Morfoloogia Konspekt (0)

Looma ea ja hammaste 
kestuse alusel:  Piimhambad  Jäävhambad Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Histoloogiline ehitus  Serooskest (söögitorus)     adventitsiaalkest (peensooles, jämesooles)    ,  sidekoeline välimine kest, mille ülesandeks on elundite seondamine ja 
asendi säilitamine  Lihaskest    ,    koosneb silelihasrakkudest, söögitoru esimeses osas  skeletilihased. Ülesandeks on toidu segamine ja edasitoimetamine.  Limaskest,     sisemine valendikupoolne kest    . Ülesandeks  seedeensüümide ja lima produtseerimine, toitainete imendumine, 
kaitsefunktsioon SUUÕÕS- seedeelundkonna algusosa, mida piirab ülevalt suulagi, külgedelt 
põsed ja alt suupõhja lihased. 
Suuesik, paikneb väljaspool hambakaart,
ümbritsevad paariline mokk ja põsed.
Päris-suuõõs paikneb eest ja külgedelt
hambakaare vahel, kus talitlevad keel ja
hambad. KEEL
Ehitus: keeletipp, keelekeha, keelejuur. Keelekeha- ja juur on kinnitunud 
suupõhjale lihaste abil. Keele põhimassi moodustavad skeletilihaskiud, mis 
koonduvad sisemisteks ja välimisteks
keelelihasteks.
Keelepapillid:
Mehaanilised papillid - niitpapillid,
koonuspapillid, läätspapillid
Maitsmispapillid – seenpapillid, vallpapillid,
lehikpapillid
HAMBAD Jaotus asendi, ehituse ja funktsiooni alusel:  Lõikehambad      Kihvhambad   Eespurihambad   Purihambad SÖÖGITORU-seedekanali algusossa kuuluv
torujas elund
Asend: kaelaosa, rindkereosa, kõhuosa Ülesanded  Mehaaniline toidu haaramine, 
peenestamine, segamine;  Seedenõrede ja lima valmistamine;  Keemiline ja mikroobne toidu lõhustamine;  Imendumine: toitainete suunamine 
seedekanali seina kaudu verre;  Hormoonide tootmine;  Vitamiinide sünteesimine;  Jääkainete eemaldamine. Seedekanal:  suuõõs koos hammaste ja 
keelega,
                            neel, magu, peensool, 
jämesool
Seedenäärmed: süljenäärmed, maks,  Ülesanded:  toidu 
haaramine, maitsmine, 
peenestamine, süljega 
segamine, enesekaitse ja 
ründamine Ülesanded: kompimine, 
maitsmine, toidu mälumine ja 
neelamine, häälitsemine, 
vedelike lakkumine, 
termoregu- latsioon, tahke 
toidu haaramine. Ülesanded: Juhib toidu neelust makku, 
ruminantidel (mäletsejalised) juhitakse 
toit maost korduvalt tagasi suuõõnde, 
kus see mäletsetakse, söögitoru kaudu 
väljutatakse eesmaos tekkinud gaasid.


MAGU
Ühekambriline Mitmekambriline-mäletsejalistel SOOLESTIK
Seina ehitus:  Limaskest  Lihaskest  Serooskest MAKS Ülesanded:  Toidu resevuaar, ettevalmistus sooleseedeks mehaaniliselt ja  valkude lõhustumiseks keemiliselt, toidumassi edasilükkamine sobivates 
kogustes peensoolde. Ülesanded:  Ajutine reservuaar, kus toimub toidu lõhustamine mehaaniliselt, mikroobselt
ja keemiliselt.  Eesmaos näärmed puuduvad, seal toimub tselluloosi lõhustmine mikroobide
abil.   Vatsa kogunevad gaasid. Vats ja võrkmik moodustavad terviku, kus toit 
liigub edasi-tagasi ja peenendatakse.  Võrkmiku kontraktsioonid võimaldavad toidu liikumise mäletsemiseks suhu.  Kiidekas toimub vee ja mineraalainete imendumine toidust. Vats Võrkmik Kiidekas Libedik Ülesanded:  Peeensooles osaliselt seedunud toit seguneb kõhunäärme ja sapinõredega  Peensooles toimub ensüümide abil keemiline seedimine ja imendub põhiline 
osa toitainetest.  Jämesooles domineerib vee ja soolade imendumine.  Taimetoidulistel toimub jämesooles tselluloosi lõhustamine.  Poolvedel soolesisaldis (küümus) liigub edasi sooleseina peristaltiliste  
liigutuste abil.  Maksarakud toodavad sappi, sapijuhad viivad sapi peensoolde  Maksas filtreeritakse soolestikust, maost, pankreasest ja põrnast 
saabuv veri (värativereringe), lagundatakse mürgised käärimis- ja 
laguproduktid.  Kaitsefunktsioon, bakterite hävitamine (makrofaagid)  Biosüntees, mitmete orgaaniliste ainete süntees (albumiinid, 
globuliinid)


