TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt.
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades ...
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
1. Selgitage, mis on turismimajandus (võimalusel enda sõnadega) 1 p. Turismialane ettevõtlus tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese viibimisega reisisihtpunktis ning reisiprogrammi sisustamisega, mille eesmärk on reisijatele pakkuda eelkõige mugavat ja meelejäävat reisielamust või -elamusi. Peale turismiettevõtluse on turismimajanduse reguleerimisel ja korraldamisel oluline roll ka avaliku sektori ja kolmanda sektori organisatsioonidel. Tatjana Koor 1 TÜ Pärnu kolledz Turismimajanduse alused Sügis 2010 Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 2. Selgitage, mis on turismitoode. Tooge näide. 1 p.
docstxt/.txt
Kes on välisturist? Inimene, kes reisib välisriiki, mis ei ole tema tavaline elukoht rohkem kui 24 tunni jooksul. 8. Kes on siseturist? Inimene, kes reisib riigis, kus on tema elukoht vähemalt 24 tunni jooksul ja kaugemale, kui 80 km oma elukohast. 9. Nimetage turismi komponente. Looduslikud ressursid, tehiskeskkond, valitsused, turismiga otseselt seotud osapooled, külalislahkus ja kultuuriressursid, loodusressursid, ajaloo- ja kultuurimälestised, rahvuslikud tavad. 10. Nimetage turismimajanduse põhikomponente. Õhu, maa ja meretransport. Hotellimajandus. Atraktsioonid. Reisikortraldajad, reisibürood. Turismiinfopunktid ja keskused. Turismitöötajate koolitused. 11. Nimetage põhilised reisimotiivid. Haridus ja kultuur, lõdvestumine, seiklus, nauding, tervise taastamine, rahvusvahelised ja perekondlikud põhjused, sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. 12. Kuidas tuleks reisimotiivist lähtuvalt mõtestada külastajate vajadusi, ootusi ja soove (tooge üks
kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu, samas aga kahandades traditsiooniliste lennufirmade ja luksushotellide tulu.Tänu transpordivõrgu ja infrastruktuuri arengule ning madalale hinnaklassile soodustatakse ka väiksemate turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma? Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv. Ülekaalus on soomlased, kuigi aastast aastasse sõltuvus nende turust väheneb ja Eesti kogub tuntust ka kaugemates piirkondades.Põhiosa sihtturust moodustavad ,Soome, Rootsi, Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja
Turismimajanduse tööleht 4 1. Kes on reisijad, külastajad, turistid? Reisijad on inimesed, kes mis tahes põhjusel reisivad oma tavaelukohast teistesse paikadesse. Külastajad jaotuvaf turisteks ja ekskursantideks( risti- ehk kruiisituristeks, ühepäeva külastajad, välisriikide laeva- ja lennumeeskondade liikmed), kes viibivad riigis alla 24 tunni. Turistid on ööbimise ehk majutusega turimistatistikas kajastuvad külastajad, kes viibivad riigis vähemalt 24 tundi, sh välismaalased, oma riigi välismaal reisivad kodanikud, välisriikide laeva- või lennumeeskondade liikmed, jne. 2. Millised on turistide peamised reisimotiivid, ootused, vajadused, soovid? Tooge näiteid järgmiste külastajarühmade soovide kohta: hotellis toimuvast seminarist osavõtjad; mugavus, konverentsisaal, kohvipausid, suupisted, öömaja, vabaaja programm: liikumisega seotud tegevused, kuurorthotellis...
TURISM -1960-1970 algas, sealt edasi kasvab jõudsalt -Turism e. puhkemajandus -sõltub rahalistest võimalustest, vabast ajast, transpordi võimalused, interneti reklaamist EESTI TURISMIMAJANDUSE ARENGU PLUSSID JA MIINUSED plussid: -loodus rikkalik -kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea alatskivil pole eriti raha ja siis ei saa tehaaaaaaaaaa:( KRUIISITURISM-ei ööbita. n tullakse laevaga hommikul siia, õhtul minnakse tagasi
Ecuadori riigi transpordi ja turismimajanduse ülevaade 1. Lennujaamu on kokku 2010 aasta seisuga 428 . See näitaja on väga hea, kuna nad on 18 maailma arvestuses. Raudteede kogupikkus on 965 km. Eestiga võrreldes on seda vähem, arvatavasti kasutatakse neid rohkem kaupade ja asjade transportimiseks , kui inimeste vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c) d) Õhutranspordi tähtsus on enamjaolt suur, kuna inimesed lendavad Ecuadoris lennukitega ühest linnast teise, see on mugavam ja kiirem võimalus kohale jõudmiseks. e) 3. a) Enimlevinud turismiliigid : Kalastamine, seiklusturism, loodusturism, ajalooliste ehitiste turism, sukeldumine b) 6,6% moodustab turism kogu riigi SK...
TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...
tugevamatest turismisihtkohtadest maailmas. Haiti võlub inimesi oma elava ning huvitava kultuuri, palmide ja eksootiliste randadega. A. Pawlowski kirjutab oma artiklis, et hiljuti teatas Choice Hotels hotellikett oma planeeringust ehitada kaks suurt hotelli Haiti linna Jacmelisse. Samuti sõlmiti eelmisel aastal Venezuelaga leping ehitada Cap- Haitienisse, suuruselt teise Haiti linna veel üks rahvusvaheline lennujaam. Massiivne maavärin on aga suureks tagasilöögiks riigi turismimajanduse arengule. Samas viitab A. Pawlowski oma aktiklis ajalehele Times, millele USA endine president Bill Clintoni kirjutas: ,,Maavärin on põhjustanud traagilise arvu hukkunuid, kuid samal ajal tähendab see seda, et on võimalus ülesehitada saare teisi osasid." (Clinton, Bill. ,,What Haiti needs" [http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,19 53379_1953494_1953521,00.html]) Lisaks toob Pawlowski oma artiklis välja mõtte, et
MT13 TURISMIMAJANDUSE ALUSED Reisieesmärkide tööleht 2013. AASTA SUVISTE SISEREISIDE UURING (VABA AJA REISID) https://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/docs/1118944_suvised-sisereisid- 2013.pdf 1. Loetle 10 kõige populaarsemat tegevust Eesti elanike sisereisidel 2013.aastal 2. Loetle 5 kõige populaarsemat tegevust 20-29 aastaste Eesti elanike sisereisidel 2013.aastal 3. Mis oli kõige levinum tegevus sisereisidel 15-19 aastaste reisijate jaoks 4. Missuguse vanuserühma jaoks on kontsertide ning muusikafestivalide külastamine kõige levinumaks reisieesmärgiks? 5. Loetle 3 kõige olulisemat tegevust 2013.aasta suviste sisereiside ajal Pärnus
TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kai Kont TH-1 MAAILMA TURISMITRENDID Referaat Juhendaja : turismimajanduse assistent Tatjana Koor Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mikronissid..............................................................................................................................3 1.1 Mikronisside erinevad liigid...............................................................................................3 1
turismivahetuse võimalusi. 3. Turism kui tasakaalustatud arengu tegur Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele; soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse, eriti vett ja energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust. Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest, eriti tundlikel aladel - kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel, loodusreservaatides ja kaitsealadel. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja Kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on
Riigid globaliseeruvas maailmas Nimi Aerton-Chris Tasa Jätka sama riigiga, mille kohta koostasid rahvastiku iseloomustuse ja saada see õpetajale. riigi rengutaseme näitajad ning transpordi ja Argentiina turismimajanduse ülevaade. 1. Iseloomusta riigi arengutaset ja võrdle seda Eesti näitajatega ( võib välja tuua ka maailma või Euroopa keskmised). Millised on arengutrendid, kuidas need näitajad on muutunud? a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita) b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2
1.Analsi Trgi eeldusi ja puudusi turismimajanduse edendamiseks. EELDUSED: Trgi pikk ning mitmekesine rannik, krged med ning kaunid jrved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondus...
täiuslikumaid turismipakette Toitlustus transpordi kiire areng andis tugeva Restoranid, sööklad, Majutus kohvikud, baarid jne Hotellid, motellid, tõuke turismimajanduse arengule kämpingud, kodumajautus jne turismimajanduse spetsialiseerumine ( eri tarbijagruppide huvide
(Tooman 2010) Ülemaailmne turismieetika koodeks, kui tasakaalustatud arengu tegur. Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse eriti vett ja energiat jätavad võimalikult vähe jäätmeid.Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust.Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust, tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest eriti tundlikel aladel kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel loodusreservaatides ja kaitsealadel.(Tooman, 2010) Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja.
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
kohalikule loogikale vastavale, suhtumisele. Tulemuseks on "külaliseperemehe" suhe turistide ja kohalike elanike vahel, mitte aga "härrateenri" suhe, mis (tava)teenindussektorile s.h. turismile nii omane. Loodusest ja kultuurist Eesti tähtsaimaks turismiressursiks on meie kultuuri ja looduspärand. Vaadakem, mida müüvad meie juhtivad reisibürood, mida kujutavad nad oma broshüüride kaanepiltidel? Turismimajanduse suurim vastuolu on, et loodusel ja kultuuril, mis enamasti motiveerib inimesi reisisihi valikul, pole hinda. Reisi maksumuse moodustavad transport, toit, magamine, shopping... Loodus ja kultuur ei maksa enamasti midagi, sest sel pole omanikku, see on nn. kõigile kättesaadav ressurss (ingl.k. open access resource). Sarnaselt ei ole, õigemini pole olnud, hinda õhul ja veel. Sellest tingitud keskonnaprobleemid on üha teravnenud ja nendega on maadeldud kiire tehnoloogilise arenguga
Rekreatsioonikorralduse alused MTT Tähtaeg 17. november 2014 ALICE LEESMENT Aktiivse puhkuse riskikäsitlus. Leia vastused järgmistele küsimustele: 1. Selgita aktiivse puhkuse kontseptsiooni. Nimeta kontseptsiooni punkte. 2. Milliseid punkte hõlmab säästva turismi propageerimine? 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? 4. Mida peavad tegema aktiivse turismi asjalised? 5. Mis on oht? Mis on risk? 6. Selgita tajutavat ja tegelikku riski. 7. Selgita, kuidas saad aru Grant`i riskigraafikust? 8. Kuidas suurendada aktiivse tegevuse ohutust kliendi poolt vaadatuna? 9. Hooletus. Hoolitsemiskohustus. Hoolitsusstandard. 10. Mis on riskijuhtimine? 11. Kuidas kontrollida riske? 12. Nimeta riskijuhtimise 6 sammu. 13. Nimeta riski hindamise meetodid. 1
välispraktikat mis tähendab seda, et Sul on võimalus minna õppima parimate juurde. ( Nt: laevale praktikale, restoranidesse, kohvikutesse jne. ) Kus Eestis üleüldse saab kokaks õppida ? Tartu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Teeninduskool. Rakvere Ametikool ja Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutseõppekeskus ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool Kehtna Majandus ning Tehnoloogiakool Narva Kutseõppekeskus Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Väike kokk J Aitähh kuulamast ning vaatamast !
3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säilitada ja juurde tuua uusi töökohti 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Teine rida 1. Turism- inimeste reisimine väljapoole nende igapäeva elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestvusega kuni üks kalendriaasta. Sellel ajal ka teenuste tarbimine või osutamine. 2
suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest, kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele. 5. Turism kui võõrustajariigi ja -kogukonna tuluallikas - Kohalik elanikkond peab saama majanduslikku, kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete oskuste puhul kohalikku tööjõudu. Turism peab kaasa aitama paikkonna elatustaseme tõusule. 6. Turismiettevõtjate kohustused - Turismiettevõtja peab ausalt ja objektiivselt teavitama klienti sihtkohast, reisitingimustest, majutusest; veenduma, et info teenuse olemuse, hinna ja kvaliteedi kohta on arusaadav ning kompensatsioon makstakse
serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Sö ömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Lõuna- ja õhtusöögiks kaetud rootsi lauda nimetatakse ka buffet, mis on rootsi laua Kesk- Euroopa vaste. 8. 4-pd: Product (toode); place (koht) ; price(hind) ; promotion(esitlus) 9. Toitlustusettevõtete tüübid: -Kiirtoiduettevõtted -Kohvikud ja café´d -Baarid -Restoranid -Catering-ettevõtted 10.Äriturism on turismimajanduse haru, mis tegeleb ärireiside korraldamiseks vajalike turismitoodete ja - teenuste pakkumise ja äriklientide teenindamisega. Loomulik: majanduslik põhjus, limiteeritud töö aeg, aktiivsed majandusregioonid, linnad, transpordisõlmed 11.Konverentsisaali ruumi stiilid: -Teatristiil -Klassiruumistiil -Konverentsilaud -U-kujuline -Banketistiil 12.Maaturism on maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel põhinev ja nende
SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Ettevõtte sisesed tugevused Ettevõtte sisesed nõrkused Madalad püsikulud Kohapealsed ettevõtjad vajavad Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine Loodud on motivatsioonisüsteem Koostöö töötajate ja vallavanemai vahel Haridusasutused (kool, lasteaed) on nõrk; vähene infovahetus, töötajatelt Olemas teenuse võrk: toidukaubandus, ei ood...
majutus, turism), vene keel (toitlustus, majutus, turism), hispaania keel, baarmeni algõpe, joogiõpetus, Tallinna giidide kursus, turismiteeninduse filosoofia. Majutusteenindus ja turismimajandus on tempokalt arenevad majandusharud nii Eestis kui kogu maailmas. Kiiresti arenevas ja muutuvas töökeskkonnas on edu eelduseks kõrge professionaalsuse kõrval võime kohaneda ja muutuda, samuti tahe areneda ja teha koostööd inimestega enda kõrval. Hotelli- ja turismimajanduse valdkonnas vajatakse töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes, kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid, mõista erinevaid kultuure. Arvestades erinevate inimeste koolitussoove pakub EHTE laialdasi täiendkoolituse võimalusi majutuse, toitlustuse ning turismiala töötajatele ja juhtidele. 6. Eripära Et teiste koolide seast välja paista tuleb olla ainulaadne. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli EHTE eripära seisneb selles, et see on suunatud vaid ühele kindlale sihtgrupile
sõnas, kirjas, pildis. Suur hüpe satelliitside kasutuselevõtt 10. Tegurid, mis on põhjustanud turismi kiire arengu. Elatustaseme paranemine, rohkem vaba aega inimestel, (lennu)transpordi areng, turismifirmade levik 11. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega. Turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks Järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks Globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) 12. Maailma tuntumad turismipiirkonnad. Vahemeremaad, Põhja-Ameerika, Ida- ja Kagu-Aasia 13
Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisimine Tihti ajavad inimesed omavahel sassi kaks mõistet: reisimine ja turism. Arvatakse, et neil on üks ja sama tähendus. Nad on küll omavahel tihedalt seotud aga tegelikult saab neid vaadata kui kahte eraldi seisvat mõistet. Reisimine tähendab ühest kohast teise kohta liikumist näiteks reisimotiivi alusel. Pärnust Tallinnas sõitmine ei ole reisimine, kuid Tallinnast Helsingisse sõitmist nimetatakse juba reisimiseks
Kuid talvised päikesepuhkused ja kultuurireisid ning kruiisid ei kaota oma populaarsust ja nende arv suureneb kiiremini kui talviste spordipuhkuste arv. Demograafilised suundumused viitasid kahele turistide vanusegrupile, mis kasvasid kiiremini kui teised- vanemad inimesed ja suhteliselt noored. Mõlema huvi kultuuriturismi vastu ning aktiivsed suve- ja talvepuhkused lisanduvad samuti kiiremini kui ülejäänud sihtgruppidel. Kuna tänastest noortest kujunevad järgmise sajandi alguse turismimajanduse põhikliendid, siis moodustavad nad käesoleval hetkel eriti olulise ja perspektiivika turusegmendi ning nõuvavad põhjalikku lähenemist. Segmenteerimine muutub edu võtmeks ja nii suundutakse suuremate gruppide, marketingi koostöö ja harukontorite süsteemi poole. Sesoonsus jääb, kuid seda tuleb vaadelda kui marketingi võimalust, mitte kui probleemi. Üle 50% kõikide hotellide külastajatest on ärituristid, kuid see
majandustegevuse registris, peab igal aastal esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta hiljemalt 15. aprilliks. 8. Millega tegeleb EAS Turismiarenduskeskus EAS Turismiarenduskeskuse eesmärk on turismiekspordi ja siseturismi arendamise kaudu: · majanduskasvu saavutamine · tööhõive suurendamine · regionaalarengu tasakaalustamine · väike- ja keskmiste ettevõtete tegevuse arendamine · elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine · säästva arengu põhimõtetest lähtuva turismimajanduse arendamine- EAS Turismiarenduskeskuse ülesanded: · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning maine kujundamine · turismitoodete turunduse koordineerimine ja korraldamine rahvusvahelistel sihtturgudel ja Eestis · turismiprojektide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine · turismialaste turu-uuringute korraldamine ja koordineerimine · turismitoodete arendustegevuse korraldamine ja koordineerimine · ettevõtluse nõustamine turismiuuringute, tootearenduse ja turunduse
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu
Teisisõnu põllumajandusturism, mis tutvustab nt lüpsifarmi, tootmisprotsessi, ka loodust. Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästev turism - Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Seiklusturism- maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused. Aktiivne turism- reisimise filosoofia, mis ühendab endas seiklus-, loodus- ja kultuuriturismi. Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutades selleks
