (10 tööpäeva). Töökeskkonnavolinik * Töötajate esindaja. * Valitakse töötajate üldkoosolekul. * TKK töökeskonnaalasele koolitusele saadab tööandja (kolm päeva). * Volitused kestavad kaks aastat. * Valitakse, kui töötajaid on ettevõttes üle kümne. * Igas vahetsues oma TKKV. * Kui on alla 10 töötaja, peab neid töötervishoiu ja tööohutuse alaselt nõustama tööandja. TKK volinik * Teatatakse 10 päeva jooksul Tööinspektsiooni.
Juhul kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult Kuskohast on võimalik leida infot dokumendi vormide kohta? Info antud dokumendi vormide kohta on kättesaadav Tööinspektsiooni kodulehel. Leht on koostatud kasutajasõbralikult ning infoni jõuab toimides järgmiselt: www.ti.ee organisatsioon, kontaktid tööinspektsioon vormid ja blanketid. Järgnevalt lehelt on võimalik saada infot vajalikest vormidest arstile ja tööandjale kui ma muud vajalikud dokumendid. Kui kaua võib säilitada tööohutust puudutavaid dokumente? Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Täpsemalt ei ole määratletud, milliseid andmeid tuleb säilitada
· Teatab töötajatele ja tööandjale ohust või TKK puudusest · Nõuab tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jppksul · Tunneb töötajale kohustuslikke õigusakte, juhendeid · Jälgib, et töötajad saaksid TTH ja TO teadmised, juhendamise, väljaõppe · Teeb ettepanekuid TKK parandamiseks · Pääseb vajalikesse töökohtadesse · Tööandja peab andma teavet TKK kohta · Õiguse pöörduda Tööinspektsiooni poole · Peatab ajutiselt ohtliku töö või töövahendi kasutamise, teavitab tööandjat · Tööandja korraldab oma kulul vajaliku väljaõppe, täiendõppe · Täidab oma kohustusi põhitöö ajal Töökeskkonnanõukogu · Töötaja ja tööandja esindajate koostöökogu · Lahendatakse ettevõtte TTH ja TO seotud küsimusi · Moodustatakse vähemalt 50 töötajaga ettevõttes · Võrdselt rööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid
uuendatakse; 14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) [kehtetu RT I 2002, 47, 297 jõust. 1. 01. 2003]; [Alapunkti 17 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; [Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [Alapunkti 18 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
Olin otsustanud kiiremas korras kirjutada lahkumisavaldus ja olin ka parasjagu haiguslehel. Avaldasin ka soovi, et mind vabastataks ametipostilt mõlema poole nõusolekul viivitamatult. Hiljem peale haiguslehte oli selgunud, et perearst oli elekroonilisse dokumenti kirjutanud valed kuupäevad haiguslehe alguse ja lõpu kohta ja tagantjärgi ei saanud seda enam muuta. Tööandja oli eiranud minu lahkumisavaldust ja palus mul graafiku alusel tööle naasta või antakse mind tööinspektsiooni kuna puudusin töölt ja väitsin, et olen haiguslehel, kuigi selle kuupäeva kohta haigusleht puudus (arsti näpuvea tõttu) ja minult soovitakse hüvitist veel lisaks. Põhjenduseks oli siis, et valmistasin tööandjale rahalise kahju tööle mitte ilmumisega. Mina loomulikult ei soovinud jätkata seal enam ja nõustusin minema tööinspektsiooni. Seal sai võidu tööandja, kuna puudusid piisavad tõendid minu kasuks. Olin lepingust ülesütlemise avalduse esitanud
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Liigitatakse kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. 2. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika? Tööinspektsiooni andmetel toimus 2013. aastal 4180 tööõnnetust, millest 3385 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 775 juhul raske kehavigastuse ning 20 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. 3. Missugust aega loetakse ,,tööandja huvides tegutsemise ajaks"? 1. teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on
(1) 16. esimesel võimalusel 17. kahe kuu jooksul alates nende valimisest või määramisest 18. lähtudes töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme soovist 6. Mida peab sisaldama sissejuhatav juhendamine? (3) 19. toimuda võivate ja toimunud õnnetusjuhtumite asjaolude ja põhjuste tutvustuse 20. juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral 21. töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kontaktandmeid 22. töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule 23. väljavõtte ettevõtte põhikirjast 7. Millega on määratud töökohal korraldatava töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe kestus? (1) 24. tööandja otsusega 25. valitsuse määrusega 26. ohutusjuhendiga 8. Kas kuvariga töötamiskohal peab olema valgust reguleeriv kate kõikidel akendel? (1) 27. jah 28
Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle alusel kehtestatud määrused, milles on kirjeldatud töökeskkonnale esitatavad nõuded. Seaduses on ka tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, mis on seotud tervisele ohutu töökeskkonna loomisega ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldus nii ettevõtte kui ka riigi tasandil. Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses on korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. 4. Milliseid nõudeid peab tööandja tutvustama töötajale tööle võtmisel ja töö ajal? Töökorraldus reegleid, töö- ja tuleohutuse üldnõuded ning tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. 5. Millega tegeleb Tööinspektsioon?
töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos;
Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; 14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjale määratud trahv puudulike dokumentide ja tegevuste korral -
enne tööle asumist töökohale vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe korraldamine; 14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007]
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 2 16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007]
Õppejõud: lektor Hilja Taal Tallinn 2010 Kuna analüüsitav tööõnnetusjuhtum on toimunud ajal, mil valitsev riigikord oli teine, ja ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on aset leidnud parandused, siis vaatlen juhtumi uurimise seadusandlusest lähtuvust praegu kehtiva õigusnormi kohaselt. 1. Leida teile antud tööõnnetuse/kutsehaiguste sündmuste käik. Sündmuste käik kajastub raportis. 2. Täita raport (leida Tööinspektsiooni koduleheküljelt). Raport on lehel lisa 2. 3. Kes peavad juhtunut uurima ja analüüsima (kasutada TTOS seadust, TÕja KH määrus)? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandja esitab
Teostab riikliku järelvalvet : Tööohutus Töösuhete Töötervisehoiu valdkonnas. kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte. TÖÖTAJAD Töökeskkonnaspetsialist (ettevõtte poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnanõukogu ( moodustatakse ettevõttes kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohutegurid:
ning töötajate juhendamiseks ja väljaõppeks esitatavatele nõuetele. Samuti püüame vastata töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohta kõige sagedamini esitatavatele küsimustele. Käesolevas brosüüris keskendutakse töö- vahendeid kasutavate töötajate juhendamise ja väljaõppe põhiaspektidele ning antakse lühiülevaade juhendamise ja väljaõppe kohustusest muude tegevuste või töökeskkonna ohutegurite puhul. Tööinspektsiooni näited praktikast tõestavad käesoleva valdkonna olulisust ja toovad välja puudujääke, mis ettevõtetes töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad. Kasutatud kirjandus http://www.ti.ee/public/files/TI_Juhtimine_a5.pdf
Heino: 20 hektarist maast piisab, et kasvatada karja, kõrgharidust küll vaja ei lähe. Matilde: müügu korter maha ja koligu äärelinna elama. Kärt: mingu ise ka tööle esimesel võimalusel. Siiri: poeg hakaku paremini õppima, siis saab riigi poolt makstud kohale. Kust leida teavet vabade tööpaikade kohta? Tööhõiveamet, CV keskused internetis, ajalehe kuulutused, televisiooni reklaam. Millisel juhul on töötajal põhjust pöörduda tööinspektsiooni, millisel juhul tööhõiveameti ning millisel juhul töötukassa poole? Tööinspektsiooni juhul, kui sinu arvates ei tööta sa inimlikes, või heades tingimustes, tööhõiveametisse siis, kui sul puudub töökoht ja töötukassase siis, kui inimene on jäänud töötuks ja tahab saada raha töötukassast, seda saab sealt aga ainult siis, kui oled sinna teinud sissemakseid. Milliste Eesti suurfirmade aktsiad on pikemat aega kallinenud? Mille põhjal Sa seda järeldad? -
1. Ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 2. juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 3. juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 4. töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 5. töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis. Samas võivad need andmed asuda ka mujal, näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui sissejuhatavas juhendis on määratletud täpselt nende andmete asukoht, kus nendega saab tutvuda. Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma
Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi. Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist . Tööinspektsiooni kohalikule
töötervishoiualase juhndemise ja väljaõppe. Tuleb korrata kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse - koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks - kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või pshhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja - teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest - tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile - tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid - korraldama oma kulul töökeskkonnavolinikule tema
Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Määratud töökeskkonnaspetsialistist peab tööandja teavitama Tööinspektsiooni. TÖÖKESKKONNANÕUKOGU Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon, milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend
majandus- või kutsetegevuse koht. Tegevuskoha väljaselgitamisel tuleb tuvastada, kus töötajad tavaliselt tööd teevad. Töölepinguseaduse § 5 lg 3 järgi on töötajal õigus igal ajal nõuda tööandjalt andmeid töötamise koha kohta, kui seda pole tehtud enne töötaja tööle asumist. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. Autor: Ann Tiitson, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; (soovituslik, aga tuleneb seadusest) 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; (on reeglid, mis reguleerivad sisemiselt töökorraldust tööandja juures nt. nõuded riietele. Ei pea tööinspektoriga kooskõlastama)
2. ohtude identifitseerimine; 3. koostis/teave koostisainete kohta; 4. esmaabimeetmed; 5. tulekustutusmeetmed; 6. meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7. käitlemine ja hoidmine; 8. kokkupuute ohjamine/isikukaitse; 9. füüsikalised ja keemilised omadused; 10. püsivus ja reaktsioonivõime; 11. teave toksilisuse kohta; 12. ökoloogiline teave; 13. jäätmekäitlus; 14. veonõuded; 15. kohustuslik teave märgistusel; 16. muu teave. Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Mis on bioloogilised ohutegurid? Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Mis on olmeruumid? Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel,
omavalitsus -tööandja â?? ja ühiselt oleme ette valmistanud tööjõudu, keda konkreetse piirkonna tööandjad vajavad. Teise olulise suunana oleme varasemast intensiivsemalt tegelenud ühe pikaajalise töötuse olulise probleemi ehk sõltuvusprobleemidega. Aitamaks inimesi tööturule lähemale, pakume teenuseid kompleksselt, alates karjäärinõustamisest ja töötajate valikust kuni tööharjutuse, koolituse ja tööpraktikani. 5. Tööinspektsioon - Käesoleval aastal viivad Tööinspektsiooni juristid läbi 50 töösuhetealast infohommikut üle Eesti, et selgitada töölepingu seaduse rakendamist ja võimalikke lahendusi.Tõhusa töösuhte kujundamisel mängib suurt rolli tööandja, kes oskab hästi pingeid maandada juhul kui töösuhtes tekivad probleemid või lahkarvamused. Tegelik olukord näitab aga vastupidist, sest tihtipeale tööandjal puudub igasugune valmidus koostööks oma töötajatega, mis mõjutab negatiivselt kogu töökultuuri ettevõttes
5. Tööinspektsioon ja tööinspektor. Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses. § 26. Tööinspektor (1) Tööinspektor on Tööinspektsiooni ametnik, kes teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. (2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu. (3) Tööinspektor on kohustatud: 1) kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes; 2) uurima raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid;
tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; 14. koostama ja kinnitama OHUTUSJUHENDI TEHTAVA TÖÖ JA KASUTATAVA TÖÖVAHENDI KOHTA ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15. kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; 3 16. teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17. tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 18
töötajate juhendamiseks ja väljaõppeks esitatavatele nõuetele. Samuti püüame vastata töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohta kõige sagedamini esitatavatele küsimustele. Käesolevas brosüüris keskendutakse töö- vahendeid kasutavate töötajate juhendamise ja väljaõppe põhiaspektidele ning antakse lühiülevaade juhendamise ja väljaõppe kohustusest muude tegevuste või töökeskkonna ohutegurite puhul. Tööinspektsiooni näited praktikast tõestavad käesoleva valdkonna olulisust ja toovad välja puudujääke, mis ettevõtetes töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad. Järgnevalt mõned näited toimunud tööõnnetustest, mille ühiseks tunnuseks oli töötaja puudulik juhendamine ja väljaõpe. Töötaja tööülesandeks oli tootmisruumide desini tseerimine seebikivi 3-protsendilise lahusega. Desini tseerimisseade asus autol ja tavaliselt olid autos spetsiaalsed
7 Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Ei loeta 8 Kes peab tööõnnetuse korral osalema tööandja poolt läbiviidavas uurimises? Tööinspektor 9 Kellele teatab tööandja raskest tööõnnetusest ning surmaga lõppenud tööõnnetusest? Raskest tööõnnetusest teatab tööandja tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest nii tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja lisaks ka politseile viivitamata telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist 10 Tööõnnetuse raporti allkirjastab ka (palun vali 1 õige vastus): Perearst haigekassa jurist töökeskkonnavolinik või töötajate usaldusisik ÕIGE esmaabiandja