• Aferentsed e. sensooorsed neuronid ja juhteteed – kannavad keha 
eri osadest tulnud närviimpulsse kesknärvisüsteemi • Eferentsed e. motoorsed neuronid ja juhteteed – juhivad 
närviimpulsse kesknärvisüsteemist lõppelunditesse (lihastesse, 
näärmetesse) • Somaatiline närvisüsteem – osaleb tahtele alluvates liigutustes, 
kannab skeletilihastesse närviimpulsse, mis paneb need kokku 
tõmbuma, hõlmab kogu keha. • Autonoomne närvisüsteem – juhib siseelundite sililihaste ja 
paljude näärmete tööd. Eristatakse sümpaatilist ja parasümpaatilist 
osa, need on vastupidise mõjuga ning koos toimides reguleerivad 
organismi ainevahetust ja siseelundite talitlust. Kraniaalnärvid I. Haistmisnärvid  toovad peaajuse närviimpulsse, mis tekitavad 
lõhnaaistingu II. Nägemisnärv  Võtab vastu haistinguid reetinast(silma võrkkestast) III. Silmaliigutajanärv  motoorsed kiud innerverivad silma liigutavaid 
lihaseid IV. Plokinärv  motoorsed kiud innerveerivad silmamuna põikilihast V. Kolmiknärv  motoorne ja sensoorne juur. Jaguneb silma, ülalõua- 
ja alalõuanärviks VI. Eemaldajanärv   sisaldab motoorseid kiude, mis innerveerivad 
silmamunalihaseid VII. Näonärv  sisaldab motoorseid sensoorseid kiude. Motoorsed kiud 
innerveerivad nõo miimilisi lihaseid VIII. Esiku-teo närv  sisaldab sensoorseid kiude, mis võtavad vastu 
tasakaalu- ja kuulmisimpulsse IX. Keele-neelu närv  sisaldab motooseid ja sensoorseid kiude, 
innerveerib keskkõrva, neelu lihaseid ja süljenäärmeid, 
maitsmipapille X. Uitnärv  sisaldab motoorseid jaj sensoorseid kiude, innerveerib 
pea struktuure, rinna ja kõhuõõnes asetsevaid elundeid XI. Lisanärv  sisaldab motoorseid kiude, innerveerib pea ja õlavöötme 
lihaseid XII. Keelealune närv   sisaldab motoorseid kiude, innerveerib 
keelelihaseid Seljaajunärvid • Saavad alguse seljaajust • Dorsaalne juur, koosneb sensoorsetest kiududest • Ventraalne juur, koosneb motoorsetest kiududest  • Dorsaalsene ja ventraalne juur ühinevad seljaajunärviks