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 KOOSOLEKUMAJANDUSE HETKESEISUST JA ARENGUTRENDIDTEST RAHVUSVAHELISES ULATUSES Referaat Juhendaja: A. Kalamees Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3 1.KOOSOLEKUMAJANUDSE HETKESEIS ..........................................................4 1.1 Raha väärtus ...........................................................................................................4 1.2 Paindlikkus ja innovatiivsus ...................................................................................4 1.3 Koosolekumajandus Euroopas ..........................................................................
24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus 28. Vana-Antsla Kutsekeskkool 29. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 30. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 31. Võrumaa Kutsehariduskeskus 32. Tallinna Kopli Ametikool 33. Tartu Kutsehariduskeskus 34. Väike-Maarja Õppekeskus 35. Arvutikutsekool INTER 36. Eesti Esimene Erakosmeetikakool 37. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool 38. Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss 39. Iluravi Rahvusvaheline Erakool 40. Informaatika ja Arvutustehnika Kool 41. Juuksurite Erakool "Maridel" 42. M. I. Massaazikool 43. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool 44. Rakenduskunsti Erakool 45. Tallinna Erateeninduskool 46. Eesti Mereakadeemia Merekool 47. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 48. Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz 49. Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledz 50
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD. NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA. Referaat Ettevõtluse Alustes Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus.....................................................
Giid töötab enamjaolt iseseisvalt , mis eeldab distsiplineeritust ning otsustus-ja vastutrusvõimet. E#bakorrapärane töörütm nõuab head kohanemis võimet ja vastupidavust. Giid on õnnetus- või haigusjuhtumi, marsruudist kõrvalekaldumise, kaebuste jms korral kohustatud teavitama sellest koheselt tööandjat. Giid I kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus ja tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas. Kutseoskusnõuded: · majanduse, (turismimajanduse põhimõisted) teadmine, · turunduse, sh turismiturunduse põhialused · ettevõtluse põhialused · majandustegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid · tööõiguse alused · tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine
toitlustusteenuse osutamine; majutusteenuse osutamine; konverentsiteenuse osutamine; majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; giiditeenuse, giid- tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. Seleta säästva turismi ja ökoturismi põhimõtteid. Milles on erinevused? Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jms, kõigil tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism,
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Uni on hädavajalik, et t...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk ...
4. ettevõtja ise vastutab esitatud andmete õigsuse eest riigi ja tarbijate ees. Majutusturg Külastajate poolt hotellis ja väljaspool seda tehtavad kulutused toetavad nii otseselt kui kaudselt kohalikku majandust. Hotellid on üldjuhul ka olulised tööandjad kohalikul tööjõuturul. Eriti olulise osakaaluga on majutusasutuste loodavad töökohad ning pakutavad teenused väiksemahulise tööstusega piirkondades, kus turismimajanduse arendamine annab elukeskkonnale märkimisväärse lisaväärtuse. Kui kunagi oli hotell vaid peatuspaigaks ja ööbimiskohaks, siis tänapäeval on hotellile omistatud uus roll see peab pakkuma peale majutus- ja toitlusteenuste rohkelt lisateenuseid, mis oleksid väärtuslikud nii hotelli külastajatele kui kohalikele elanikele. Hotellides tegutsevad restoranid, baarid, ööklubid, saunad ja muud üksused on üldjuhul avatud ka kohalikule elanikkonnale.
