Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii
Üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitati eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank. Filme näidatakse aeg-
Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega. Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub. Kaubeldakse, pidutsetakse ning hukatakse rahva silme all inimesi! Nägin üht hukkamist, kus tapeti mees varguse ja peksmise eest. Seal seisab häbipost, kus iga päev keegi oma patte seistes peab kahetsema. Turuplatsi kõrval seisab raekoda, kus käib koos raad, peetakse vahel pulmi ning keldrikorrusel tavatseb peenem seltskond kõrtsis käia. Turuplatsist paarsada meetrit eemal seisab suure torniga kirik. Kirikus käiakse igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käi, sellele vaadatakse kohe viltu. Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Ühed esinduslikumad hooned on gildi-ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga
Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna ajaloolisel peaväljakul ja on sellel platsil juba kolmas. Tartu piiskopiaegne raekoda ehitati 13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16. sajandi lõpul asusid keldrites poed ja viinakelder. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue Raekoja ehitamist aastal 1688 P.v. Esseni plaani järgi. Praegusega võrreldes asus hoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus
linnanõukogu ehk raad. Sinna kuuluvad tavaliselt rikkamad kaupmehed. Nende otsustada on kõik linnas toimuvad asjad. Linnas on ka palju kirikuid, mils jäävad teele. Mõnda on näha juba kaugelt, sest kirikutornid on sageli pikad. Pärast pikka teekonda jõuangi linna südamesse ehk turule ning saan oma koha seal sisse seada. Kõik müügikohad on vabalt valitavad. Laupäeviti on turul palju rahvast, millega kaasneb ka palju lärmi ja sagimist. Turuplatsi servas asub suur rist. See tähendab, et jumal jälgib meid koguaeg. Seal asub ka häbipost neile, kes on seadust rikkunud või kurja teinud. Vahest peetakse turuplatsil ka pidusid. Pidudel esinevad rändmuusikud ja veiderdajad. Mõnikord ostetakse kartulit vähem, mõnikord rohkem. Tavaliselt läheb mul kartuli müügiga hästi. Pärast pikka väsitavat päeva turul, saan viimaks oma hobusega tallu tagasi ratsutada.
1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 14. sajandi 30-ndatel aastatel kujunes Riia Uue turuplatsi läheduses välja linna haldus- ning avaliku elu keskus - Raeväljak, mille äärde ehitatati uus raekoda ning arvatavasti ka nn Uus maja ehk hilisem Mustpeade maja. 1522 toimus Riias reformatsioon, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu
Eesti suuremad linnad on kõik keskaegset päritolu, enamasti rajati nad eestlaste rajatud ja kindlustatud maalinnade kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13
Alles põled veel. Juba kustudki. Oled varsti ainult iseend tuha urn. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Kuidas maksujõuetuna elama jääda ühiskonnas, kus kõik maksab? Kodutute arv aina suureneb. Kaks ühekäelist meest on tule ääres, nad on seal vanasti nad põletavad alet. Neil pole nuga; pole saabast, mille sääres. Veel pole õigust, ammugi siis valet. Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina mind turuplatsi uhke sammas. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Aprillirahutuste kahjude hüvitamiseks kulub kuni 22 miljonit eesti krooni. Tulevik ei tule tagasi ja minevik ei nihku edasi. Oi kuidas keeb ja kihiseb elu kraater. Asjadest mõelda on aega ainult tagantjärgi. Inimesed poleks halvad, kui neid ei kihutaks elamuste ja erutuste põhjatu ja painajalik nälg, mis ei lase meeltel peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab.
Erines tegelikust, sest kasutati nüri relvu ja asja mõte polnud tappa. 9. Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks. 10. Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest? - Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal on 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid: Tsunft – käsitööliste vennaskond. Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister Sedööver – Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12.Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust. – Tõi poolesajandise kaubandusliku õitsengu
Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad tekkisid peamiselt mere äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad
Üks araabia päritolu kaupmees on toonud sama laevaga üpris suure koguse vürtse ja siidi. Ehk õnnestub mul temalt siidi kaubelda, ja oma kallile kaasale koju viia? Lähen küsin, ehk on ta mulle nõus müüma. Läkski õnneks, sain päris hea tüki siidi. Marié kindlasti tõõmustab selle üle. Pean leidma nüüd ruttu mõne hea turupaiga, kus kiiresti oma kauba maha saaksin parseldada. Senikaua kui kapten ning laevatöölised teiste kaupa maha laadivad, lähen otsin turuplatsi. Kuid seekord oli õnn minu õuel, siinsamas lähedal oligi hea kauplemiskoht ning nii kui kauba kohale sain viidud, kohe oli ta ka müüdud. Loen raha üle. Seekord on mul väga hästi läinud, üks parimaid saake üle aegade! Selle suure kuid tulusa toimetamise peale on kõht taaskord tühjaks läinud. Kuna seal einestuspaigas kus hommikupoolikul käisin, oli väga hea söök, lähen sinna tagasi. Laua taha istudes näen oma tuttavat sõpra ning kaupmeest
Eesti suuremad linnad on kõik keskaegset päritolu, enamasti rajati nad eestlaste rajatud ja kindlustatud maalinnade kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid -- juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13
Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii
Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raamatu sisu mind just ülimuslikult. Kuid siiski, tooksin ma välja paar peatükki, kus räägiti araablased turul kauplevad ning kuidas tuleks käituda esmakordsel külastajal turumelus. Kuna raamatuid lugedes tekitan ma alati endale vaimusilma teatud pildi kirjeldatud olustikust, suutsin ka seekord silme ette manada suure turuplatsi, kus kõik vehivad emotsionaalselt kätega, pakuvad tagaruumis väikestest tassidest kohvi ja teed, kaubeldakse hinnas nii palju kui võimalik, kallistatakse ning surutakse kätt ja kui kaup on käes, poetatakse tasakesi rulli keeratud rahakupüürid kaupmehele pihku. Veel pööraks ma suurt tähelepanu näiteks Türgis rannas päevitajaile. Mind paneb iga kord mõtlema tõsiasi, kuidas kultuur ja arusaamad on ikka erinvates maailma otsades nii kannapöördeliselt erinevad
14 aastased poisid. Õppimine oli ladina keeles. Keskaja ülikoolides arendatud teadusi nimetati skolastikaks, mille peamine õppetus oli autoriteetidele toetumine. Skolastika autoriteediks oli Aristoteles. Linnad on tänapäeva riikides tähtsad seega oli keskajal linnade teke uus arengusuund. Linnad tekkisid mere äärde. Keskaegset linna iseloomustasid 4 tähtsat punkti : käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna keskel asusid katedraal ja turuplats. Turuplatsi läheduses oli ka raekoda. Kuna tunr ja kaubandus olid nõutud, tekkisid käsitöölistekihid ja spetsialiseerumine kindlale käsitööalale. Linn koosnes kitsatest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust, mis oli labürindile sarnane. Tänavatel laiusid varikatused. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linna valitses raad ja see koosnes raehärradest.
Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. Üha rohkem hakkas tekkima linnu. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür. Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. Kaupadel oli ka kontroll ehk kvaliteet. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele
Märkamatta ei saanud ka jätta värskelt ehitatud avalikke käimlaid. Raehärra arvates tasus see ära, sest kõigil oli juba sellest haisust villand saanud mis tänavale pillutud rämpsust tekkis. Raekoja platsil asus ka kaev mida külastasid paljud bürgerid, et vett saada. Kõigil oli kiire. Edasi valis Ulritch suvalise tee ja hakkas seda mööda jalutama. Keset tänavat oli kaupmeeste gildihoone. Sealt liikusid kaupmehed nii sisse kui välja. Osad liikusid turuplatsi poole, mõned arvatavasti kodudesse või poodidesse ja osad sadamasse, et laevaga minna eksootilistelt maadelt kaupa tooma. Mõne kõndimise pärast jõudis raehärra juudikvartalini. See oli täielikult müüriga ümbritsetud. Seal oli palju juute kes liikusid ringi juudikübarad peas ja kollased ringid rõivastel. Ka juudikvartalis oli näha kuidas juudid elatasid ennast käsitöö ja kaubandusega. Seal oli näha ka kuidas juudid kasutasid liigkasuvõtmist
kaasates samas teisigi agente arvutusoperatsioonide teostamiseks. Tihtipeale leidub eesmärke, mille lahendamiseks ei piisa vaid ühest agendist - tuleb kaasata mitmeid teisigi. Selleks aga tuleb pidada läbirääkimisi agentide vahel, sest agendid on proaktiivsed, neil on isiklikud vajadused ning niisama pole ükski neist tahteline teisi abistama. Läbirääkimiste käigus peaks positiivsel juhul jõutama olukorrani, kus kõik agendid on rahul. Taoline olukord meenutab veidike iidset turuplatsi, kus ostjad ning müüjad kokku saavad ning raha asemel võidakse osta ka vastuteenete eest. Kuid turul on liikvel tavaliselt ka palju taskuvargaid ning petiseid, mistõttu tuleb seal rõhku pöörata mitmetele turvaprobleemidele. Tihtipeale seostatakse agentidega veel omadusi nagu mobiilsus, õppimisvõime, ratsionaalsus (nad kulutavad minimaalselt ressursse), heatahtlikkus (nad ei tee kurja) ja tõearmastus (nad ei valeta).
