Kokku-ja lahkukirjutamine (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui 1 Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ?
Kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle?

Lõik failist

SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE

Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand

Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi

Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm ,lõvilõug
Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle?mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas

Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku :
Selle puu oksad kaharad puuoksad
Suure karu nahk kulunud karunahk

Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirjutatakse harilikult lahku : vigade parandus, kurttummade kool
Kokku kirjutaktaks 2 –silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna,kui tekib omaette tähendusega ühend

Omadus-,arv- või asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku : ilus ilm , hea kaaslane , roheline laud, kõrge maja

Kokku kirjutatakse siis , kui tekib uus mõiste : uusaasta,vanaema , heategevus , kalliskivi

Käändsõna+omadussõna ; Käändsõna kirjutatakse järgenva omadussõnaga kokku : lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune, kiviaegne ,tumepunane

Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse järgneva ne-või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil : 22-korruseline , 100-aastane, U-kujuline , Koidula-nimeline

–kümmend,-teist-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku : kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada

Tegusõnad kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku : õhku tõusev lennuk , on vette kukkunud, hiljuti saabunud kiri

Liittegusõnad kirjuttakse kõigis vormides kokku : autasustama,kümnekordistama,abieluma,esietenduma

Ühend- või väljendtegusõnade osad kirjutatakse lahku :tuli alla, võttis ette, ajasime juttu ,aru saama ,lugu pidama

V- , tav- kesksõna , mis on lauses täendiks või öeldistäiteks kirjutatakse kokku :silmaapaistev

Nud- ,tud- kesksõna ja mata-vorm , mis on lauses täiendiks kirjutatakse kokku. :vastuvõetud, teokssaamata

Muutumatud sõnad kirjutatakse tavaliselt muudest sõnadest lahku : väga väike , tooli peal , katuse all, piki teed, liigakiire, hilja õhtul , tee peal

Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirjutatakse kokku : läbisegi,uisapäisa, tasapisi ,omapead

Pool,poole,poolt kirjutatakse käändsõnast lahu aga määrsõnaga kokku : vasakult poolt, igal pool , lõpu poole, teiselt poolt aga sealpool ,kuhupoole

Kaupa,viisi kirjutatakse mitmuse omastavas lahku ,ainuses kas kokku või lahku : kuude kaupa aga tükiviisi – tüki viisi , kolmekaupa- kolme kaupa

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Heltsuuuu Õppematerjali autor

Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid + näited

kokkukirjutamine lahkukirjutamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Kokku-lahkukirjutamise reeglid

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

*kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn’ Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

tähendusega ühendid. nt. Mustasõstramoos ( omadussõna+nimisõna+nimisõna), üheinimesevoodi (arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõn

Eesti keel

docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatri

Eesti keel

pdf

Kokku-lahku kirjutamine

c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem  d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik  Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:  Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:  märja turba hunnikud märjad turbahunnikud  tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud  meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk

Eesti keel

docx

Kokku-lahku kirjutamine

(omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:

Eesti keel

Rohkem sarnaseid