• Dorsaalses juures esineb spinaalganglion, sisaldab sensoorseid 
närvirakke • Seljaajunärvid on paarilised, iga närvipaar innerveerib ühte 
kehasgmenti • Enamasti on spinaalnärve samapalju kui selgroolülisid Peaaju • Paikneb koljuõõnes • Peaaju mass loomaliigiti erinev (koeral 60-180, seal 100-175, veisel 
400-450, hobusel 400-600 g) • Hallaine väljaspool moodustades ajukoore, valgeaine seespool Jaguneb kolmeks:  Suuraju- otsaaju, vaheaju  Väikeaju  Ajutüvi- keskaju, ajusild, piklikaju 1. Otsaju – vasak ja parem poolkera, mis moodustavad suuraju.  Koosneb sensoorsetest, motoorsetest ja neid ühendavatest 
assotsiatsioonipiirkondadest. Sensoorsed alad võtavad vastu 
informatsiooni nahast, kudedest ja meeleelunditest. 
Motoorsetest aladest lähtuvad impulsid skseletilihastele. 2. Vaheaju – autonoomse NS ja sisesekretsiooninäärmete töö  reguleerimine, meeleelunditest saabuva info juhtimine 
suurajukoorde. 3. Keskaju – Liigutuste koordineerimine
4. Väikeaju – skeletilihaste töö kontroll, tasakaalu hoidmine
5. Piklikaju – hingamise, vereringe reguleerimiskeskused,  hingamisteede (aevastus, köharefleks) ja neelamise- ning 
imemisreflekside kontroll.  6. Ajusild – ühendab piklikaju ja keskaju, sisaldab pea ja seljaaju  ühendavaid juhteteid. Seljaaju  Asub selgrookanalis  Liikumisaparaadi, vereringe ja eritussüsteemi reguleerimine  Side peaaajuga(juhteteede abil), reflekside toimimine Hallaine-asub seespool, koosneb:  Neuronid  Gliiarakud  Veresooned NAHK:   • Nahk karvade ja näärmetega • Päkad ja naastud  • Kabjad, sõrad ja küünised  • Sarved  • piimanäärmed Valgeaine- asub väljaspool, 
koosneb:  Närvirakkude 
jätked(neuriidid, dendriidid)  gliiarakud Naha tähtsus:  Kaitsefunktsioon  Kontakt väliskeskkonnaga  Termoregulatsioon  Osalemine ainevahetuses  Toitainete depoo


Epidermis joonis 1.   Karvadega kaetud aladel (õhuke nahk) on epidermis kolme kihiline   Karvadeta piirkonnas (paks nahk), suurema kulumisega piirkondades on 
epidermis viiekihiline  peamised rakud – keratinotsüüdid (1), nendel oluline roll epidermise 
sarvestumise protsessis.  Kõige alumises basaalkihis toimub pidev keratinotsüütide uuenemine, 
järgnevates kihtides toimuvad spetsiifilised protsessid, eelkõige keratiini 
süntees, mille tulemusel moodustuvad välimises sarvkihis paiknevad ainult
keratiini sisaldavad sarvliistakud. II Dermis e. pärisnahk • Dermis koosneb peamiselt tihedast sidekoest, mille paksus eri 
piirkondades erineb.  • Dermise ja epidermise piir on ebakorrapärane –  dermis tungib  
sidekoeliste papillidena epidermise sisse. • Karvad on naha derivaadid, mis katavad loomadel enamuse kehast. • Karvas eristatakse: nahast väljaulatuvat karvaroodu (6), mis lõpeb terava
karvatipuga (5) ja karvajuurt (7), mis paikneb karvafolliikulis e. 
karvanääpsus (8). • Karvajuur lõpeb laienenud karvasibulaga (9), mille keskele ulatub 
sidekoeline karvapapill (10). • Iga karvafolliikuli külge kinnitub üks karvapüstitsja lihas (2) Karvad jaotatakse asendi, ehituse ja funktsiooni alusel:  Kattekarvad: pikad ja tugevad, paiknevad hõredalt  Harjaskarvad: kõige tugevamad   Jõhvkarvad: pikad, tugevad ja läikivad   Villkarvad: õrnad ja lainelised, moodustavad aluskarvastiku  Kompimiskarvad: pikad ja jäigad Tähtsus: kaitsefunktsioon, kompimine, termoregulatsioon Näärmed:  Rasunäärmed (12), paiknevad igal pool nahas, toodavad nahapinda ja 
karvu võidena katvat rasu.  Higinäärmed (11), toodavad vedelat nõret (higi) naha pinnale   Dermises asuvad vabad närvilõpmed (3) – retseptorid, mis võimaldavad 
reageerida ärritusele  Kapillaarid  Närvid III Nahaaluskude  Ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid  Kaitseb organeid mehhaaniliste mõjutuste ja  vigastuste eest   Kohevast sidekoest  Veresooned, närvid  Rasvarakud – moodustavad rasvapadjandi  Inkapsuleerunud närvilõpmed (Vater-Pacini kehakesed)


