Nende õpetuse ja kasvatuse eesmärk tähendab mitte teadmiste paljusust, mis on maine ja madal uudishimu ja kallutab mõtte kõrvale ning sageli juhib hoopis valele teele. Tõeline kasvatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja süvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja Jumala endaga. Hirm Jumala ees puhastas inimest ja kujundas ta ümber. Inimesele "meenus" talle Jumala poolt antud headuse alge. Ta püüdles selle poole, et lahti öelda kirgedest, madalatest tungidest ja kurjadest mõtetest. Järk-järgult sündis kasvatuse protsessis "uus" inimene, kes polnud enam koormatud madalate ja tumedate tunnetega. Herarhia vaimulikkonnas Keskajal kujunes välja kiriku organisatsioon ja sellega herarhia selles. Kiriku peaks oli Paavst, kes oli ka Rooma peapiiskop ja Jumala asemik maa peal. Kirik oli rikas. Vaimulike ülesandeks oli kiriklike kombetalituste läbiviimine. Paavsti surma järgselt valivad paavsti poolt ametisse pantud nõuandiad, kardinalid, uue paavsti
tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist
tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist
kaupa Aatomi ehituse selgitamine - peadpööritav hüpe teaduse arengus. Erirelatiivsusteooria - kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste kohta - aeg võib kulgeda erineva kiirusega, valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog Psühhoanalüüs - seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest Kõik need teaduslikud avastused laiendasid oluliselt rahva silmaringi ning tekkis uus maailmapilt. Kirjandus ja kujutav kunst Hakati jagama Nobeli preemiaid. Kõige huvipakkuvamaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. Auhinnad läksid ka väljaspoole Euroopat. Kirjanduses ei avaldunud moodsad kunstivoolud nii palju kui maalikunstis. Juugendstiil- ilutsemine, asetas rõhu ilule, lüüriline kujundikeel, eripärased väänlevad ornamendid.
Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala. Sabatuum kujunes välja ammu enne imetajate arenemist ja on seega olemas isegi roomajatel. Mida suurem on kirg, seda suurem on ka sabatuuma aktiivsus.
tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldises mõttes. Kitsamas mõistes aga inimestevahelised suhted kus tuleb mängu kasusaamine ja kahjukannatamine. Õiglane inimene käitub alati õigaselt ega taha teha midagi ebaõiglast. Sama käib ka
Loomuõigus kui võim kehtib riigis edasi, muutuvad vaid võimu vahekorrad. Moraal või mõni muu väärtuste süsteem ei saa riiki millekski kohustada. Kodanike kuulekus saab toetuda üksnes hirmule, austusele ja isamaa-armastusele. Riik saab toetuda inimeste äratundmisele, et riigivõim eksisteerib tema kodanike hüvanguks. Seetõttu on mõistuse juhatusel toimiv inimese parem kodanik, kui oma tungidest lähtuv inimene. Riigivõimule ja kehtestatud positiivsele õigusele tuginemine on ratsionaalne otsustus. John Lock (1632 - 1704) Algolukorras tähistab loomuõigus sisuliselt piiramatuid subjektiivseid õigusi Mõistusseadus ütleb, et nad saavad oma algseid õigusi nautida üksnes rahuolukorras. Rahu on võimalik enda vabadusi piirates – selleks on vajalik kõrgem võim, kes piiraks mõistlikult üksikute vabadust.