vabadik talupoeg- kes oli nagu ori. Talupoegadel oli raske elu nad pidid palju töötama, 1507 aastal hakkati ka talupoegadelt relvastust ära võtma ja sõja käigus nad ei osanud ennast relvadega kaitsta. Hakkasid tekkima üha rohkem linnu. Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür ,et vaenlasel oli raskem kätte saada. Müüri ees olid ka jõed mis takistasid vaenase tulekut(nagu snelli tiik mis kaitseb Toompea lossi). Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool
jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud.Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Kolme ristisõja edukus: õnnestus vallutada Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm.Ristisõja eesmärk oli saavutatud. Linnade taasteke ja majanduse areng:keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht.Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti - katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda.Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks
· Kastelli tüüpi korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide) · Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14. Keskaegne linn - käsitöö ja kaubandus - turg - linnaõigus (selle andis maaisand) - tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid. - turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone RAEKODA - raeliikmeteks jõukad kaupmehed 15. Keskaegne talu - kasvatati teravilja: oder, rukis, kaer - eestlaste igapäeva toiduks rukkileib. - hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat. - Peeti kariloomi: veised, kitsed, lambad, sead. - küttimine oli põllumajanduse kõrval teisejärguline. - tähtsal kohal oli kalapüük: kiisk, latikas, särg, tint jne. - tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad.
eri kasvuetappe: suhteliselt väikeset müürida kaitstud linnasüdant ja selle ümber mitut järjest suurenevat ringmüüri. Sageli kasvasid linnadeks mõnelöe ilmalikule võimukandjale, kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknenud asulad. See oli linnade kujunemise üheks võimaluseks. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise sõna otses mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning turuplatsi ja raekoja keskel. Põhiline erinevus maa-asulast ei olnud mitte müürid ja kaunid ehitised, vaid linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss
LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks
ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad keskajal tekkisid peamiselt merede äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on: käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal painkes ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keksaegne linn koosnes kitsate tänavate, läbikäikude ja siseõude võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad
hoone üle andma 15. juulil 1910. aastal. 1909. aasta sügisel olid müürid karniisini üles laotud, betoonitööd alustatud ning septembris hoone katuse alla viidud. Avamispidustused toimusid järgmisel sügisel, 4. septembril 1910. Vassiljevi ja Bubõri lõplikus lahenduses on teatri kompositsioon, sealhulgas välisarhitektuur selgem, rõhutatakse vertikaalsust. Teostatud projektis on arhitektid arvestanud konkreetse kinnistu eripäraga, selle paigutusega kahe tänava ning turuplatsi ääres, ning sellest tingituna hoone arhitektuuri veidi muutnud. Teatri kõik fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised. Estonia teatri uus maja avati 1913 augustis. Hoone projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren (1874-1929) ja Wivi Lönn (1872-1966). Uue maja rajamine sai alguse 1908.aastal, kui kuulutati välja rahvusvaheline ideekonkurss. Laekunud 17 tööst pääses edasi kaks- N.Vassiljev ja A.Bubõr Peterburist ning A.Lindgren ja W
turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli selleks ajaks samuti 100 000 elaniku joone
kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Keskaegse Tallinna keskus oli Raekoja plats, mis kujunes välja linna keskuseks algsest Toompea ja sadama vahele jäänud turuplatsist. Tänavate struktuur
