Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted (0)

1 Hindamata
Punktid
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted
 
 
Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm
Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut .
Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad.
Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel.
Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted  
Põhjus
Tingimused
Näited
Tähendus
Kirjutamisviisi määrab tähendus.
mõiste - kokku kirjutades tekib teine tähendus
(õpiku) peatükk - pea tükk (tükk pead);( muretu ) lapsepõlv - lapse põlv( oli kriimustatud); väikemees (laps)- väike mees(väikest kasvu mees); ülepea (üldse) - üle pea( peast üle); kolm nurka - ( täisnurkne ) kolmnurk ;
Piltlik väljend , st ülekantud tähendus kirjutatakse kokku, otsene lahku
väljapaistev teadlane - välja paistev niidiots; silmapaistev kunstnik - silma paistev valgus; naised läksid oma meeste asju ajama -- mehed läksid oma meesteasju ajama; 
Lause sisu määrab kirjutamisviisi(nn kontekstireegel
iga erakonna liige -- iga erakonnaliige; suur puuleht - suure puu leht;
 
 
Traditsioon
Kirjutamisviisi määrab väljakujunenud traditsioon.
Teatud arvsõnad kirjutatakse kokku. Reeglid
viiskümmend, viissada - viis tuhat , viis miljonit;
 
Teatud kohanimedes kirjutatakse nimetused lahku (tänav, plats jm)
Lossi plats 7 - lossiplatsi ümbrus 
Raadi park - Hirvepark
Vorm
   Kirjutamisviisi määrab grammatiline vorm.
Kokku kirjutatakse alati
ainsuse nimetavas olev täiendsõna
kuld kett, laudlina, mispuhul, lumivalge, raudkapp, raudbetoondetail, põldmari;
 
lühenenud täiendsõna
heegeldamine -> heegel -> heegelnõel; majapidamine -> majapidamis ->majapidamis seep ; võõras ->võõr ->võõrkeel; inimestest (tühi) -> inimtühi;
ne-ja line-liiteline omadussõna eelneva täiendsõnaga
möödunudsügisene, omavalitsustevaheline, kaheksateistkümneaastane.
Kokku- ja lahkukirjutamisel on palju nüansse, täpsem reeglistik põhineb sõnaliikidel.
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted #1 Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DianaLan Õppematerjali autor
Head ja kasulikud reeglid näidetega. On kirjutatud põhjalikult millal ja miks kirjutada kokku või lahku.

Sarnased õppematerjalid

Kokku-lahku kirjutamine
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva

Eesti keel
Sõnade ortograafia
29
doc

Sõnade ortograafia

(või siis äärmisel juhul Luumgalerii, Vaalgalerii). Ebaeestipärast tagaasendit tuleks vältida eriti kohanimede puhul: loomulik on AS Kilingi-Nõmme Auto, Vahenurme osaühing, Suur-Jõe rendiettevõte, Tartu raadio, Tallinna raadio, mitte AS Auto Kilingi-Nõmme, osaühing Vahenurme, rendiettevõte Suur-Jõe, raadio Tallinn, raadio Tartu. Eesti Sõnumid 3.12.1994 Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1

Eesti keel
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun