· 2004.a majanduskasvu tegurite tõttu hakatakse võimalusel teenuseid sisse ostma. · KÜd tunnetavad ohtu haldusfirmade poolt tekivad vastuolud ja usalduskriis. · selged teenuseosutajate spetsialiseerumised (HA vs. HO) · 2005.a kiire majanduskasv ja üldine optimism tekitavad uusi korrashoiuettevõtjaid. · tekivad selgelt piirkondlikud korrashoiuettevõtted. · korrashoiuteenuse hinnad hakkavad piirkonniti tõusma. · 2006.a koolitussüsteem annab positiivseid tulemeid lisandub korrashoiuspetsialiste · kliendid saavad üle hirmust teenuseosutajate ees tekkib usalduslik äriline suhe. · turg pakub kõigile võimalus, kuid arengukiiruse tõttu toimuvad ettevõtete ülesostmised, ühinemised jne HETKESEIS · 2007.a majanduskasv hakkab stabiliseeruma · turul on ülepakkumine, arendajad liiguvad kortermajadelt äripindadele · korrashoiuteenuse selginemine hinnatõusud on
vanemate jõukusest ega sellest, millises omavalitsuses tema vanemad juhtumisi elavad. Riiklikud koolid etendavad haridussüsteemis olulist rolli peaaegu kõikjal. Järgmise arutlustasandi moodustab küsimus, kas haridus tõepoolest omab sedavõrd suurt tähtsust, et võib mõjutada indiviidi ning riigi edasist käekäiku. Alles viimastel aastakümnetel on majandusteadlased hinnanud hariduse (kui ühe inimkapitali komponendi) praktilisi/reaalseid kulusid, tulemeid ja kasumimäära nii indiviidile kui ka 1 ühiskonnale tervikuna. Uurimustes on arvesse võetud, et kulutused haridusele hõlmavad lisaks otsestele koolituskuludele ka saamata jäänud tulu, mida õppija oleks teeninud, kui ta oleks töötanud. Parem haridus peaks viima kõrgema tootlikkuseni ning seega ka kõrgema sissetulekuni. Viimati esitatud seisukoht tuleneb inimkapitali teooriast
ajakava verstaposte (alaeesmärke) või oluliseid punkte või sündmusi. Tulem-iga ainulaadne ja tõendatav toode, tulemus või suutlikkus osutada teenust, mis peab olema valmistatud protsessi, faasi või projekti lõpetamiseks. Sageli ... peab olema aktsepteeritud projekti sponsori või kliendi poolt. Heakskiidu kriteeriumid- kriteeriumid, kaasa arvatud nõuded tegevustulemustele ja olulised tingimused, mis peavad olema saavutatud enne kui projekti tulemeid aktsepteeritakse. Risk-ebakindel sündmus või tingimus, mis juhtumise korral avaldab positiivset või negatiivset mõju projekti eesmärkidele. Eeldused-faktorid, mida planeerimise eesmärkidel loetakse tõelisteks, reaalseteks või kindlateks ilma tõestuse või demonstreerimiseta.... Projektimeeskonnad tihti määratlevad, dokumenteerivad ja hindavad eeldusi kui osa planeerimisprotsessist. Eeldused on tavaliselt seotud riskiga.
