Üks päev keskaegse kaupmehe elus (1)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Üks päev keskaegses linnas kaupmehena

Üks päev keskaegses linnas kaupmehena Hommikul Lübeckis ärgates on esimene mõte, kust süüa saaks. Olen siin juba kolmandat päeva oma kaupa oodanud, mis pidi Venemaalt juba ammu jõudma. Täna peaks küll juba tulema. Ajan ennast siis ülesse ja panen riidesse. Mulle tundub, et mantel pole praegu vajalik arvestades seda kevadist soojust. Astun siis võõrastemajast ning hakkan head trahtrit otsima. Leiangi ülesse. Trahtril on ikka päris huvitav nimi ,,Kepslev Poni". Astun siis sisse ja uurin, mida siis ühele korralikule kaupmehele ka süüa siin pakutaks. Pärast menüü kuulmist tellin endale, siis seaprae kartuli ja salatiga. Toit söödud liigun edasi sadama poole. Sadamasse jõudes märkan juba kaugelt laeva, mis mulle kaupa pidi tooma. Uurin, siis kapteni käest, kuidas ka reis läks. Nagu selgub oli Läänemeri suhteliselt rahulik olnud. Kapteni käest küsin veel, kas ta suudab ise kaua maha laadida ning müümiseks valmis sea

Ajalugu

20

doc

Nimetu

"Mida kuradit sa mu stringidega teed!!! "Äh..amm ..sa juba kodus..ei midagi laenasin ..oky ma tõmban nüüd vehkat!" "Kuradima sindrinahk". Hakkasin teda taha ajama . Lõpuks sain ta kätte . Ta oli peitnud ennast voodia alla. Ma tutistasin vennakest natuke juustest ning läksin siis oma tuppa. Kuna õppida midagi ei antud läksin lihtsalt arvutisse ning samal ajal panin kõrvaklapid kõrva ning kuulasin "Barbie girl'i". See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell.

11.klass

3

doc

VI Tants

VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maa

Kirjandus

48

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta.

Kirjandus

52

doc

Luuletusi lastele ja suurtele

HIILGUS, AU JA KULDNE MEDAL IGA SÕDUR IHKAS SEDA - KANGELASEKS SAADA TAHTIS SESTAP MEHI TUHANDEID PÜSSI ALL ON UHAND TEID *** VAENLASELE METSAS VASTU SALKKOND SÕDUREID KORD ASTUS MEDALIT, ET SAADA RINDA MARSILE NAD HEITSID KINDA KES KOJU JÕUDIS, SELLEL VEDAS KES SAI SURMA – SELLEL MEDAL. PISARAD KAKS MU ÕLALE NEID LANGEB KAKS VEEL PÕSELE JA NAGU SILMIST PÕGENEVAID VANGE PIISAD KATMAS SINU NÄGU ISE IMESTADES : MILLEKS? ALGAB PISARATEVOOG. VASTAB SÜDA: ELUS SELLES VIIMAST KORDA OLEME ME KOOS…. MA EI NUTA, SEISAN KANGELT KANGELT HOIDMAS SIND MU KÄED EI SILMIST PISARAID MUL LANGE VEEREMAS SA NEID EI NÄE. VIIN SU KOJU, KRAE ON NIISKE PÄIKSEKIIRED TAEVAST ALLA SU PÕSEL KUIVATAVAD PIISKE KUID MU HINGES AINA KALLAB - KALLAB, VIHMA IGAVEST. TULI TULIGI VÕIB KARTA KÜLMA LEEGID KANGESTUDA JÄÄS SÄDEMED MIS PAISKUND ILMA 8  9 SÄDELUSEST ILMA JÄÄND

Laste- ja noortekirjandus

110

doc

Ristumine peateega

Saad aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6  7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime. See jahedus, see metsa ja sambla lõhn millega sa saabusid, mida su juuksed veel praegu täis on, seda on õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi peale palaviku. LAURA: Oodake. OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma ootasin ära. LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on ainus asi, mis on olnud saladuseks. LAURA: Oh jumal-jumal. Kuidas ma seda seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. Öelge, kas ma pean teid kartma.

Kultuur

10

docx

Koolinäidend "Lumeeit"

ketrama hakkaks! Mul pea valutab ja nahk on nii hell, ma teen endale niimoodi veel haiget (näitab salaja õele keelt) Võõrasema: Ah sa, laiskvorst! Jäta oma õeke rahule, ta peab puhkama, hommikul vaja laadale minna kleite ostma, vanad kleidid on talle väikesed. Võõrastütar: (lootusrikkalt) Minu kleidike on ka vanaks jäänud, täna veel tegin kogemata augu sisse kui vett toomas käisin. Palun, osta mulle ka üks! Võõrasema: (vihaselt) Ah, et nii hoolid sa oma riietest! (sikutab võõrastütart kõrvust) Selle eest jäädki oma räbalaid kandma, järgmine kord oled targem ja hoiad oma riided korras. Hakka tööle! Võõrastütar: Andke andeks, emake, õeke. Juba lähen. (Laseb süüdlaslikult pea norgu) Võõrastütar istub akna alla lõngast ketrama, käed on ketramisest punased ja tüdruk ohkab vahepeal ning hõõrub käsi

Laste- ja noortekirjandus

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua veerand tundi tagasi, siis nagu ei olekski alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist sambla lõhn, millega sa saabusid, mida su kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa juuksed veel praegu täis on, seda on nüüd saad aru? õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi LAURA: Aitab! imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi hinganud minu õhu

Kirjandus

Kommentaarid (1)