Naturalism (Zola uuris põhjakihte: prostituute, anakaid) jälgitakse inimest looduse/organismi tasemel. Mistahes püüdlused kõrgemale. Paralleelnähtus marksism tegeles küsimusega kuidas päästa töölisklass ühiskondliku piiratuse käest/determinatsioonist. Vabastada inimene sellisest piiravast impulsist nagu seks. Inimene marksistliku järgi on loodusest midagi enamat ja kõrgemal olevat. Looduse tungide vastane eksperiment, et vabastada inimene piinavatest tungidest. Punkrocki hoiak- naturalismi ja Zola mantlipärija. 17.saj ratsionalist Spinoza teda huvitas kuidas inimene saaks olla õnnelik. Kirglikkus aktiivsed ja passiivsed kired. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus aktiivsus. Kui in on võetud väliste jõudude poolt passiivsus/(seksuaalne kirg). Enesetapp on võimatu in ise saa olla selle põhjuseks. 20 saj. tegutses 50-60datel. Ameerika kirjanik W.Burroughs uuris sõltuvusi, kuna ise oli heroiini sõltlane
loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Järelikult, ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust, sest see sõltub meie endi tungidest ja need võivad olla erinevatel inimestel erinevad. "Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab." St, et ükskõik, mida sa ihaldad, kui sa seda saavutad, siis sa oled õnnelik ja mida pidevamalt sa seda saavutad, seda õnnelikum sa oled. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta." 9
3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel:
Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole
pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kalle Küttis 2011 6 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, millised on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele. 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. 2. Ravimeetod. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest
Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa Neoplatonism: Platoni "ülev" ja "kaunis" võrdsustatud esteetilise iluga (Renessansi kultuur, saksa romantikud, F. Schelling) Arthur Schopenhauer (1788-1860) ümbritsev maailm inimese suhtes ükskõikne, elu sunnib inimest pidevalt uusi eesmärke otsima, "Maailm kui tahe ja kujutlus" "Vaba tahe" Surmatungi teadvustamine tragöödias Esteetiline kogemus kui puhas kaemus (soovidest ja tungidest vabanemine) Eksistentsialism: Jean-Paul Sartre (1905-1980) Inimene on "tühjus", mis täitub vaba valiku läbi (olemus luuakse olemise ehk eksistentsi käigus) Piirisituatsioon "Mis on kirjandus?" (1947): kirjaniku `angazeeritus' Kirjandusteadus ja kunstiteadus Ühised voolud, koolkonnad, vormid (barokk: kunstide süntees; klassitsism: arhitektuur, skulptuur, ballett; romantism: muusika; modernism: muusika, maalikunst, kino)
Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. 6. Sigmund Freud sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos "Unenägude tõlgendamine", milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler. 7. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kes kogus lõhkeainete tootmisega hiigelvaranduse, kuid teda rõhus teadmine, et tema toodang on seotud sõja ja tapatalgutega. Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele fondile, mille protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid erinevates valdkondades
tema tunnetuslikku tegevust. Ivan esindab aga mõistust, intellekti ülekaalu, ,,pead". (B.Sichtermann,J.Scholl: 256). Nii ka Ivanil, Dostojevski jaoks peitub probleem tõsiasjas, et Ivani südant juhib pea. Aljosa ütleb Koljale: ,,Ei, te olete väga kena loomuga, kuigi rikutud.." (H.Mattisen1999:419). Kui Sigmund Freud leidis, et südametunnists see, mis annab olemuse Aljosale ja Ivanile (ning õieti kogu inimkonnale) ja hääbub kohtumõistjail on tungidest lahtiütlemise tagajärg, tegi ta inimkonnale karuteene. Dostojevski esindab arusaama, et südametunnistus on inimese sisemine omadus, paratamatu Jumala hääl temas; Freud aga leidis, et südametunnistus on tekkinud üksikindiviidi tungide ja loodusliku ning ühiskondliku reaalsuse vastuolu tagajärjel. Ehk siis südametunnistus polnud enam midagi paratamatut, teda võis võtta ja võis jätta, temast sai pelk enesesäilitamistungi vahend. Südametunnistust saab hüljata, kui eelistada
- Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF
- Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF
seadused ja relvastatud riigiametnikud, kes maksavad kätte kogu ülekohtu eest, mis temale tehakse. Mida ta arvab oma kaasinimestest, kui ta ratsutab relvastatult, oma kaaskodanikest, kui ta lukustab uksed ning oma lastest ja sulastest, kui ta lukustab oma varakastid? Kas ta oma tegudega mitte ei süüdista samapalju inimkonda kui mina oma sõnadega? Kuid keegi meist ei süüdista selles inimese loomust. Inimese ihad ja teised tungid ei ole iseenesest patt. Ja rohkem pole seda neist tungidest tulenevad teod, kuni nad arvestavad seadust, mis neid keelab. Kuid seadusi, mida pole tehtud, ei saa teada, ja seadusi ei saa luua enne, kui pole kokku lepitud isiku osas, kes neid teeb. On mõeldav, et sellist aega ega sellist sõjaseisundit pole kunagi olnud, ja ma usun, et üle kogu maailma pole kunagi see üldiselt kehtinud, kuid on mitmeid paiku, kus inimesed elavad nii praegu. Sest metsikutel inimestel mitmel pool Ameerikas puudub
Augustinuse teoloogia II oma elu kaitsmine pole patutu tung. Omavoliline vägivalla kasutamine on igaljuhul lubamatu, sest enesekaitse põhjustab viha vaenlase vastu, mis on patt. Seadus lubab ennast kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Augustinus oskas näidata ka , kuidas sõdimine maiste asjade eest on õiglane: On vajalik , et maailmas võideldakse kurjusega, tuleb kaitsta teisi ja kogukonda. Inimene võib sõtta minna valitsuse korraldusel, sest siis ei põhine tapmine oma enda tungidest lähtuvalt vaid valitseja seadusest. Tapmine oli raske. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal talle on antud voli tappa kurjategijaid nii riigis kui ka riigist väljas. Augustinuse ideestiku kokkuvõte : keskendumine motivatsioonile, tunnetuslikud probleemid. ,,Õiglase sõja" areng keskajal Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid (filosoofilisem suund, skolastikud) Aquino Thomas - õiglase sõja 3 kriteeriumi : õige autoriteet valitseja käsk ; õiglane
Käitumise akumuleeruvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Võiks eeldada, et käitumine akumuleerub, sest näiteks on käitumisi, mis seda teevad, söömine ja joomine. Agressiivsus: agressiivsus on kaasasündinud vältimatu vajadus, mis tugevneb ajaga ja peab saama aeg-ajalt kulutatud. Ainus võimalus selle halbu tagajärgi vältida on suunata see ohututesse kanalitesse. Inimese destruktiivsetest tungidest aitab vabaneda näiteks sport. Katse: mida kauem hoitakse rotti puuris üksinda, seda tõenäolisemalt ründab ta tema juurde paigutatud teist rotti; seevastu mõned kalad kalduvad ründama kalamudelit seda vähem, mida kauem on neid isolatsioonis peetud. Loomad ei paista vajavat kulutada ära kogu “akumuleerunud” agressiivsust, vaid lõpetavad agressiivse käitumise siis, kui selle eesmärk on saavutatud (tagasiside printsiibil). Agressiivse käitumise motiveerituse küsimus
enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) Augustinuse kaks armastust Augustinus sai selgelt aru paradoksist, et armastus on küll püüdlemine isikliku õnne poole, aga selleks, et seda saavutada, peab end salgama, enda vahetutest tahtmistest ja tungidest loobuma ja reeglina ei suuda inimesed seda teha. · Kui Jumal armastab inimest, siis miks inimese armastus on siiski puudulik? · Kahte sorti armastus inimelus: inimlik (lihalik) ja jumalik (taevalik). Neil kahel põhinevad kaks erinevat ,,linna" maine ja taevane. Maailma areng on suunatud taevase ,,linna" suunas. See on lõppstaadium, kuhu inimesed peaksid jõudma, samas on käesolevas hetkes see ,,taevane" linn saavutamatu, saavutatav teispoolsuses.
jõudis üksikisikutel esinevaid neoroosinähtusi üldistades väiteni, et ka „mõned kultuurid- või kultuuriepohhid, võimalik, et terve inimkond- on kultuuriliste püüdluste mõju all „neurootiliseks“ muutunud.Kultuuris esinevad neuroosinähtused ei tulene aga mitte konkreetse vormi ebatäislikkusest, pigem kuuluvad need vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine.
Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole
3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud
positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest. Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna
Vaid see, kes armastab ilu, elab elamisväärset elu. loomutäiusele; suur keskklass Aristoteles (384-322) Augustinus (354-430) õnnest paradiisis ja prst pattulang. Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti
võimutahte annabki meile erilisuse [minu kommentaar : tänapäevases mõttes ei pea see üldseüldse mitte mingil määral paika : see polegi midaig muud kui suurimetajate evolutsiooni kulgemise tulemus] võimutahtel on kvalitatiivne aspekt (isandatel on seda rohkem, orjadel vähem) ja on kvantitatiivne aspekt. siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud reaktiivsetest kõrgemad, sest nad ei ole teadvusele kättesaadavad. aktiivsed jõud on instinktide, tungide sfäär. nad ei ole mingil juhul mõistuse sfäär. judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k)
inimvaimu peegeldused ja see inimvaim oli tal ühtlasi ka maailmahing. Uuris inimeste ilu tajumist katsete abil empiirika abil. Sealt ka empiiriline sensualism. Oli ka üks psühholoogia eelkäijaid. Pani aluse psühholoogilistele katsetele. Väitis, et harmoonia, mille poole püüdleme, saame arendada, treenida kui me arendame oma maitsemeelt ja oma tunnetusvõimet. Ütles, et üks inimene on tervik, mis koosneb kirgedest ja tungidest ja meeleliigutustest, mida mõistus kontrollib ja alla surub ja et me peame jälgima, et need kaks poolust oleks tasakaalus. Tema seab meelelise tunnetusega sõltuvusse moraaliküsimustega. Püüdleb harmoonilise terviku poole, kus tasakaal. Tema arvates saab seda treenida ja ta peab seepärast kunsti kasvatust väga oluliseks. See aitab luua inimese sees ja ümber tasakaalu. Neid ideid korjasid üles prantsuse valgustajad ja esteetika debati esindajaid
üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. 9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. HORNEY · 1885 Hamburg juudi päritolu; suri 1905 New Yorgis
mõistetavate ja tähendusrikaste sõnumite moodustamist ja vahetamist. Konfliktide lahendamise oskus. Võime teha koostööd ja töötada meeskonnas. Oskus hoida suhteid ja luua suhtevõrgustikku Siia blokki kuulub ka liidriks olemise oskus, mis sisaldab nii karismat kui ka teiste innustamise võimet. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest. Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna
· Inimhing on Jumala näoline ja tal on kolm võimet: · Hing · Mälu (memoria) · Sisaldab endas mitmesuguseid võimeid: · Tunnetus (intelligentia) · Vegetatiivne (elujõud) · Armastus (amor) · Sensitiivne (meeleline taju) · Inimene on loodud Jumalat kui kõrgeimat väärtust · Apperatiivne (tungidest lähtuv püüdlemine) armastama. · Motive (kohamuutus) · Tõe kolm tasandit · Rationale (mõistus). · Igavesed tõed Jumala üle. · Meelelised võimed jagunevad üksikmeelteks. · Asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangevuses · Mõistus jumaliku tõega.
Mõnede käitumiste puhul paistab akumuleeruvus esmapilgul tõepoolest kehtivat, näiteks söömise ja joomise puhul. Lorenz ise kasutas oma mudelit agressiivse käitumise seletamiseks. Tema väitel olevat agressiivsus elusorganismi kaasasündinud vältimatu vajadus, mis koguneb ajaga ja peab saama aeg-ajalt kulutatud ainus võimalus selle halbu tagajärgi vältida on suunata see ohututesse kanalitesse (inimese destruktiivsetest tungidest aitavat vabaneda näiteks sport.) Agressiivse käitumise põhjalikud uuringud on näidanud, et agressiivsust mõjutavad mitmed sisemised (stressihormoonide tase, nälg jm) ja välised (rivaalide esinemine, ressursside nappus jm) tegurid agressiivsus ise on aga väga keerukas kogum erinevaid tegevusi, kusjuures agressiivsuse erinevad aspektid võivad olla väga erinevalt tingitud. Agressiivsuse roll, samuti situatsioonid, milles agressiivsus üldse esineb,
Inimene peab valitsema oma afekte - lõbu, valu, himu ja hirmu. Kõlblus tähendabki nende taltsutamist. Stoikud rõhutavad eriti kohusetunnet, oma koha teovõimsat täitmist tegelikkuses. Õnnelik on vaid kõlbeline elu, see on elu kooskõlas iseendaga. Ideaaliks on tark inimene: tark on õnnelik igas olukorras - nii rikkana kui vaesena, nii vabana kui orjana. Tark inimene kuuletub Jumala tahtele ja elab seestpoolt väljapoole, samal ajal kui rumal inimene on sõltuv välismõjudest, oma tungidest ja himudest. Ihade ja himude tõugata-lükata inimene ei saa tunda rahu, tasakaalu ega õnne. Sisemine eneseleidmine käib läbi askeetluse, enesepiirangute. Stoikute kõlbeline eluhoiak on: talu ja loobu. Ka kõlbeliselt laostunud ajal tuleb ustavaks jääda õilsatele põhimõtetele. (Salumaa 1991) Väärtused kui kasvatuseesmärgid Peeter Põllu õpetuse järgi on väärtused, mida kasvatusega püütakse saavutada, astmestatud hierarhilisse struktuuri - madalamalt kõrgemale.