sünnipäevale ja torti ning maiustusi süüa. Kaldutakse arvama, et vähesest treeningust on palju suurem kasu kui seda tegelikkuses on. Samuti on kujunenud üldlevinud mõtted, et peale treeningut ei tohi enam süüa, peale kella 18.00 ei tohi enam süüa või enne treeningut ei tohi 4 tundi süüa jne. Tegelikkuses on sellised levinud põhimõtted vaid kahjustanud inimkonna tervislikku seisundit ja toonud kaasa palju negatiivseid tulemeid nagu näiteks liigsöömine või vastupidiselt nälgimine. Optimaalseim oleks tervisesportlasel treenida 3 korda nädalas ja hea enesetunde korral isegi rohkem. Treeningud võiksid algselt olla kestuselt vaid 20-30 minutit pikad. Suurim viga tehakse ka enamjaolt sellega, et tahetakse kohe ja kiiresti saavutada supervormi, mis tegelikult on aga võimatu. Kiire kaalulangus ja pikad treeningud toovad endaga kaasa hilisema
1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena. Alternatiivina 10% sisejõudude juurdekasvu piirile võib teist järku tulemeid eirata, kui saledus on allpool teatud väärtust lim. Piirsaledus. Piirsaledus on min elemendi saledus, millest alates tuleb II-järku sisejõudusid arvesse võtta. 1 lim = 20 A B C n Vildakpainde korral võib saleduskriteeriumi kontrollida eraldi kummaski suunas. Olenevalt selle kontrolli tulemusest teist järku tulemeid: - võib eirata mõlemas suunas, - tuleks arvesse võtta ühes suunas või - tuleks arvesse võtta mõlemas suunas. 42
Sobiv on kasutada sesoonse tegevusega, varieeruva tuluga ettevõtetes. Jäik eelarve – kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Sobib stabiilses ettevõttes, majanduses. Nt turunduskulude ja üldhalduskulude eelarved. 10. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse kulumeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse tulemeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi. 11. Müügiprognoosi aluseks on: 1) senised tarbijate rahulolu tendentsid, eeldusel, et need püsivad planeeritaval perioodil; 2) neid oluliselt mõjutavad asjaolud. Müügiprognoosi aluseks on 1) senised müügitulu tendentsid, eeldusel, et need püsivad planeeritaval perioodil; 2) neid oluliselt mõjutavad asjaolud. 12. Paindlik eelarve on eelarve, mille kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine- organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni alluksuste soltuvuse vorme. Sonastage naide. 1. Panuste liitmisest tulenev sõltuvus- allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. 2. Järgnevusest tulenev sõltuvus- kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. 3. Vastastikune sõltuvus- ühe allüksuse puudulik töö mõjutab ka teisi allüksusi. 35. Mida nimetatakse personalijuhtimiseks? PErsonalijuhtimiseks nimetatakse juhtimise valdkonda, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimisega. 36
tahe muutuda. Väiksed ja nooremad organisatsioonid reageerivad muudatustele, võimalustele ja ohtudele kiiremini. 5. loeng 1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Igor Ansoff oli kaasaegse strateegilise juhtimise looja. Koostas Ansoffi maatriksi, kus väljendas uute ja olemasolevate turgude ja uute ja olemasolevate toodete omavahelisi tulemeid. 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Michael Porter oli Harvardi professor. 3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit. 5 jõu mudel on vajalik tegevusharu analüüsiks, sest selle abil on võimalik kokku panna objektiivne kokkuvõtte lihtsalt ja arusaadavalt. 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. · Disaini · Planeerimise · Õppimise · Võimu · Kultuuri · Ettevõtluse 5
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage näide. Panuste liitmisest tulenev sõltuvus allüksused toodavad erinevaid tulemeid, organistasiooni tasemel liidetakse need kokku. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne, igapäevaselt nad omavahel ei suhtle. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku Järgnevusest tulenev sõltuvus kehtib juhul kui ühe allüksuse väljund on teiselele sisendiks, üks sõltub teisest. Ühepoolne sõltuvus. Nt: mootorite tootmine >autodesse.
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage näide. Panuste liitmisest tulenev sõltuvus allüksused toodavad erinevaid tulemeid, organistasiooni tasemel liidetakse need kokku. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne, igapäevaselt nad omavahel ei suhtle. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku Järgnevusest tulenev sõltuvus kehtib juhul kui ühe allüksuse väljund on teiselele sisendiks, üks sõltub teisest. Ühepoolne sõltuvus. Nt: mootorite tootmine >autodesse.
Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883. Järjejutt oli Eesti väljaannetes üks paremini ülesehitatum ja loetum žanr – põnevad lugemismaterjalid eesti enda algupärase kirjanduse näol, ajakirjandus aitas kaasa kirjanduse tõusule. (Vilde, Liivi luule jne) **************** Valgus tõstis oma tiraaži avaldades kohtuistungite ülevaatusi, kohtuistungite tulemeid. Postimees pani seda neile pahaks, sest pidas seda ebaausaks, ebaeetiliseks võtteks, Valgus aga teenis selle pealt juurde palju lugejaid, inimesi huvitas see, hakati saama palju tulu ning Valgust võib pidada esimeseks väljaand eks, kes oskas teha ajakirjandusega „head äri“. TARTU RENESSANSS 1896-1907 Venestamise hoog vaibunud – mõisteti, et venestamine pole oma eesmärke saavutanud, eesti kultuur endiselt elujõuline ja saksa ülemvõim nõrgenenud
juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Täelikul vabadus grupi liikmetele otsustamisel,võimalikult vähe juhi sekkumine. Näiteks, ttu-s praktikumid toimuvad peamiselt selle süsteemi järgi, et tudengid rohkem töötavad iseseisvalt ja kannavad hoolt motivatsiooni eest. 61. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage eluline/praktiline näide. Panuste liitmisest tuleneb sõltuvus: allüksused toodavad erinevad tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. Järgnevuslik sõltuvus: üks allüksus sõltub teise allüksuse tööst. Vastastikune sõltuvus: ühe allüksuse puudulik töö mõjutab teisi ja vastupidi. NT: Järgnevusliku sõltuvuse näidis on selline et, kui üks ettevõte toodab mootorid, kuid teine ettevõte paneb neid autosse. 62. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused. Sõnastage eluline/praktiline näide. Muudatuste vastuseisu põhjused: isiklikude
läbivasetusega vahemälu //look through cache// või kõrvalasetusega vahemälu //look aside cache//. Vahemälu kontrollerlülitus ohjab riistvaraliselt andmevahetusi protsessori ja vahemälu ning vahemälu ja põhimälu vahel. 24. Vahemälu üldistatud struktuurne mudel. Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: kiiretoimeline suuremahuline andmemälu (säilitatakse põhimälust saadud inf kui ka protsessorist väljastatud tulemeid); ülikiire sildikoodi mälu; spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; loogikalülitused (mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje); juhtseade (ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse). 25. Otsevastendusvahemälu. Põhimälu aadressiruum jaotatakse võrdse pikkusega andmeplokkideks, mis mahuksid vahemälu ühele reale. Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk
Andmevooarvuti. 1.3 Nõudlusjuhitavad arhitektuurid //demand-driven (reduction) architecture// Käsu töötlust alustatakse juhul, kui käsu poolt toodetavat tulemit vajatakse kui lähteoperandi väärtust mõnes teises käsus, mida on juba töötlema hakatud. Arvutiarhitektuurid ei ole oma olemuselt jäigad, nad arenevad pidevalt edasi oma põhikontseptsiooni raames, kuid samas on täheldatav ka arhitektuuridevaheline konvergents. Et esile tõsta arhitektuuri arengute tulemeid on hakatud kasutama terminit ARENDARHITEKTUUR //advanced architecture//. 5. Princetoni arvutimudeli piirangud. Kuna käske ja andmeid (operande) säilitatakse ühtses jadapöördusega mälukeskkonnas, siis see põhjustab piiranguid mälupöördustel, nn pudelikaela nähtus („von Neumann bottleneck“). Puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info – andmete ja käskude vahel. See, kas
Käsitletakse negatiivse mõju liike ja eksponeerituse ja neg. muutuste vahelist kvantitatiivst seost. Kemikaalide puhul hinnatakse toksilisust, käsitletakse määramatusi, mis on seoste iseloomustamisel olulised ja hinnata tõendite kaalukust. Lõpeb ökoreaktsiooni koondkirjelduse koostamisega. Riski iseloomustus- ühendab eksponeerituse ja ökoreaktsiooni koondkirjeldused, käsitletakse määramatust ja tõlgendatakse saadud tulemeid KKRH kava Kavandamisel lepitakse kokku: milliseid KKK eesmärke riski ohjaja taotleb, kas hindamine peab toetama KKK valiku tegemist, milliseid ÜL seatakse ül täitmise hindamiseks. Määratakse käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid, hind. Kasutada olevad ressursid. KKRH dok. Kava- Vajalik, et hindamise ajal ei unustataks esialgseid kavatsusi Probleemi formuleerimine-ohjaja, hindaja ja huvipooled teevad koostööd. Täpsustatakse vajadusel
sulamistemperatuuriga. Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage näide. Panuste liitmise korral toodavad allüksused erinevaid tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. • Järgnevuslik sõltuvus kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus.