 Higinäärmed ENDORKIINORGANID • Koordineerivad ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust. • Viimajuhad puuduvad. • Toodavad hormoone, mis suunatakse otse vereringesse. • Hormoonid kantakse vereringe abil laiali üle organismi, mis võimaldab neil 
avaldada spetsiifilist mõju kudedele ja sihtmärk-rakkudele. • Keskset reguleerivat rolli täidavad hüpotalamus ja hüpofüüs • Hüpotalamus kontrollib endokriinsüsteemi talitlust, olles samal ajal 
autonoomse närvisüsteemi keskuseks. • Hüpoalamusega seostub nii funktsionaalselt kui ka morfoloogiselt 
hüpofüüs, kus toodetakse hormone, mis mõjutavad teiste 
endokriinorganite talitlust   Jaotus: 1. Tsentraalsed endokriinorganid:  Hüpotalamus  Hüpofüüs  Käbikeha 2. Perifeersed endokriinorganid:  Kilpnääre  Kõrvalkilpnääre  Neerupealised 3. Teised organid, millel on lisaks ka endokriinne funktsioon:  Sugunäärmed (munandid ja munasarjad)  Pankrease saared  Tüümus  Platsenta  Hajusalt paiknevad endokriinrakud erinevates kudedes   KILPNÄÄRE • Türoksiin – reguleerib organismi
ainevahetust ja termoregulatsiooni,
reguleerides toitainete lõhustumist ja
hapniku tarbimist  • Kaltsitoniin – reguleerib kaltsiumi
ainevahetust, alandab vere kaltsiumi
sisaldust  KÕRVALKILPNÄÄRE
Parathormoon – Koos 
kaltsitoniini ja D vitamiiniga 
kontrollib kaltsiumi  fosfori 
ainevahetust, suurendab 
kaltsiumi sisaldust veres, 
vähendab fosfori sisaldust.


NEERUPEALIS KÕHUNÄÄRMESAARED Insuliin ja glükagoon – antagonistliku toimega, reguleerivad vere
glükoosisisaldust. KÄBINÄÄRE • Serotoniin – pärsib looma kasvu ja suguelundite talitlust, ahendab veresooni ja 
osaleb põletiku ja allergia reaktsioonides. • Melatoniin – moodustub serotoniinist, valgus väendab tema teket, 
antigonadotroopse toimega. Toimivad fotoretseptoorselt, reageerides silma võrkkesta valgusärritusele, Reguleerivad 
ööpäevast ja aastaegset rütmi.


SUGUORGANID
NEER
Joonis 3.  A. Kobarneer. Koosneb paljudest väikestest neerukestest (karu, vaal,  saarmas) B. Paljunäsaline vaguneer. Tekkinud neerukeste koore keskosade  kokkukasvamise teel (veis, elevant) C. Paljunäsaline sileneer. Neerukoor on pinnalt kokku kasvanud, igal neerupüramiidil on säilinud oma näsa. (siga, inimene) D. Ühenäsaline sileneer. Nii koor kui säsi on kokku kasvanud,  neerunäsadest on moodustunud neeruhari. (kiskjad, hobune, küülik Neeru ehitus  Paariline elund, mis paikneb dorsaalselt kõhuõõnes  Eemaldab verest uriiniga jääkained, vett ja sooli  Koosneb neerusagaratest (joonis 4)  Neerusagar koosneb koore ja säsi osast  Koore osas filtreeritakse vedelik verest välja nefronitesse  Säsi osas imenduvad organismile vajalikud ained tagasi verre  Neerude morfo-funktsionaalseks tööühikuks on nefron (joonis 5)  Nefroni osad:
 neerukehake  päsmake e. glomeerul  neerutorukesed  kogumistoruke  Toomasoon – toob vere neerukehakesse  Viimasoon – viib vere välja neerukehakesest (joonis 5) Päsmake koosneb verekapillaaride süsteemist, kus vedelik surutakse 
kapillaaridest välja neerukehakese valendikku, toimib kui filter: soolad ja 
vesi imenduvad välja, kuid tõkestatakse tee vererakkudele. 
Neerutorukesed, torukesed, mis algavad neerukehakese valendikust:  Proksimaalne sirgtuubul (koore osas)  Prosimaalne vääntuubul (säsi osas)  Ülejuhte osa e. Henle ling (säsi osas)  Distaalne vääntuubul (säsi osas)  Distaalne sirgtuubul, (koore osas) mis ühineb kogumistorukesega Neerutorukestes imenduvad tagasi organismile vajalikud ained ja enamus 
veest.
Kogumistorukeses liigub uriin neerunäsasse, kust algav kusejuha kannab 
uriini kusepõide.