Reval-...................................................................................................................... Millised rahvused asusid Tallinnasse elama algusaegadel? V: taanlased LINNAÕIGUS-rreglite kogum mille alusel toimus elu linnas MAAISAND-feodaalist, vaimulikust maavaldaja GENOVA,FIRENZE,VENEETSIA-Itaalia suured kaubalinnad, mis vabanesid senjööri eeskoste alt. Miks on leidnud arheoloogid keskaegsete linnade südame ümbert eripikkusega müüsrid? V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama? V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu
See on nii kaugelt kui ka lähedalt oma paljude tornidega vägev. Lahke vahi abil sain ka müüril ning tornides käia. Kas te teadsite, et tornid ei ole ainult vahipidamiseks, vaid ka relvaladudeks. Vahiga juttu puhudes sain teada ka, et isegi pimedas, kui neid hästi näha pole, valvavad nad linna. Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega, turuplatsi koos selle kõrval asuva raekojaga, kirikut kõrge torniga, teisi hooneid ning laasi, mis ulatusid silmapiiri taha. Linnas ringi käies olen märganud, et enamus tänavaid on muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata on tänavad aga alati inimesi täis, mis vihmastel ilmadel vaatepildi koomiliseks muudab, kuna muldkattega teed muutuvad porimülgasteks ja siis vaata inimesi nigu põrssakarja. Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub
järv. Võitlused hoogustusid taas 1320-ndatel. Linnade arenemine. Mõõgavendade ordu kutsus 1230 aastal Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest. Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat Tartut hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu
Rändavad kerjused aeti linnast minema Linn kui elukeskond Keskaja linn oli väike, seal kulgesid kitsad tänavad ning nende ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja käike Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid ehitisi Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka külaliste vastuvõtt, pidustused jms Raekoda asus turuplatsi ääres ja seal oli linnavalitsus Vaimse elu keskuseks oli kirik ning mida suurejoonelisem see oli, seda jõukam oli linnakogukond Linn oli samas külale üsna sarnane Linnaski leidus puitsillutisega või sillutamata tänavaid nagu külades, puust elumaju ning tänavatel jalutasid vabalt koduloomad Linn kui elukeskond Loomapidamine linnas tõi palju probleeme, sest loomad rikkusid tänavate ja väljakute sillutist, tungisid elamutesse ja nende sõnnik
Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele. Kevadel alustati postijaama ümberehitust algkooliks ja viidi see ka sügisel lõpule. Üritati avada ka keskkooli ja kutsekooli. Korda läks ühes Haridusseltsi abiga vaid avada kohalik avalik raamatukogu. 1924. aasta sügisel tehti algust tänavate valgustamisega. Seati üles viis elektrilampi käidavamatele kohtadele (praegusse turuplatsi, Kesk tänavale, Pikale tänavale, raudteejaama juurde ja Kärneri tänava algusesse). Alevivolikogu vaidles teravalt kalmistu täpsema asukoha üle, kaaluti supelhoone ehitamist. Kõige järsem otsus, mis II volikogu tegi oli turuplatsi üleviimine praeguse kaubanduskeskuse kohale. Kuna turg oli varem asunud tuletõrje seltsimaja ees, tekitas sealsetele elanikele suurt pahameelt turu „äraviimine“, kuna värskeid toiduaineid ja esmatarbekaupu sai tol ajal peamiselt turult
· Nad olid vaimselt või füüsiliselt haiged 24. Kirjelda keskaegset linna (lisa lk 98). Keskaegne linn oli piiratud linnamüüriga, tänu sellele olid linnas majad üksteisele väga lähedale ehitatud, et ruumi oli linnas vähe. Linnamüüris oli mitu väravat, kustkaudu linna sisse sai. Ööseks linnaväravad alati lukustati. Linna keskpunktiks oli raekoda ja selle esine plats, kus oli turg. Turuplatsi ääres oli alati suur rist, et tuletada linakodanikele meelde jumal on kõikjal ja näeb kõike (ärge kauplemisel teist tüssake). Raekojaplatsi ääres oli tavaliselt ka linna häbipost. Linnatänavad läksid raekoja platsist nagu päikesekiired linnamüüride poole. Tänavad olid kitsad ja räpased. Tihti ei mahtunud kaks sõidukit üksteisest mööda sõitma. Lisaks võis ka mõne maja aknast väljavisatavat solki kaela saada
Tallinna raekoda on Põhja- Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. (1) Tallinna raekoda · Turuplats Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahukisse sattunud. Mõnende ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkumisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rämdmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mäletuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Turuplatsil toimus peamine kauplemine.
turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme 1250 oli euroopa suurim linn Pariis
Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone – raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. All-linn 1248
keelt, mida seal räägiti. Ta polnud enam karjus ja tal ei olnud mitte kui midagi, isegi mitte raha, et tagasi minna ja kõike otsast alata. Vahel muutub kõik ühe põgusa karjatuse hetkel, enne kui inimene jõuab oma eluga ära harjuda. Edaspidi püüab poiss hoida seda vähestki, mis tal on, sest ta on liiga väike, et haara kogu maailm. ,, Ma olen nagu kõik teisedki: näen maailma sellisena, nagu ma tahan seda näha, mitte sellisena, nagu see on." Poiss jäi magama keset turuplatsi, ta ärkas selle peale, et keegi teda müksas. Ta jalutas aeglaselt väljakul ringi. Kaupmehed seadsid üles oma lette; poiss aitas seda teha ühel maiustustemüüjal. Selle maiustusemüüja näol oli eriline naeratus: ta oli õnnelik, ta teadis mida ta oma elus teeb, ja ta oli valmis alustama uut ja ilusat tööpäeva. ,,See mees ei tee maiustusi mitte sellepärast, et hiljem reisima minna või kaupmehe tütrega abielluda. Ta teeb
Eestist Lääne-Euroopasse soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist, teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad. Elu linnas: Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus
Asutajaks Franciscus Assisist. Legendi järgi rikka linnakaupmehe poeg. Loobub oma seisusest. Hakkab jutlustama lihtsat, looja imedele keskenduvat ideed. Ta jutud on kõigile arusaadavad. Hunt on inimese vend, sest mõlemad on jumala loodud peab jutlusi lindudele ja loomadele. On rikkuse vastu. Innocentius III kinnitab 1210. aastal ordu esimese reeglistiku. Ordu liikmed ei tohi midagi omada, peavad kerjama ja jutlustama. Rajavad oma kloostrid kas turuplatsi äärde või linnaväravasse. DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9.- 15 sajand 9.-10. sajandit iseloomustab kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962
on. Nimelt peavad dorzed oma hütte iga natukese aja tagant alt lühemaks lõikama, kuna sagedane vihmast vesine maapind mädandab maju. Omapärase asjaoluna dorzede elulaadis tuleb mainida, et hõimul on küla peale üks naisteta maja, kus mehed käivad neli päeva kuus magamas, et hoida oma himu naiste vastu aeg-ajalt vaka all. Ise peavad nad seda iivet kontrollivaks tegevuseks. Esmaspäeviti ja neljapäeviti võib dorze hõimurahva juurest leida värvika turuplatsi, kust saab osta mett ning traditsioonilist käsitööd: värvikirevaid rätikuid, tekke ja pükse. Ehk tuntuim Etioopia hõim on mursid. Nad on üks paljudest Omo oru hõimurahvastest, kuid samas üks vähestest säilinud hõimudest, kus naised kannavad tänini huule- ja kõrvaplaate. Liikvel on mitmeid teooriaid, miks neid algselt kandma hakati. Näiteks arvatakse, et mursid tahtsid oma kaasad teha võimalikult mitteatraktiivseks orjakaubitsejatele, et need naised rahule jätaks
Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda
Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik . Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 v6tmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodneasukoht. Meile tingimustele vastav paik ei langenud alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike sõjaliste kiriklike või haldusüksuste ymber msi suutsid kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti-katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda.kauplemine edendas linnaelus vb isegi tähtsamat rolli kui jumalateenistus. Just turust sai alguse linnad ja linlikuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu n6udlusele spetsiaaliseerunud käsitööliste kiht mille tegevus pani aluse kaubatoomisele. Keskaegne linn algas eeslinnast ; linna südame ümber oli all linn seda ümbritsesid eeslinnad mis sulasid kokku lähedal olevate kyladega. Ühe v
Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia
Et tal otseseid järeltulijaid ei olnud, siis jagas ta oma vara juba eluajal suures osas heategevuseks laiali, näiteks alustas tema finantseerimisel tegemist Paide tütarlastekool. Hupel suri 1819. aasta jaanuaris Paides ja maeti Reopalu kalmistule. Et tal lähemaid sugulasi aga polnud, siis langes tema haud paraku peagi unustuse hõlma. August Wilhelm Hupel ja Paide Paidesse asus ta elama 68. aastaselt, 1805. aasta maikuus, ostes Paide kreisiarstilt, nõunik (hofrath) Christph Rinnelt maja turuplatsi ääres. Sel ajal kandis maja krundinumbrit 30. Maja kuulub praegu AS-le Kalev, selles asub "Kalevite Kodu" ning selle praegune aadress on Vee 1. Oma 1816. aastal koostatud testamendis avaldas Hupel, et soovib anda oma maja Paide linnale selles tütarlastekooli avamiseks. Ühtlasi annetas ta asutatava kooli heaks 1000 bankorubla. Seda soovi kordas Hupel vahetult enne surma kirjas foogtikohtule 29. detsembril 1818:
Meie rühmatöö eesmärgiks oli analüüsida ning võrrelda ja kirjeldada kolme erineva kaupluse põhjal lemmikloomatoidu kategooria alamkategooriat koeratoit. Vaatluse käigus külastasime kolme kauplust. Võrdluse jaoks vaatlesime koeratoidu väljapanekuid Viljandi Konsumis, Säästumarketis ning Meie kaupluses. VALITUD KATEGOORIA ASUKOHA KIRJELDUS MÜÜGIKOHAS Vaadeldav Turu Konsum on supermarket, mis asub Viljandi kesklinnas Turu tänav 16, kohe turuplatsi ääres. Konsumid on supermarketi-tüüpi kauplused, mis asuvad suuremates keskustes ja pakuvad kliendile laiemat kaubavalikut. Kaupluses on üldpinda kokku umbes 880 m2, sellest 728 m2 müügipinda. Turu Konsum on avatud E- L 8-20, P 9-17. Juurdepääs kauplusele on hea ja mugav. Läheduses asub linnaliini bussipeatus ning kaupluse ees on kliendile kasutada avar parkla. Vaatlus on läbi viidud tarbija tegevust jälgides koos tulemuste fikseerimisega.
käsitöölisi, kelle elamud eeldatavasti paiknesis nn all-linnas.Eeldatavasti sellepärast, et kindlad leiud puuduvad. 1061 aastal põletasid sossolid (eestlased) Jurjevi kindluse, selle eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005). Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele. ( Tender, 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,)
Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe – linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia
Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et „kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega“. Jaques Le Goff. „Keskaja Euroopa kultuur“. Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte. Pidid tasuma iga-aastast lõivu. Lüübeki maahärra teenis tulu raha müntimisest ja tollimaksust. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnas jäid
eriti viimaste aegade jätkuvad sügavuti uuringud on heitnud sellele huvipakkuvale ja laildasele tervisehaigusele uut valgust ning tulemuseks on paljude foobiate edukas ravi. Hirmu liigid 1. Lagedakarus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised hirmud, mis jagunevad viide alagruppi. Nimetus ,,spetsifiiline" asendat vatasemat nimetust ,,tavaline hirm", millest loobuti, kuna see vihjas , et olukord pole tõsine. Lagedakartus Otse tõlkes tähendab sõna ,,agorafoobia" hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja avatud , avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti sellised, kust pole kerget taganemis teed. Paljud kardavad ka , et hirm või paanika muudab nad sellistes olukordades vaimselt ja/või füüsiliselt jõuetuks, eriti aga , et nad kaotavad võõraste inimeste juuresolekul kontrolli enese üle või jäävad abitusse seiusundisse. Kardetud olukorra iseloom on kannatajatel erinev, mõned kardavad rohkem lagedaid kohti,
annaabi.ee 
