Kloonimise (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kloonimine

SISUKORD 1. KLOONIMINE.......................................................................................................................3 1.2. Kloonimise etapid................................................................................................................3 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused........................................................................5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID..........................................................................................6 2.1. Kloonlammas Dolly..............................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9

Bioloogia

21

docx

Biotehnoloogia õpimapp

Geenivektori ülekandes kasutatakse siin tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. 3 KLOONIMINE Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. 3.1 Taimede kloonimine ­ meristeempaljundus Meristeempaljundus on üks taimnede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Inimene on paljusid taimi iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt ehk klooninud. Näiteks paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meristeempaljunduds ­ meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes (kasvukuhikutes),

Biotehnoloogia

7

odt

RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE

õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? 17. Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse? 18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20

Bioloogia

23

doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 6. KLOONIMINE Kloonimise bioloogia on protsess, mis toodab populatsioonid geneetiliselt identsed üksikisikuid, looduses esineb see, kui organismide nagu bakterite, putukate või taimede paljunemine aseksuaalselt. Ehk siis kloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel, kui vanematega. Kloonimise biotehnoloogia viitab protsessile mida kasutatakse DNA koopiate tegemiseks. Termin kloon on tulnud kreeka keelsest sõnast ehk ,,oksast okskonnaks", mis viitab sellele, et uus taim saab tekkida väiksest oksajupist. Kloonimise liigid: · Embrüonaalkloonimine - varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad.

Informaatika

10

docx

Rakendusbioloogia - Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi

ning pärilikesse omadustesse tehniliste võtetega, koe, raku või DNA tasandil. Biomeditsiin -bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees, mis on suunatud uusima bioloogia avastuste meditsiiniliste rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Biokeemia - teadus, mis uurib elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet.

Bioloogia

19

doc

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks

lootestaadiumis, sest siis on veel vähe rakke, mis nn geenivahetust vajavad. · rekombinantse genoomiga viiruste kasutamisel - kuidas jõuab viirus õigesse kohta ja kõigi vajalike kohtadeni. Kas muudetud genoomiga viiruse sisseviimisel ei kaasne ebasoovitavaid nähtusi? · uurida, mis geenil viga on. St seostada viga geeni tasandil fenotüübilise efektiga. (Nt: kuidas aktiveerida promootorit). 5. Kloonimine, mõiste ja eesmärgid; kloonimise ajalugu ja näiteid. Kloonimise põhimõtteline skeem. Kloonimine. Kloonimine on sama geneetilise taustaga rakkude loomine. Ajaloost: Tavaline on olnud varases staadiumis loote (blastula) rakkude kloonimine. Diploidne tuum viiakse munarakku, millest on tuum (haploidne) enne välja võetud. Mäletatavasti on munarakk totipotentne. Munaraku tsütoplasmas olevad faktorid (valgud, RNA) hakkavad nüüd suunama ka "imporditud" tuuma geenide avaldumist.

Biotehnoloogia

17

docx

Lihatõud

Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole erilist vahet olnud piima - ja l

Veisekasvatus

33

docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)