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevust ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse... mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage näide. Panuste liitmise korral toodavad allüksused erinevaid tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. Näide: Frantsiisimine. USAs on ettevõte ja ta liidab nt enda firmaga ka Eesti tütarfirma kasumi kokku. Järgnevuslik sõltuvus kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks.
tagasisidet, testida arendusprojekti varajases faasis süsteemi arhitektuurilise lahenduse sobivust jmt. Ei ole ühte, parimat süsteemiarenduse mudelit. Otsus, millist mudelit valida, tuleb langetada lähtuvalt konkreetsest tarkvaraprojektist: tulemist, meeskonna oskustest ja teadmistest, ajagraafikust, kliendi vajaduste selgusest ja stabiilsusest. 7. Dokumentatsioon Lisaks eelnevalt vaadeldud tegevustele, vaatleme nüüd tegevuste tulemeid ja tegevuste sooritajaid. Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik. Tehnoloogiline piirang on, et kasutaja peab
Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle
Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle
Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. 51. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage eluline/praktiline näide. Sõltuvuse vormid: 1. Panuste liitmine- allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis org. tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Org. kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. 2. Järgnevuslik sõltuvus- kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. 3
50. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 51. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage eluline/praktiline näide. · Panuste liitmise korral toodavad allüksused erinevaid tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. · Järgnevuslik sõltuvus kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus.
avalik haldus (org. käitumine Lepik) Ratsionaalne valik: Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme miks inimesed nii teevad? Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla) Institutsionalism: Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs
o Vastused, protsessid, andmed paika 8 liikmeline ärianalüütikute meeskond kaardistas AS-IS seisu Koos tippjuhtidega pandi paika To-Be pilt helikopter vaatest Ärianalüütikud + äriarhitekt+osakonnajuhid panid paika To-Be detailselt o Kuulutati välja IT süsteemi hange Nõuete list oli ligi 400 lk o Probleem: Äriprotsessid on läbipaistmatud ja tulemeid ei saa mõõta Vabaturu projekt o 2013 aastal mindi Eestis energiamüügi osas vabaturule Seadusandlus puudus veel sügisel 2012 (osaliselt tänaseni) Äri ei teadnud, mida ja kuidas nad vabaturul vajavad o Probleem: Seadusest tulenev muudatus o Analüüs ja nõuete kogumine käis agiilselt paralleelselt IT arendusega Analüüsi ja nõuete kogumise käigus sisuliselt töötati välja
3. Alluva aruandekohustuse määratlemine. 54. Koordineerimise mõiste, koordineerimise vajadus Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvus: Panuste liitmisest tulenev sõltuvus – allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis org-i tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel oma eelarve, personal jne. Org-i kasumi arvutamisel liidetakse kõigi kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. Järgnevusest tulenev sõltuvus – kehtib, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Nt üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele (ühepoolne sõltuvus).
