Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnikontrolli vastutsed meditsiin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakk, sperm, sperma, väsimus, elund, suguti, stress, emotsioonid, toitained, rasvad, kanal, seemnerakk, vihast, asendada, peensool, tupp, spermat, ollus, suuraju, buliimik, veresooned, kiireneb, ainevahetus, tajuda, iseennast, hirmud, vihastamine, solvumine, seedesüsteem, neel, toidumass, söögitoru, seedekanali, peensoolde, põletik, maomahl3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt · anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), · füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) · geneetikast (XXnaine ja XYmees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks
) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest... Vaimset tervist näitab pingetaluvus (e. kuidas keegi pinget talub ). EMOTSIONAALNE TERVIS on võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
ja saada vigastusi. ESMAABI: Aseta minestanu pikali Tõsta jalad üles Vabasta pigistavatest riietest Pritsi näole külma vett Taga värske õhu juurdepääs. Minestanu toibub tavaliselt 2-3 minuti jooksul. Teadvuse taastumise järel on soovitatav juua külma vett, süüa magusat ja puhata. Pilet 3 1. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit Peamisteks toitaineteks on süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ja vesi. Toiduga saadavatel toitainetel on organismis erinevad ülesanded, mis on olulised nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt. Kõik toitained on kehale vajalikud, seetõttu peab toit olema mitmekesine. Hea enesetunde ja õppimise jaoks koolipäeva jooksul on oluline hommikusöök. Toidurasvu tuleb kasutada mõõdukalt, eelistades kala- ja taimerasvu ning vähendades peidetud rasvade osakaalu.
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja.
Hüpotalamus reguleerib. Kujutab munaraku valmimist, küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada. Meeste suguelundkond Munandid – Valmivad ja paljunevad mehe sugurakud, produtseeritakse meessuguhormoone. Munandimanused – Munandi pealsed väänilised spermatosoidide kogumistorukesed enne seemnejuhasse üleminekut. Seemnejuhad – Sperma väljutamine. Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Vett tarbida iga päev vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile.Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine.8. Imiku tervisliku toitumise põhimõtted.Toitumissoovituste eesmärk on anda juhised toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohtade ja teadusuuringute tulemustega, mis tagavad toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise kogu eluea jooksul.Laste toiduenergiavajadus on erinev täiskasvanute omast. Esimesed kuus kuud on oluline, et imiku toitainete ja energiavajadused rahuldatakse peamiselt rinnapiimaga. Rinnapiima mittesaavate imikute toitmisel tuleks juhinduda toitainete vajadusest vastavalt tabelis 16 toodule. Laste (eriti imikute) 2
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses
kaitseb (veri ja rasvkude) tugiülesanne.luu ja kõhrkude. Närvikude Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid. N: närvisüsteem, vereringe, hingamine, seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond. Harjutus
Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega. Loomad Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas.
....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
karedapinnaline: kareduse annavad ribosoomid; lõppeb valgu süntees; toimub transport (8) · Golgi kompleks valkude töötlemine; valkude paigutamine lüsosoomidesse (4) · Lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme; rakusisene seedimine (3) · Mitokonder poolautonoomsed; raku hingamine; hapnik mitokondrites; energia (10) · Ribosoom 2 alamüksust (ribosoomi RNA ja valgud); valkude kokkupanek (7) BAKTERIRAKK · Bakterirakk on prokarüoodne ehk rakk on eeltuumne · Membraan · Rakukest · Limakapsel · Viburid ja/või karvakesed · Tsütoplasma · Pärilikkusaine (rõngaskromosoom) tuumapiirkond · Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3
fosfolipiididest ja bilirubiinist. 17. Glükoos organismis. Insuliin. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. 18. Maksa ülesanded. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid. Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll - plasmavalkude süntees punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid
2. täiskasvanute diabeet areneb elu jooksul tavaliselt pankrease kahjustuses, reeglina kergem vorm raviks piisab tavaliselt suu kaudu võetavatest ravimitest ja dieedist. Sugunäärmed Munand kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene progesteroon, testosteroon), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist. Munasari kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni. VERI JA VEREPÕHISED KOEVEDELIKUD Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest e vormelementidest ja vedelast rakuvaheainest plasmast. Veri on punase värvusega, veest raskem ja viskoossem. Normaalselt on vere temperatuur 38 kraadi
ja ühiskondlikest suhetest. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu ↑↓ Psühholoogiline heaolu E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal • üks produktiivsemaid psühholooge maailmas • defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule • 3 raamatut subjektiivsest heaolust/elukvaliteedist - eluga rahulolu, posit. emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-institutsioonid Uuring rahvuste kohta: • Lääne kultuuris nähakse positiivseid ja negatiivseid emotsioone vastandina (ei saa olla samaaegselt rõõmus ja kurb)
Toit maos, täpsemalt maoseina venitus stimuleerib hormoon gastriini sekretsiooni püüloruses. Gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). Valgu töötlemisel tähtsamaks ensüümiks on pepsinogeen, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja lagundab valgu polüpeptiidiks. Rasva lammutab ensüüm lipaas, mida maomahlas leidub vähesel hulgal, toimib ainult emulgeeritud rasvade (piimarasv). Teised rasvad maos ei allu lammutusprotsessidele. Piima seedimine vajab piima eelnevat kalgendamist, imikutel seetõttu rohkelt laapfermenti, täiskasvanutel selleks HCl (0,3-0,5%). HCl soodustab maomotoorikat, suurendab maomahla nõristumist ja omab bakteritsiidset toimet. Süsivesikuid lagundavad fermente maos ei leidu. Süljefermendi ptüaliini toimel jätkub süsivesikute lammutus veel 30 minuti maos, kuni mao happeline reaktsioon selle pidurdab.
valged verelibled. 1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS leukotsüütide hulga suurenemine. LEUKOPEENIA leukotsüütide hulga vähenemine. Ülesanded: · fagotsütoos bakterite hävitamine · antikehade produktsioon · valgulise päritoluga toksiinide lagundamine. Jagunevad: 1. granulotsüüdid: eusinofiilid 2% basofiilid <1% neutrofiilid 59% 2. monotsüüdid 7% 3. lümfotsüüdid 31% 6. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda - õõnes lihaseline elund kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt 14 cm ristimõõt 12 cm maht 250-350 ml HÜPERTROOFIA südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. PÄRGARTERID südamelihast verega varustavad veresooned, mis täituvad verega põhiliselt lõõgastumise faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub:
*Moodustuvad vaheldumini kummaski munasarjas. *Munaraku eellased on ovogoonid. *Eellaste paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud 1.jagunemise profaasis. Ja meioos jätkub suguküpsuse saabudes. *Kuni menopausini (45-55 eluaastani) *Tsükliline küpsemine. Kui 1 munarakk saab valmis, ja teda ära ei kasutata, hakkab valmima järgmine. Ligikaudselt 1 kuu aja jooksul valmib 1 munarakk. MUNARAKK EHITUS SPERM Puudub vibur olemas Suuremõõtmeline, suurus Väike loomorganismide üks suurimaid rakke Kaitsvad kestad Kaitsev kest Ei ole. ARENG Viljastamus võimeliste
eksokriinne osa, eritab seedefermente soolde endokriinne osa, eritab insuliini vereringesse Viimajuhade ühinemisel tekib kõhunäärmejuha, mis suubub 12- sõrmiksoolde papilla Vater`s Pankreasenõret (0.5-2.0 l/p) eritub kahte tüüpi rakkudest: - juharakkudest aluseline Na-bikarbonaat, mis neutraliseerib happelist toidukörti - näärmerakkudest toitaineid lõhustuvad ensüümid (trüpsiin ja kümotrüpsiin valgud, amülaas s/v-d, lipaas rasvad, fosfolipaas fosfolipiidid). Proteaasid erituvad inaktiivselt Pankreasenõre regulatsioon Humoraalne (peamine): - happeline toidukört 12ss-i limaskestast sekretiin pankreasenõre juharakkudest (Na-bikarbonaati sisaldav) mao soolhape neutraliseerub lõhustunud valkude ja rasvade toimel 12ss-st ensüüm pankreosümiin (koletsüstokiniin) vereringesse pankreasenõre eritumine näärmerakkudest (ensüüme sisaldav) valkude, s/v-te ja rasvade
Oma tervisega tegelemise alla kuuluvad eelkõige sobiv toitumine, füüsiline koormus, emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, sealhulgas suhted ja stressi juhtimine. Kõik need võivad küllalt palju varieeruda, sõltuvalt inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Vaevuste ja haiguste põhjuseks on laias laastus millegi liig või puudujääk. Selleks võib olla kas mingi aine, temperatuur, mehhaaniline mõju, stress, valgus, heli jne. 3 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE Inimest ei tee haigeks mitte külm ja vihm, vaid organismi vastupanuvõime vähenemine. Köha, nohu ja kurguvalu tekitavad piisknakkuse teel saadud viirused, mis pääsevad mõjule vaid nõrga vastupanuvõimega organismis. Organismi nõrgestavad karastamatus, pidev kinnises viiruskoldes viibimine, aga ka viirushaiguste põdemisel tehtud vead
täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. Cvitamiin Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl.(7) 5 K vitamin
mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid, 1-2L kõhusülge (pankreas), soolemahlu 3L. Toit püsib:maos 3h (1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku 18-24h.
