Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? (0)

Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi?
Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides ? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele.
Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks, kuid mõned pisemad tööriistad hakkasid muutuma ja inimesed mõtlesid neid aga juurde muidugi. Maksude kergemaks variandiks oli kindlaksmääramata naturaalmaks. Tekkisid ka teotööd, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem ja rohkem.Inimesed jagunesid ka kolme seisusesse need olid vaimulikud , aadlikud ja lihtrahvas . Eestlased kuulusid peamiselt lihtrahvasse naad tegid kõige halvemat tööd ja said vähe raha , aadlikud ja vaimulikud olid peamiselt taanlased ja sakslased .
Talupojadhakkasid jagunema kategooriateks: adratalupoeg -kes tegi teotööd, üksjalg-talupoegade nooremad pojad nad aitasid kaasa, vabatalupoeg - maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad, vabadik talupoeg - kes oli nagu ori. Talupoegadel oli raske elu nad pidid palju töötama, 1507 aastal hakkati ka talupoegadelt relvastust ära võtma ja sõja käigus nad ei osanud ennast relvadega kaitsta.
Hakkasid tekkima üha rohkem linnu. Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused . Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür ,et vaenlasel oli raskem kätte saada. Müüri ees olid ka jõed mis takistasid vaenase tulekut(nagu snelli tiik mis kaitseb Toompea lossi). Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega . Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele teravilja vajadus suurenes ja selle hind tõusis, mis oli hea võimalus mõisnikel raha teenida. Üha enam kerkis juurde uusi mõisasid ja vilja hakati rohkem kasvatama. Talupoegadelt hakati juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said 1 aastab viibimisel seal linnakodanikuks.Maa elanikud hakkasid kolima linnadesse kuna seal oli rohkem võimalusi raha saada ja seal oli ka ilusam elu. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu,et linna arendada ja suurendada.
Linnades hakkas ka looma üha rohkem uusi koole , et kallimatest peredest lapsed saaksid õppima minna.Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga . Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid . Ülikooli haridust oli võimalik saada näiteks: Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust.. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525 . aastal trükiti esimest korda eesti keeles selleks oli piibel . Koolis õpetati ka ristiusku siis hakkasid eestlased üha rohkem uskuma põrgu ja taevasse (hakkasid tekkima nõiad ja kuradid).
Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki. Kaubandusega kaasnes tervailja kasvatus ja talupoegade raske eluolu ning töö. Samuti arenes ka kultuur ja haridus , levis rohkem ilmlikku õpetust ja usku levitati eesti keeles,kuna tekkisid eesti keelsed trükid.Peale seda hakkas Eestis inimestel elu rakemaks minema kuna tekkis pärisorjus kus laksid kaduma lihtrahva õigused. Pärisorjuse kaotati alles 19. sajandil .