Kusejuha, hästi arenenud lihaselise seinaga
torujas organ. Sein koosneb kolmest kestast:  limaskest, katab transitoorne epiteel  Lihaskest  Adventiitsia Kusepõis, on uriini ajutine reservuaar. Sein koosneb kolmest kestast: 
limaskest, lihaskest, adventiitsia
Kusiti on elund, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. Isasloomal on 
kusiti ka suguelundiks. Sein koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, 
adventiitsia 
ISASSUGUELUNDID
Munandid ja munandimanused joonis 6  Munand A ,  paikneb koos munandimanusega(B)  munandikotis ja
ripuvad seemneväädi otsas, ümbritseb sidekoest kapsel (1)  Mundiparenhüüm koosneb sagarikest milles paiknevad 
seemnetorukesed (2)  Seemnetorukeste seina moodustab epiteel, kus arenevad 
isasugurakud e. spermatosoidid, produtseeritakse 
isassuguhormoone.  Munandimanuses toimub spermide lõplik küpsemine ja säilitamine,  
viimajuhakesed (3 a), munandimanusejuha (3 b)  Seemnejuha pumpab suguaakti ajal küpsed spermid 
munandimanusest kusitisse.  Veisel ja hobusel on seemnejuha ühinenud seemneväädiga, kus 
asuvad lihased, veresooned, närvid. Kusejuha ülesandeks on
uriini juhtimine neerust  kusepõide


Lisasugunäärmed: toodavad seemneplasmat, mis moodustab 90% 
sperma mahust  Seemnejuhaampull, seemnejuha laienenud lõpposa, mis 
siasaldab näärmeid.  Põisik – ehk vesikulaarnääre on paariline elund, mis paikneb 
seemnejuhaampulli külgedel.  Eesnääre ehk prostata, paaaritu elund kusiti algusosas Isaskusiti- sperma ja uriini väljutamine Välimised isassuguelundid  Suguti eesnahaga, paarituselund, mille ülesandeks on 
paaritamisel sperma juhtimine emaslooma suguelunditesse. 
Eesnahk ümbritseb suguti lõtva vabaosa, kaitseb elundit 
mehaaniliste mõjude eest.  Munandikott, kaitseb munandeid välismõjude eest, spermide 
arenguks on vajalik temperatuur 2 … 5˚C kehatemperatuurist 
madalam. EMASSUGUELUNDID Joonis 8 Munasarjas arenevad munarakud, mis arenevad munasarjafolliikulites, 
produtseeritakse emassuguhormoone     Munasari koosneb koorest, kus paiknevad erinevas arengujärgus 
munarakke sisaldavad folliikuid ja säsist, kus kohev sidekude koos 
veresoontega.  Primordiaalsed folliikulid (1) sisalaldavad munarakku, mida 
ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakkusi.  Primaarsed folliikulid (2) – tsentraalselt paiknev kasvav 
munarakk, mida ümbritseb mitmekihiline follikulaarepiteel.  Sekundaarsed folliikulid (3) – Follikulaarepiteeli rakkude vahele 
tekib vedelikuga täitunud follikulaarõõs.  Tertsiaalsed folliikulid e. Graafi põiekesed (4) – Küps munarakk
paikneb folliikuli ühes servas – munakühmus.


Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast, ovulatsiooni hetkel 
Graafi põieke lõhkeb ja temast areneb kollaskeha  • Kollaskeha toodab hormooni progesteroon  • Kui toimub viljastumine aitab kollaskeha kaasa emaka limaskesta 
ettevalmistumisele munaraku implantatsioonile (kinnitumisele 
emaka seina külge) • Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollaskeha taandarenema.   • Ovulatsiooni käigus üheaegselt vabanevate munarakkude arv on 
erinevatel  loomaliikidel erinev. Munajuha püüab kinni vabanenud munaraku ja toimub isas- ja 
emassugurakkude liitumine – viljastumine. Viljastatud munarakk 
juhitakse mõne päeva jooksul emakasse.  Emakas on õõnes elund, mis võtab vastu sperme ja toimetab need 
munajuhasse. Viljastatud munarakk kinnitub emekaseina külge – 
implantatsioon. Emaka sein koosneb kolmest kestast:  Endomeetrium – sisemine limaskest  Müomeetriom – keskmine lihaskest   Perimeetrium – välimine serooskest Tupp on paarituselund, sünnitustee loote väljutamisel (sein on veniv 
pikkusesse ja laiusesse) Tupeesikul on samad funktsioonid mis tupel-
kuseteedeks Välimised suguelundid:  Häbe koosneb paarilisest häbememokast  Kliitor vastab ehituselt isaslooma sugutile  Imeti on piima tootev elund, veisel ja hobusel on imetid liitunud 
üheks elundiks - udaraks  TSIRKULATSIOONIORGANID Veresoonte funktsionaalne jaotus:  Südamest verd välja transportivad arterid
ja arterioolid   Süda
 Veresooned
 Lümfisooned