kohta looduses ning inimese elus, tunneb jooniselt bakteriraku · Bakteri ehitus- bakter on kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elutunnused. Väliselt katab limakapsel, mille all on rakukest, selle all on rakumembraan, kus on tsütoplasma, milles paiknevad ribosoomid, kõige keskel on pärilikkusaine, osadel on ka vibus, mille abil nad edasi liiguvad. · Bakterite paljunemine- bakterid paljunevad pooldudes, rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. · Bakterite elutegevus- enamik baktereid on heterotroofid organismid nagu loomad- nad toituvad orgaanilistest ainetest, mille lagundamisel saavad ka elutegevuseks vajaliku energia. Vähesed bakterid on autotroofid nagu taimed- nad sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Paljud bakterid on aeroobsed- nad vajavad elutegevuseks hapnikku. Osad bakterid on anaeroobsed-
Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007) Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. (Lepik, 2007) Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju
Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine • Suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. • Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. • Eraldub süsihappegaas. • Kasutatakse õlle ja veini valmistamisel
Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine-Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada.
6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid, ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab olulist rolli termoregulatsioonis. Kui mõnda ainet on liiga vähe, siis vastavas funktsioonis tekib häire ja see viib terviseriketeni. Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast (ca 55%). Süsivesikurikkad toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane
organiseeritud jõupingutuste läbi. 3. Tervisemõjurid- mõiste, liigid (bioloogilised, psühholoogilised sotsiaalsed), tasandid, levinumad mudelid. 4. Tervise biopsühhosotsiaalne mudel, selle erinevus ja eelised võrreldes bioloogilise/meditsiinilise käsitlusega. Erinevus: Bioloogiline ,meditsiiniline käsitlus: lahutas keha ja vaimu (body/mind), näeb haiguste tekkes ainult biomeditsiinilisi faktoreid, kujutlused ja emotsioonid ei mõjuta kehalisi haigusi. haiguse põhjuseks kas välised (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, ainevahetuslikud) ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil
7. Peensool INTESTINUM TENUE Funktsioon Toidukördi edasitoimetamine, täielik SV, rasvade ja valkude lammutamine. Soolemahl Ööpäevas 3L näärmete poolt. Sisaldab vett, lima, mineraalsooli Seedimine Toimub kõikide toitainete lammutamine ja imendumine. Seedeprotsessi käigus lagundatakse süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks, rasvad rasvhappeks ja glütserooliks 8. Kõhunääre PANCREAS Ensüümid: Amülaas Toimib süsivesikutele Lipaas Toimib rasvadele Trüpsinogeen Toimib valkudele Toodab 2L pankrease nõret Parasümpaatiline innervatsioon suurendab nõre hulka Sümpaatiline innervatsioon vähendab nõre hulka 9. Maks HEPAR Funktsioonid: 1) Laguproduktide eksretsioon eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks
NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED NS on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem (olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem) 1) NS võtab retseptorite kaudu infot organismist seest- ja väljastpoolt - töötleb ja talletab seda infot - korraldab vastavalt sellele infole elundite kasvu ja talitlust 2) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) Tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegevuse - tunded, teadvus, emotsioonid - kogemused, mõtlemise (selle rakendamise) - plaanipärase, sihipärase tegutsemise - kõnelemise, tööliigutused 4) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus 5) NS produtseerib hormoone - levivad hematogeenselt, transpordivad sel teel infot organismi ühest otsast teise 6) NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid - pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel
annaabi.ee 