Üritused, sündmused kontserdid, näitused, messid, festivalid Kaubandus Kauplused, ateljeed, suveniirikioskid Meelelahutus klubid, lõbustusasutused, teater, kino Transport ühiskondlik transport, rent, bensiinijaamad, teed, lennujaamad Toitlustus restoranid, kohvikud, sööklad, baarid Majutus hotellid, motellid, kämpingud Infrastruktuur Reisikaubandus reisibürood, agentuurid, giidid, infopunktid Meedia, kommunikatsioon, side Finantsteenused pangad, rahavahetuskohad Turismimajanduse osa riigis Aastane kasv u 3 % (arenenud riikides kuni 15%) Turismi mõju Positiivne Suureneb töökohtade valikuvõimalus Suurenevad sissetulekukulud Majandus elavneb Paraneb infrastruktuur Keskkonnale tehakse suuri kulutusi (nii loodus- kui kultuurikeskkonnale) Paraneb teenindusstruktuur Elustuvad vanad kultuurid Negatiivsed Tõusevad kohalikud hinnad Töö hooajalisus Kasvab liiklusintensiivsus Suureneb müra, reostus Surve loodusmaastikele
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1993/Bioloogilise+mitmekesisuse+kaitse+str ateegia+ja+tegevuskava.pdf Lihtsamalt öeldes paikkonna looduse ja sotsiaalse taluvusega arvestav turism. Säästva turismi puhul kasutatakse kohalikke (kohapeal olemas olevaid ja loodavaid) vahendeid turismi negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja paiga eripära säilitamiseks. http://www.seit.ee/sass/? ID=1&cat=21&cat_search=Otsi Säästev turism tähendab kogu turismimajanduse kohandamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu- kui ka laevaliinidel ning hotellidel ja restoranidel tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Edela-Soome Interreg IIIA programmi kuuluva Edela-Soome ja Eesti säästva turismi koostööprojekti raames töötati välja säästva turismi mängureeglid. Nendega saab tutvuda lisatud leheküljel: http://www.fintourist.net/kema-yleista.ee.html
tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel: Eesti turistid 74 % Soome turistid 20 % Läti turistid 2% Rootsi turistid 2% Saksa turistid 2% Muud riigid 2% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 20 000 inimest. Arvestades elatustaseme langust ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Ida-Virumaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse
· Puhke- ja turismirajatiste intensiivne maa- ja veekasutus · Energia tarnimine ja kasutamine · Infrastruktuuride, rajatiste ning ehitiste ehitamisest tingitud maastikumuutused · Õhureostus ja jäätmed · Muldade kinnitallamine ja taimkatte kahjustus ning hävinemine · Loomastiku ja kohaliku elanikkonna häirimine Tundlikke loodusalasid külastavate turistide üha kasvav arv võib seada ohtu ka looduskaitse. Konflikte võib tekkida turismimajanduse ja põllumajanduse ning metsanduse vahel. Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada rajatiste, teede, lennuväljade ehitamine, maa kasutamine majutusasutuste ja teiste infrastruktuurirajatiste jaoks ning ehitusmaterjalide kasutamine (nt. liiva kaevandamine). Metsad kannatavad sageli turismi kahjuliku mõju all. 3 Säästev turism. MTÜ Arhipelaag. 8
75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; 76. teab maailmakaubanduse peamisi veosuundi; 77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi majandusele; 78. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; 79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; 80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; 81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. MÕISTED KAARDIÕPETUS 82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli;
Juurak, R. (2003, 16. apr). Kunstiharidus 21. sajandil. Õpetajate leht.
http://www.cs.ioc.ee/opleht/Arhiiv/99Dets3/kutseharidus.html#2 (14.04.09).
Soovitusi õppekirjanduse koostamiseks. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/oppekirjandus/soovitusi-oppekirjanduse-
koostamiseks (09.05.2009).
Kodulehekülgi võib vaadelda kui kogumikke, millele viidatakse kas tervikuna või mingile
osale.
EHTE. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. http://ehte.ee (13.10.2006).
Õppekorralduse eeskiri. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool.
http://ehte.ee/images/stories/dokumendid/korralduseeskiri2005.pdf. (13.10.2006).
E-kirjad
Saatja, aeg, sõnum, vastuvõtja (ja väljatrükkimise kuupäev).
Mäkelä, Simo
annaabi.ee 
