Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu keskaegses linnas (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Elu keskaegses linnas
Tere.
Olen nüüd juba pikka aega linnas elanud ning palju
näinud. Kõige naljakam tundus algul mulle see, et inimesed viskasid
kogu oma solgi ja elamisest üle jäänud prahi lihtsalt tänavale.
Esimene koht, mida uudistamas käisin oli linnamüür. See on nii
kaugelt kui ka lähedalt oma paljude tornidega vägev. Lahke vahi
abil sain ka müüril ning tornides käia. Vahiga juttu puhudes sain
teada ka, et isegi pimedas , kui neid hästi näha pole, valvavad nad
linna. Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki
tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja
kitsaste kõrvaltänavatega.
Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats , kus alati midagi toimub. Kaubeldakse, pidutsetakse ning

Elu keskaegses linnas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hubertsion Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Elust keskaajal

Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.

Ajalugu
thumbnail
34
doc

Rumeenia

Rumeenia Dracula oma tegudega on hoopis teistsugune mees kui iiri kirjaniku Bram Stokeri oma. Nauditav on rahvakultuur transilvaania rahvamuusika ja hoogsad tantsud. Pealinna Bukaresti ei saa samastada Parlamendipaleega, ehkki see maailma suuruselt teine ehitis on vaieldamatult tähtsaim vaatamisväärsus pealinnas. Bukarest, mida ka IdamaaPariisiks peetakse, võlub roheluse ja mitmesugustes arhitektuuristiilides hoonete ning väljakutega. Kõige romantilisem paik linnas on Vana Bukarest ehk Dracula linnaosa. Kava: 1.päev, 09.06. Väljasõit varahommikul kell 07.00 Tallinnast, Sakala parklast. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu. Pikem peatussöögipaus Leedu toitlustuskohas "19.ndal kilomeetril". Sooja söögi võimalus alates 10 Leedu litist. Sõit Poola, ööbimine Varssavis. 2.päev, 10.06. Hommikusöök. Sõit läbi Poola ja Slovakkia Ungari pealinna Budapesti. Lühike

Geograafia
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Need suundumused on pöördunud viimastel aastakümnetel. Riigi imikute suremuse alguses 1990 kuni 1992 - oli veidi kõrgem kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu. Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%. Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast

Geograafia
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest. Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu esindajad ja sõjamehed, samuti vähesed tollased haritlased. Muidugi oli linnades ka teenuste pakkujaid (ehitusmeistrid). Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. Maalisteks asulateks olid tollal külad ja mõisad, üksiktalusid leidus harva. Mõisad tekkisid Eesti aladele pärast Eesti alade vallutamist 13. sajandil. Kiiremini hakkas mõisate arv kasvama alates 15. sajandist. Mõisamajandus kujunes peamiseks maamajanduse vormiks. Maaelanikele tähendas see sunnismaisuse ja pärisorjuse teket.

Kultuurilugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun