Kokku lahku kirjutamine (17)

Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada ühelised, tuhat, mil
Kohanimed 1)-maa Saaremaa Suurbritannia
2)Liitkohanimed kirjutatakse - Lääne-Eesti New York
3)Kohanimi mitmes kohas 4)Kohanime saab kasut. Ises. Siis kir. Lahku Kaspia meri maa nimi isikunimeline,
5)Kui nime saab käänata, lahku Mustal merel Võrts järve
Nimisõna + 1)Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud; siis kokku Inimelu,hobujõud,vaskjuhe
nimisõna 2)Täiendsõna ainsuse omastavas. Näitab liiki või laadi, siis kokku
3)Ühend väljendab hulka või kogu, siis kokku. Emakeel, koerailm, lauanuga Venna raamat
4)Täiend kuulub põhisõna juurde kivihunnik, leivaviil
5) nim. Sõn. Kokku kui uus tähendus tekib see koerakuut, need lambatalled
6)Mit. Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette tähend. Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa
7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev
8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel - kaerahelbepuder,metalltreipink
kase- ja vahtramahl, koolipoisid ja - tüdrukud
Tegusõnad 1)Alati kir. Lahku ühend- ja väljend verbi pöördelised vormid 1)On ette öelnud;Edasi miema;ta on õppinud;ta *lihtverb on ühesõnaline tegusõna (õppima,lugema)
e. verbid e 2)Liitverbid kirj. Alati kokku oli õppinud *Ühendverb kooaneb abi määrsõnast ja verbist. (juurde
pöördsõnad 3)Tegusõnadest tuletatud teo ja tegija nimi (kes,mis) kir. Abimäärsõnadega 2)Kuidas teha vahet ühend ja liitverbil: au| õppima, ette ütlema)
kokku tasustama;ette|ütlema *Väljendverb koosneb teg. Sõn. Ja tedatäpsustavast sõn.
4)Ühendverbidest täiendid (äraandev) kokku ja lahku. 3)edasiandja, edasiandmine (ülekantud tähendus) jalga laskma
5)Iseseisev määrsõna tulebalati kir. lahku 4)ära andma, äraandja->äraandmine *Liitverbid koosnevad tegs. Ja teda
5)kiiresti kõndiv, hästi õppiv täpsustavassõnas(abielluma, autasustama,allkirjastama.
Sidekriips 1) Kasutatakse liitkohanimedes 1)Lääne-Eesti 4)see ei kehti liite puhul, ainult sõna puhul
2)Kui kõrvuti on 3 või enam sama tähte 2)Jää-äär, plekk-katus 6)NB! Tunnist tundi, köögist kööki
3)Kui sõna ees on märk, sümbol või täht 3)x-jalad +-märk 7)L. Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis
4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed ei panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane
5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti
6)Määrsõnad, mis lõppevad -lt lõpuga 6)päev-päevalt, kuu-kuult, järk-järgult
7)-ne ja -line lõpulised sõnad, kui ees on number või nimi 7)18-aastane olla 12-aastaselt Koidula-nimeline
8)Numbri järele käände lõpu lisamine 8)5-lt, 5. õpilaselt
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada ühelised, tuhat, mil Kohanimed 1)-maa Saaremaa Suurbritannia
2)Liitkohanimed kirjutatakse - Lääne-Eesti New York
3)Kohanimi mitmes kohas 4)Kohanime saab kasut. Ises. Siis kir. Lahku Kaspia meri maa nimi isikunimeline,
5)Kui nime saab käänata, lahku Mustal merel Võrts järve
Nimisõna + 1)Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud; Inimelu,hobujõud,vaskjuhe
nimisõna siis kokku
2)Täiendsõna ainsuse omastavas. Näitab liiki või laadi, siis Emakeel, koerailm, lauanuga Venna raamat
kokku kivihunnik, leivaviil
3)Ühend väljendab hulka või kogu, siis kokku. see koerakuut, need lambatalled
4)Täiend kuulub põhisõna juurde Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa
5) nim. Sõn. Kokku kui uus tähendus tekib lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev
6)Mit. Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette kaerahelbepuder,metalltreipink
tähend. kase- ja vahtramahl, koolipoisid ja - tüdrukud
7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku
8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel -
Tegusõnad 1)Alati kir. Lahku ühend- ja väljend verbi pöördelised 1)On ette öelnud;Edasi miema;ta on *lihtverb on ühesõnaline tegusõna (õppima,lugema)
e. verbid e vormid õppinud;ta oli õppinud *Ühendverb kooaneb abi määrsõnast ja verbist. (juurde
pöördsõnad 2)Liitverbid kirj. Alati kokku 2)Kuidas teha vahet ühend ja liitverbil: au| õppima, ette ütlema)
3)Tegusõnadest tuletatud teo ja tegija nimi (kes,mis) kir. tasustama;ette|ütlema *Väljendverb koosneb teg. Sõn. Ja tedatäpsustavast sõn.
Abimäärsõnadega kokku 3)edasiandja, edasiandmine (ülekantud tähendus) jalga laskma
4)Ühendverbidest täiendid (äraandev) kokku ja lahku. 4)ära andma, äraandja->äraandmine *Liitverbid koosnevad tegs. Ja teda
5)Iseseisev määrsõna tulebalati kir. lahku 5)kiiresti kõndiv, hästi õppiv täpsustavassõnas(abielluma, autasustama,allkirjastama.
Sidekriips 1) Kasutatakse liitkohanimedes 1)Lääne-Eesti 4)see ei kehti liite puhul, ainult sõna puhul
2)Kui kõrvuti on 3 või enam sama tähte 2)Jää-äär, plekk-katus 6)NB! Tunnist tundi, köögist kööki
3)Kui sõna ees on märk, sümbol või täht 3)x-jalad +-märk 7)L. Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis ei
4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane
5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti
6)Määrsõnad, mis lõppevad -lt lõpuga 6)päev-päevalt, kuu-kuult, järk-järgult
7)-ne ja -line lõpulised sõnad, kui ees on number või nimi 7)18-aastane olla 12-aastaselt Koidula-
8)Numbri järele käände lõpu lisamine nimeline
8)5-lt, 5. õpilaselt