laenuprotsendi madalal ja suurendades samaaegselt raha pakkumist. Kahtlemata avaldavad majandusele mõju sõjad. Näiteks USA majandus asus mõlema maailmasõja ja Korea sõja perioodil selgelt ülalpool tootmismahtu. Sõjalised tellimused kindlustavad töölised tööga ja ettevõtted garanteeritud tellimuste ja tuludega. Siiski peab silmas pidama, et pikaajaliselt viib selline seisund riigi võlgadesse. riikide lagunemised ja ühinemised- mõlemad protsessid on ka poliitilisi tulemeid arvestamata seotud turgude ümberkorraldamisega, majandusliku orientatsiooni ja kogu majandusstruktuuri muutusega. (mõju avaldab ka massiline migratsioon, OPEC’-i maade otsus toornafta hinna tõstmine.) tähtsamad tehnoloogilised leiutised. Majandust võib elavdada mingite uute toodete juurutamine või uute energiakandjate avastamine ja kasutuselevõtt. Uute kaupade turule ilmumine innustab ka rohkem kulutama
metodoloogiast, on ilmselt uurimisprotsessi kõige olulisem osa. Meetodid on kindlad tehnikad ja vahendid uurimiseks, teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Metodoloogia on kindlas distsipliinis kasutatavate meetodite ja printsiipide süsteemi uurimus. Jätkamiseks teadvustatud otsuse tegemiseks on vajalik erinevate kasutatud uuringusuundade ja meetodite uurimine ja võrdlemine. Metodoloogia eesmärk on aidata meil kõige laiemas mõttes mõista mitte uuringu tulemeid, vaid protsessi ennast. (lk 17) 1.4 Reflektiivne praktiseerija Reflektiivne praktika üritab ühendada uurimistööd ja praktikat, mõtet ja tegevust ühte uuringu raamistikku, mis hõlmab endas praktikat, ning mis teadvustab praktiseerija kindlaid teadmisi. Tagasivaatav mõtisklus (mõtisklus tegevusest) on üldiste uurimisprotsesside - arvustuse, hindamise ja analüüsi kriitiline uurimisoskus ja osa. Mõtisklus tegevuse ajal on
Risk, et alluv teeb vigu on paratamatu. Mõistlikult valitud riski suurus on delegeerimise eelduseks. 35. Koordineerimise mõiste, sisu. Koordineerimine- org. allüksuste tegevuste ühendamine org. eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvuse vormid: 1. Panuste liitmine- allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis org. tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Org. kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. 2. Järgnevuslik sõltuvus- kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine
Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. ZZ - põhitelg (limbi ja alidaadi pööramistelg) VV - silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH - pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) OK - pikksilma viseerimistelg. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi põhitelg
Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. ZZ - põhitelg (limbi ja alidaadi pööramistelg) VV - silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH - pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) OK - pikksilma viseerimistelg. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi põhitelg
avalik haldus (org. käitumine – Lepik) • Ratsionaalne valik: – Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad? – Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer?, Sootla?) Praktiline pool – paradigmad II • Institutsionalism: – Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud – Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes. • Konstruktivism: – Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt
numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0-90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline).
Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 15. Millised on organisatsiooni allüksuse sõltuvuse vormid, miks on oluline neid silmas pidada? Panuste liitmisest tulenev sõltuvus-allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis korporatsiooni tasandil kokku liidetakse.allüksused igapäevaselt ei suhtle. Järgnevusest tulenev sõltuvus-kehtib kui ühe allüksuse väljud on teisele sisendiks.nt üks toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Teine sõltud esimesest. Vastastikune sõltuvus-ühe allüksuse puudulik töö mõjutab teisi 16. Mida mõeldakse rivi ja staabiorganisatsiooni all?
Alluva aruandekohustuse määratlemine 124. Koordineerimise mõiste, koordineerimise vajadus 125. Koordineerimine on org-i allüksuste tegevuste ühendamine org-i eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 126. Sõltuvus: Panuste liitmisest tulenev sõltuvus – allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis org-i tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel oma eelarve, personal jne. Org-i kasumi arvutamisel liidetakse kõigi kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. Järgnevusest tulenev sõltuvus – kehtib, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Nt üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele (ühepoolne sõltuvus).
linnakultuuris, Pariisis jne. Põhimõtteline murrang Eesti kultuuris ja kirjanduses üldiselt. Keskpunkti nihe maalt linna. Enne oli ideaaliks külajutud, siis nüüd külamõjuline kultuur hüljatakse ja see omakorda tähendab seda, et kunstniku asend selles süsteemis teiseneb. Noor Eestiga koos sünnib kirjaniku amet tänapäevases mõttes. Kirjutamisega teenitakse elatist. Enne oli kirjandus kõrvaltöö või tehti harrastuse mõttes. 2. Noor Eesti tegevuse üks tulemeid on see, et tekib midagi sellist, mida võiks nimetada eliidikultuuriks. Nende teater jms pole mõeldud tavainimestele, vaid haritud inimestele, eliidile. Haritud seltskond on juba nii suureks kasvanud, et on mõtet seda tüüpi kultuuri teha. On seltskond, kes seda võiks hinnata. Noor Eestit iseloomustab omamoodi revolutsioonilisus. See rev peaks toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest
+ Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvuse vormid on järgmised: Panuste liitmisest tulenev sõltuvus; Järgnevusest tulenev sõltuvus; Vastastikune sõltuvus Panuste liitmise korral toodavad allüksused erinevaid tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. Järgnevuslik sõltuvus kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus
käitumise kaudu, mis peaks omakorda kajastama inimeste eelistusi. Võimatu on selgitada nende inimeste eelistusi, kes on veel sündimata, kuid keda projektid mõjutavad. Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 42 NÄIDE METSASTAMISPROGRAMMIDE KULUDE JA KASU KOHTA David Pearce (1994) kohaselt on metsastamisprogrammidel mitmeid tulemeid: Puit Puhkevõimalused Bioloogiline mitmekesisus Maastiku väärtused Veevarudega seotud mõjud Mõju mikrokliimale Süsiniku sidumine Majandusliku aspektid üksikisikutele Kogukonna integreerimine Kõik need tulemid võivad olla kasulikud maa alternatiivse kasutamise võimalusi arvestades. Teatud juhtudel võib kasulikkus osutuda negatiivseks, nt kuuse monokulktuurid vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Teisalt suurendab puistute rajamine tööstuspiirkondadaesse mitmekesisust.
(A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse. · Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse võetakse lugem (2). Nurk (ABC) arvutatakse (2)- (1)=RV. · Teiseks poolvõtteks (RP) keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse nüüd eesmisele C. Võetakse lugem (3). · Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)= RP · Tulemeid RV ja RP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: RV - RP < 2'. · Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi
välivihikusse. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse võetakse lugem (2). Nurk (ABC) arvutatakse (2)-(1)=βRV. Teiseks poolvõtteks (RP) keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse nüüd eesmisele C. Võetakse lugem (3). Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)=βRP Tulemeid βRV ja βRP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: βRV - βRP < 2’. Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi
parandada juhtimisoskusi. 480. 92. Koordineerimine - organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 93. Osakondade ja töögruppide vaheline sõltuvus 481. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvuse vormid on järgmised: - Panuste liitmisest tulenev sõltuvus - Toodavad allüksused erinevaid tulemeid, mis organisatsiooni tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. - Järgnevusest tulenev sõltuvus - Kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. - Vastastikune sõltuvuse korral mõjutab ühe allüksuse puudulik töö ka teisi allüksusi ja vastupidi. 482. 94