Töökeskkond, töökoht, töövahend. Töötervishoid ja tööohutus Küllike Varik Abimaterjalid www.ti.ee (tööinspektsiooni kodulehekülg www.sm.ee (sotsiaalministeeriumi avalehekülg tööelu töökeskkond) Ajakiri “Eesti Töötervishoid” - tellimisel Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse kolm põhieesmärki: Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine et tagada tööohutust ja töötervishoidu Töötervishoiu ja töökultuuri arendamine et edendada ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikust
tuleks kirjaliku avaldusega pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna poole. Kodanike avaldustele vastamisel ei tegelda anonüümkirjadega. Samuti ei lahendata probleeme telefoni teel, sest enne vastuse andmist on vaja kuulata ära mõlemad probleemis osalevad pooled. Valdkonnad, mille lahendamine Haridusministeeriumi, maavalitsuste ja kooli omanike kompetentsi ei kuulu: · töövaidlusküsimused - pöörduda Tööinspektsiooni poole; · tervisekaitsenõuete rikkumine koolis - teavitada Tervisekaitseinspektsiooni; · tuleohutusnõuete eiramine kooli poolt - pöörduda Päästeameti kohaliku allüksuse poole. Probleemid võlgadega? Ärge jääge ootama probleemide süvenemist, vaid otsige abi kohe kui tekivad raskused. Pöörduge laenuandja (pank, laenuühistu, eraisik vm) poole, et kokku leppida laenupuhkus või jõukohane maksegraafik. Nõu ja abi saab ka võlanõustajatelt
Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused Õnnetus on traagiline sündmus, kus keegi või miski saab viga. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi hiljemalt 10 päeva jooksul peale nende toimumist ja esitama raporti allkirjastatult tööinspektsiooni. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles esitab ka uurimise lõpetamise põhjuse. Ligi pooled tuleõnnetused on põhjustatud hooletust suitsetamisest. Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga: tulekahjud ning elektrilöögid. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi: 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega
TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI AMETIJUHEND Töökeskkonnaspetsialisti ametijuhend peaks sisaldama järgmiseid punkte: 1. Töökeskkonnaspetsialist organiseerib töökeskkonnavolinike valimised ning nõustab neid. 6 Nimi Töökeskkonnaspetsialist 2. Annab tööinspektsiooni kohalikule asutusele teada töökeskkonnavolinike nimed ja ametid. 3. Korraldab töökeskkonnavolinike välja ja täiendõppe. 4. Korraldab töökeskkonnanõukogu valimised ning informeerib sellest tööinspektsiooni. 5. Korraldab järjepidava töökeskkonna sisekontrolli ja viib läbi riskianalüüsi. 6. Mõõdistab töökeskkonna ohutegureid. 7. Vormistab riskianalüüsi tulemusi ja koostab selle põhjal terviseriski
Nii kurb kui see ka poleks, on ligi pooled tulekahjud saanud alguse just hooletust suitsetamisest. 4.2Tööõnnetused Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi hiljemalt 10 päeva jooksul peale nende toimumist ja esitama raporti allkirjastatult tööinspektsiooni. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on selgitada miks õnnetus juhtus ja kuidas on taolisi õnnetusi võimalik tulevikus ära hoida. Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus (näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon vms), tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele (surma puhul ka politseile), ootamata arsti teatise
lõpetatakse vähemalt: 5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale. 10 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd 20-99 töötajale. 10% töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100 - 299 töötajale. 30 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale. Vastavalt tLS peab tööandja kavanadatavas kollektiivses töölepingu lõpetamises taotlema tööinspektsiooni kooskõlastust, esitades taotluse, kus märgitakse järgmised andmed: töölepingu kollektiivse lõpetamise põhjused Töötajaed, kellega kavatsetakse töölepingud lõpetada (nimed ja arv) Töötajate arv ettevõttes Ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse tööleping lõpetada Töötajate esindajatega toimunud konsultatsiooni tulemused Kui kooskõlastus käes, sisi võib töölepingud lõpetama hakata, mitte enne kui