reguleerivate õigusaktide nõudeid ning Euroopa Liidu riikide erinevate tööinspektsiooni pikaajalisi kogemusi on tööinspektsioon pidevalt täiustanud järelevalve korraldust ja metoodikat. Kõige rohkem on õpitud tundma ja rakendatud Rootsi, Soome, Taani, ja Inglismaa kogemusi. 2001. aastal alustati uudsena Politseiameti, Maksuameti ja Tööhõiveametiga ühiseid reide töölepinguta töötajate avastamiseks ja need reidid jätkuvad tänaseni. 2002. aastal sai iga tööinspektsiooni töötaja oma lauale tööks vajaliku arvuti. Kõik maakondade 5 Helen Kant Tööinspektsioon tööinspektsioonid said endale ka sülearvutid, mis annab võimaluse infot registreerida sündmuskohal. 2008 aastal muudeti ka kui mitu inspektsiooni on Eestis ja endise 14 maakonna asmel tekkis
Eestlased on sagedamini spetsialistid ja juhid. Kui liht- ja abitöölisi on töötavate eestlaste ja mitte-eestlaste seas pea võrdselt (vastavalt 13% ja 14%), siis oskustöölisi on mitte-eestlaste hulgas oluliselt rohkem (vastavalt 22% ja 35%). Eestlased seevastu on sagedamini kõrgharitud spetsialistid või juhid (31% mitte- eestlaste 21% vastu), kusjuures keskastme spetsialiste on mõlemas rühmas võrdselt. Oluline mõjur ametistruktuuri kujunemisel on töötaja kodakondsus. Eesti kodanikud hõivavad enam spetsialistide positsioone, kusjuures mitte-eestlastest kodanike jaotumine ametite vahel on sarnane eestlastele, välja arvatud juhtide kohad, kus tööandja näib eelistavat eestlasi. Mitte-eestlastest palgatöötajad töötavad sagedamini ametiredeli madalamatel astmetel, kusjuures osa neist on varem töötanud ametniku või spetsialistina. Varasem töökogemus mõjutab ka uutes oludes tegutsemist. Neil, kel see kogemus kas üldse puudub või on
keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole töötasu, varimajandus jne. TÖÖ HÜVITAMINE - rahaline
kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. – TLS § 1 lg 3. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ning tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Seega kohalduvad TLS puhul täiendavalt TsÜS, VÕS üldosa ning VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu. TL iseloomustab töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ning ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga) töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted) poolte vahel on alluvusvahekord töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
Kontrollib ettevõtete töötingimuste vastavust kehtivale seadusandlusele Uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi Teostad järelvalvet tööõnnetuste uurimise üle Osaleb uute ehitiste ülevaatusel enne kasutusloa andmist Peatab tervisele ohtliku too tegemise ja keelab eluohtliku töövahendi kasutamise. TTO korraldus ettevõttes: Töökeskonnaspetsialist Töökeskkonnavolinik-kui ettevõttes on üle 10ne töötaja Töökeskkonnanõukogu- üle 50ne töötajataga ettevõttes. Asbestiga töötamine: Päevane piirnorm on 0,1 kiud 8 tunni jooksul Tööandja on kohustatud teavitama tööinspektsiooni, vähemalt 7 päeva enne asbestiga töötamist Tööandja peab tagama et asbestitöödel oleks ohuala ja vöörastel isikutel viimine keelatud ohumärgid. Plii mürgistus: Mõjutab iga organit
Kõik kommentaarid