fragmendid ja ka filosoofilised mõtisklused. Sõda ja rahu on nüüd tekst, millel ei ole sellist varjendit, mille autor heaks oleks kiitnud. Tegelasekujud romaanis ,,Sõda ja rahu" Tolstoi oli uuendajaks ka karakterikujunduse vallas. Kõigis Tolstoi romaanides on tegemist vähemalt kolme eksistentsisfääri kujutamisega. Igas sfääris kujunevad tegelaste tegudemotiivid. Esimene sfäär on bioloogiline tegelased juhinduvad algelistest bioloogilistest tungidest. Sellised tegelased mõistab Tolstoi hukka (Kuraginite perekond Ippolit, tema lapsed Anatole, tema tütar Elene). Need on tegelased, kelle tase on äärmiselt madal. Neile piisab soovi tekkimisest, et seda kohe rahuldada. Sellesse sfääri kuulub ka Napoleon nii kui soov tekib, hakkab ta seda rahuldama. Teine sfäär on järgmisel astmel sotsiaalne. Tolstoi on selles sfääris kujutanud paljusid. Need on tegelased, kes juhinduvad oma käitumises
konkretiseerib ka eelpool kirjeldatud teadvuse astmeid. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 5 Isiksusestruktuur koosneb kolmest komponendist, millest ID kuulub teadvustamatu , MINA ja ÜLIMINA teadvustatud teadvuse astmele: · Id ehk MISKI ainus kaasasündinud komponent. On energiaallikas, millest pärnevad kaks peamist tungi: SURMATUNG (Thanatos) ja ELUTUNG (Eros). Lähtub oma tegudest esmastest protsessidest võimalikult kiiresti rahuldada tungidest tingitud vajadusi. Ta on MINA antitees. On AMORAALNE ehk moraaliväline. · Umbes kuuendal või seitsmendal elukuul tekib ego MINA. 1. See kontrollib tajude ja liigutus aparaadi tööd, 2. jätab maha mälujälgi, 3. teeb valikuid ja koostab tulevikuplaane. 4. Ainult MINAs tekib teadvus ja ainult MINA saab tunda hirmu. 5. Tema funktsiooniks on ka millegi teadvusest väljatõrjumine või mõne tungi rahuldamisega viivitamine. 6. Juhundub oma tegevusest reaalsuseprintsiibist 7
Kõik need neli punkti on aluseks sellele miks tuleb igas organisatsioonis leida inimesed, kellel on eeldusi saada emotsionaalselt intelligentseteks juhtideks ja neid arendada. Emotsionaalne intelligentsus koosneb viiest komponendist: eneseteadvus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatia ja suhtlemisoskus. Eneseteadvus põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest. Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Lisaks tunnete juhtimisele suudavad nad muuta oma viha konstruktiivseks tegevuseks (viide psühholoogiast tuntud sublimatsioonile ?). 30
tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu ta seda revolutsiooni soovibki. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. Oma tähtsamad tööd kirjutas ta kõik 30ndatel aastatel Saksamaal, kus need olid keelatud. Oma elu teisel poolel elab ta suhteliselt tagasihoidlikku elu ning ta on poliitikas väga pettunud. 9. PILET NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa
annaabi.ee 