> jne ... Erinevad inimesed näevad nõudeid erinevalt. Erinevatel osapooltel on erinevad nõuded: • Omanik võib nõuda, et süsteem oleks kuluefektiivne • Kasutaja võib soovida loetavat kirja ekraanil • Hooldaja näeks heameelega arusaadavat koodi Tarkvaraprotsessid Tarkvara modelleerib tegelikkus ja võib olla väga keerukas, samuti võib olla väge keerukas selle arendus. Et selle keerukusega hakkama saada, on tarkvaraga seonduvaid tegevusi, tulemeid, dokumentatsiooni mõistlik kuidagi struktureerida. Seda saab teha protsesside ja elutsükli mudelite abil. Tuleks eristada tarkvara elutsükli mudeleid ja protsessiraamistikke. Teenuste protsessiraamistikud: ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT, ITIL. Nad hõlmavad väga mitmesuguseid protsesse, mitte ainult tarkvara arendust. Näiteid protsessidest: hankimine, tarnimine, ekspluatatsioon, hooldus, konfiguratsiooni haldus, muudatuste haldus jne. Tarkvara elutsükli mudelid
Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 93. Osakondade ja töögruppide vaheline sõltuvus Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvuse vormid saab jagada kolmeks : 1. Panuste liitmisest tulenev sõltuvus - allüksused toodavad erinevaid tulemeid. Mis korporatsiooni tasandil kokku liidetakse. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jm. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. 2. Järgnevusest tulenev sõltuvus – Kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Nt: Üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. 3
va mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena. Joonis 4.2 Eraldiseisvate elementide erinevate nõtkevormide ja vastavate nõtkepikkuste näited Joonisel 4.2 f ja g on esitatud vastavalt korrapärase raami seotud element ja mitteseotud element. Nende arvutuspikkuste leidmise kohta vt. Eurokoodeks 2 jaotis 5.8.3.2. Alternatiivina 10% sisejõudude juurdekasvu piirile võib teist järku tulemeid eirata, kui saledus on allpool teatud väärtust lim. 1 lim 20 A B C , (4.1) n kus A = 1 / (1+0,2 ef) (kui ef ei ole teada, võib kasutada väärtust A = 0,7); B 1 2 (kui ei ole teada, võib kasutada väärtust B = 1,1); C = 1,7 rm (kui rm ei ole teada, võib kasutada väärtust C = 0,7);
Põhimõtteline murrang Eesti kultuuris ja kirjanduses üldiselt. Keskpunkti nihe maalt linna. Enne oli ideaaliks külajutud, siis nüüd külamõjuline kultuur hüljatakse ja see omakorda tähendab seda, et kunstniku asend selles süsteemis teiseneb. Noor Eestiga koos sünnib kirjaniku amet tänapäevases mõttes. Kirjutamisega teenitakse elatist. Enne oli kirjandus kõrvaltöö või tehti harrastuse mõttes. 2. Noor Eesti tegevuse üks tulemeid on see, et tekib midagi sellist, mida võiks nimetada eliidikultuuriks. Nende teater jms pole mõeldud tavainimestele, vaid haritud inimestele, eliidile. Haritud seltskond on juba nii suureks kasvanud, et on mõtet seda tüüpi kultuuri teha. On seltskond, kes seda võiks hinnata. Noor Eestit iseloomustab omamoodi revolutsioonilisus. See rev peaks toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest.
Süsteemitöös järgitakse kindlat metoodikat. Metoodika annab tavaliselt raamistiku nii töötulemite kui ka tööprotsesside süsteemseks kirjeldamiseks (vastavalt, produktiraamistik ja protsessiraamistik). Zachmani arhitektuuriraamistik on ainult produktiraamistik süsteemitöö tulemite kirjeldamiseks (mida valmistada?). Metoodikana rakendamiseks on Zachmani raamistikku kasulik laiendada sobiva protsessiraamistikuga (kuidas tulemeid valmistada?). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Protsessiraamistikku peetakse agiilse (valdkonna või ettevõtte) arhitektuuriraamistiku osaks. Protsessiraamistik võib olla: Klassikaline (Kose mudelil põhinev); Iteratiivne (evolutsioonilisel/spiraalsel arendustsükli mudelil põhinev);
Jah, nõuded peavad olema koguaeg testitavad. Otstarbekas on püstitada testitavad nõuded, muidu ei saa nende täidetust hinnata. 67. Mis on tarkvaraprotsessid? Tarkvara modelleerib tegelikkust ja võib olla väga keerukas, samuti võib olla väga keerukas selle arendus. 26 Et selle keerukusega hakkama saada, on tarkvaraga seonduvaid tegevusi, tulemeid, dokumentatsiooni jne mõistlik kuidagi struktureerida. Seda saab teha protsesside ja elutsükli mudelite abil. Tuleks eristada tarkvara elutsükli mudeleid ja protsessiraamistikke. Teenuste protsesside raamistikud: ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT, ITIL. Nad hõlmavad väga mitmesuguseid protsesse, mitte ainult tarkvara arendust. Näiteid protsessidest:
annaabi.ee 