 Südamesse verd transportivad veenid ja veenulid  Arterite ja veenide vahel esinevad kapillarid ja arteriovenoossed 
anastomoosid Südame ehitus  Südant ümbritseb südamepaun e.perikard.  Koosneb südamelihasest, mis tõmbub automaatselt kokku pannes 
vere organismis liikuma.  Koosneb kahest südamepoolest, milles on kummaski on ülemine 
koda ja alumine vatsake: (joonis 1)  Vasakusse kotta kopsudest hapnikurikas veri  Paremasse kotta hapnikuvaene veri ülejäänud kehast.  Iga südamelöögi juures pumbatakse veri kahte alumisse 
vatsakesse .  Parem vatsake pumpab hapnikuvaese vere kopsudesse.  Vasak vatsake pumab hapnikurikka vere ülejäänud kahasse. VÄIKE VERERINGE  Hapnikuvaene veri suundub kopsudesse  Kopsutüvi (4), algab südame paremast vatsakesest (17) Kopsutüvi jaguneb:  Vasak kopsuarter   Parem kopsuarter  o Kopsude kapillaarid (3)
o Hapnikurikas veri suundub kopsudest südame vasakusse  kotta (7)


 Kopsuveenid SUUR VERERINGE • Algab südame vasakust vatsakesest (8) suurima veresoonega – 
aordiga (5):  Aordikaar   Aordikaare ülenev haru  (2) varustab rteriaalse verega eeskeha 
(pea, kael, rindkere ja esijäsemed), eeskeha arterid (1)  Aordikaare alanev haru– Aort (5): Jaguneb:   ja kõhuõõnes kulgevaks kõhuaordiks (9) ja seedeelundite arteriteks
ja kapillaarideks (10)    tagakeha  arterid ja kapillaarid (11) (varustavad arteriaalse 
verega selga, tagajäsemeid ja saba) Veenid:
 Kraniaalne õõnesveen (20), hapnikuvaene  veri  peast, kaelast, 
rindkerest ja eesjäsemetest.  Kaudaalne õõnesveen (16) hapnikuvaene veri seedeelunditest ja 
tagakehast.  Mõlemad suubuvad südame paremasse kotta (18) III VÄRATIRINGE- Vere liikumine läbi maksa  Portaalveen (13)   Maksakapillaarid(14)  Maksaveen (15) o Seedekulglast tuleva vere puhstamine ja keemilise  koostise reguleerimine IV LÜMFIRINGE • Lümfisooned (19) • Lümfisõlmed (12) Lümf - lümfisoontes voolav vedelik, on tekkinud veresoontest kudedesse 
siirdunud vereplasmast ja koevedelikust  vereplasmlasma  Rakud (peamiselt lümfotsüüdid)  Ainevahetusproduktid  bakterid, viirused, kasvajarakud,  vananevad miitevajalikudrakud Lümfiteed  Lümf liigub ainult ühes suunas – rakkudevahelisest ruumist 
vereringesse tsentraalses suunas  Lümfikapillaarid  Lümfisooned,   Suurim lümfisoon –rinnajuha, suubub kraniaalsesse õõnesveeni 
südame lähedal  Lümfiteetel asuvad lümfisõlmed (puhstavad ja filtreerivad lümfi)


MEELELUNDID  Tsentraalse jätkega(aksoniga) meelerakud o Silma võrkkestas fotoretseptoorsed kepp ja kolbrakud  Dendriidide omavad meelerakud o Kuulmisorgani meelerakud
o Tasakaaluorgani meelerakud
o Maitmisorgani meelerakud  Hajusalt kudedes ja organites paiknevad närvilõpmed  Retseptorid(meeleraku
d)  Juhtetee  Keskus 
kesknärvisüsteemis