Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga
Kuidas mõjutas tsunfti korraldus keskaja käsitööndust? Tsunftid tekkisid 15 saj.Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset
· Käsitöö ja kaubandus · Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid · Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa,(trahvid purjujoomise, teiste solvamise, ebasobilikult riides käimise jm. eest) mis määratles hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Sageli oli tsunftil oma kabel või koguni kirik. Moodustas ka omaette sõjalise organisatsiooni. Toimusid ka tsunftide kokkutulekud joodud. Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi.
· Käsitööliste tööpäev algas päikesetõusuga ja lõppes päikeseloojangul. Päeva jooksul peeti paar puhke- ja söögipausi. Keskaja meister töötas oma kodus. Toodangu müümiseks üüriti raelt turulette. · Iga tsunft hoolitses oma liikmete vabaaja ja läbikäimise eest. Suurematel ja jõukamatel tsunftidel oli koos olemiseks oma maja. Olid oma tavad ja kombed, näiteks pidustused koosolekud, ametivendadele korraldatud matused. Igal tsunftil oli ka oma kaitsepühak ja temale pühitsetud altar kirikus. Kõikvõimalikud ühised tegevused aitasid hoida tsunfti ühtsena. Nende õlul oli ka hoolitseda vanade, haigete ja töötute eest andes neile raha ja süüa. c) Mõisted · tsunftisundus, skraa, tsunft, meister
Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis
ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse. tingimustel saadakse Tsunftide raames meistriks ja tsunfti korraldati väljaõpet liikmeks ning millised kaitsti turgu jpm. on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kaubandus Liivimaa linnade Tallinn, Tartu, Viljandi ja
8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid d)tsunft- käsitööliste ühend e)gild-kaupmeeste ühendus f)pidaritõbine- nakkushaige inimene, kes elas teistest eraldi
fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjaline sõjaline valveteenistus linnas organisatsioon igal tsunftil oli kaitsta oma kindel müürilõik relvade omamise kohustus (N: amb 100 noolega) usuline ühing igal tsunftil oma kaitsepühak oma kabel või altar kirikus ühine usupühade pidamine ühise regulaarsed pidusöömingud ja joomingud vabaajaveetmise (N: joodud- 4 korda aastas (lihavõtte, jaanipäeva, koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal)
· Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjaline sõjaline valveteenistus linnas organisatsioon igal tsunftil oli kaitsta oma kindel müürilõik relvade omamise kohustus (N: amb 100 noolega) usuline ühing igal tsunftil oma kaitsepühak oma kabel või altar kirikus ühine usupühade pidamine ühise regulaarsed pidusöömingud ja joomingud vabaajaveetmise (N: joodud- 4 korda aastas (lihavõtte, jaanipäeva, koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal)
Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel
kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all. Seetõttu oli naise esimene ja peamine eesmärk võimalikult soodsalt abielluda. Naiselt oodati, et ta oleks hea abikaasa, majaperenaine ja ema. Kuid paljudel naisetel oli tähtis roll ka linnade majandus elus
Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta:
klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga. Skraa(tööliste põhikiri) määras õpipoiste ja sellide arvu. Lisaks keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Õpipoiss Pidi olema sündinud kristlikust ja ausatest vanematest. Õpipoisiks mindi 7- aastaselt , sest õpiaeg oli üsna pikk. Lihtsamatel erialadel oli 2-3 aastat ja keerukamatel oli 10- 12 aastat
7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend
Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM. Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist
Nii polnud tsunfti kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda ega ka vaesuda. Tsunftimeister tagas oma õpipoisile ametialase väljaõppe, mis oli väga tähtis kuna kästitöö oskused pärandati põlvest põlve edasi. Tsunftikorralduse halbadeks külgedeks võib lugeda uuenduste takistamine, loovuse piiramine, tsunftiliikmete tegevusvabaduse piiramine, vaba konkurentsi piiramine, karjääri võimaluste piiramine, kõrged nõudmised õpipoisile. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell ja meister. Keskaegse tsunftikorralduses oli oma range kombestik, mida süüa, kuidas riietuda jne. Seepärast ei olnud ka uuendusi. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni kindlaks määratud. Kui algselt saadi väga kergelt õpipoisist selliks ja sellist meistriks, siis juba 14. sajandil muutus see palju keerulisemaks. Õpipoisiks võetud nooruk pidi olema sündinud kristlikust abielust
f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus skaara, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. m) Tsunftijänes- käsitöölised kes ei kuulunud tsunfidekse aga müüsid ikka oma kauupa. n) Jarlõkk- Pärast mongoolia vallutust Venemaal pidi vene vürst minema Kuldhordi khaani juurde ja taotlema endale valitsemisõiguse ehk jarlõkki. 2. Feodaalse killustatuse põhjused ehk mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise? Kogu
kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad Võis toimuda kitsam spetsialiseerumine sellega seoses võis toimuda uute tsunftide tekkimine Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle Enamikes linnades kehtis tsunftisundlus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. skraa määras tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma
· Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust: 1.Jõulujoodud 2.Vastlajoodud 3.Papakoi laskmine 4.Mairahupidu. · Lisaks gildidele olid olemas ka tsunftid käsitöö ühing. Ühe linna, ühe ja sama eriala. Iga tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa.Aja jooksul hakkasid tsunfti seadused majanduse arengut pidurdama. Nõuti, et meistriks saades on vaja ära teha meistri töö ehk sedööver. Nõuti veel, et tulevasel meistril oleks aus päritolu ja läbinud vajalikud õpiaastad. Tsunftid võitlesid ametivendadest konkurentidega, kellel meistripaberit ei olnud. Neid sõimati jänesteks ehk vussermeistriteks. Tulevase meistril tuli korrladata korralik joomapidu, kuid paljudel polnud selleks raha
kaasavara suurusest, mis riideid võib mingi seisus kanda jne Käsitöö ja kaubandus Käsitöö osatähtsus väiksem kui teistes Lääne-Euroopa linnades käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi liivimaa asendi tõttu jõudis siia palju importkaupu Käsitöölised koondusid tsunftidesse Tsunft korraldas väljaõpet, kaitses turgu ja kontrollisid toote hindu ja kvaliteeti Kui taheti erialaselt tegeleda, pidid tsunfti kuuluma Tsunftil oma põhikiri, määras, millistel tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikeks, erialal töötamise reeglid Ihaldusväärsematel aladel sai meistriks tõusta vaid siis kui sakslasi ei jätkunud Meistriks saamine kulukas protseduur: tööoskuste omandamine, meistritöö tegemine, käsiraha, tsunfti meistritele joodud, abiellumine. Kaubanduseks oli Liivimaa linnadel soodne asend Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad
raad- Juhtis linna elu. Rae suurus olenes linna suurusest. raehärra- Rae liige, kelle staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister) Õpipoisist meistriks saamise tingimused: 11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg 13) olla 2-5 a sama meistri juures õppinud 14) teha 2-3 rännuaastat kuskil mujal linnas/riigis 15) esitada meistritöö e sedööver 16) korraldada enda kulul kõigile tsunftiliikmetele suur pidu
Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis tsunftisundus,mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meitsrite seast valitud vanem. Et saada meistriks, tuli tuli esitada meistritöö. Kui kõik oli sobivaks tunnistatud, tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada tööd meistrina,oli aga kõigele lisaks vaja veresugulust oma senise meistri või abiellumine tema perekonda
nad olid vabad inimesed - Kuna loomulik iive oli linnades tavaliselt negatiivne, vajasid linnad inimeste sissevoolu - Talupojad said teatud aja elades linnas vabadeks inimesteks („linna õhk teeb vabaks“) - Kuid isiklikult vabadena olid linlased ühtlasi siiski linnakogukonna liikmed ja pidid alluma linnavalitsuse korraldusele – kohustus oli ka sõjamehena osaleda linna kaitsel - Tavaliselt oli igal tsunftil kohustus valvata ja Hansa Liit • Linnad moodustasid maapiirkondadest ja feodaalsüsteemist mingil määral eraldi seisva võrgustiku, omaette maailma • - Põhja-Saksamaa ja Läänemere maade linnadest kujuneski selgelt organiseeritud võrgustik, Hansa Liit, mida võib vaadelda kui omapärast „linnade riiki“ • - Hansa Liidul puudus pealinn, tähtsamateks keskusteks olid Lüübek, Hamburg, Danzig, Brügge, Visby, Riia jt •
· PATRITSIAAT linnaaristokraatia · VÄIKEGILD ühe linna käsitöötsunftid · SUURGILD kaupmeeste ühendus (kodanikuks võetud) · MUSTPEAD vallalised kaupmehed või kaupmehesellid TSUNFTID · mingi kindla käsitööalaga tegelejad · ülesandeks oli kontroll tootmise, kvaliteedi ja müügi üle · sageli oli tsunftil oma kaitsepühak või kabel · tsunft võis sõjategevuse korral välja astuda ka iseseisva lahingüksusena · käis pidev võitlus tsunftijäneste (käsitöölised, kes ei kuulunud) vastu · juhtiv osa tsunftimeistritel · tsunftisundlus mõnes linnas ei tohtinud tsunfti kuulumata mõne käsitööalaga tegeleda · SKRAA tsunfti põhimäärus, määratles ka hierarhia õpipoiss, sell, meister; tsunfti eesotsas vanem
Miks läksid linnlased talvel vara magama? V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu TURUPLATS-linna süda, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad HOSPIDAL-vaeste ja haigete jaoks mõeldud hooldekandeasutus Kelle jaoks ja miks oli aja tsunfti? V: Seda oli vaja käsitöölistele, kuna igal tsunftil oli skraa, mis määras mitmeid nendeg seotud seadusi, tsunft hoolitses ka käsitööliste meelelahutuse eest. Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja...................................................................... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal.
kui henri XIII oli tõsine luterliku õpetuse vastane, siis hiljem läks ta ühe paavstiga tülli ja tüli tõttu lahutas inglismaa sellest kirikust. paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus tähendab, et kui varasemalt oli võimalik, et mingi puutööline teeb vankriratta ja hiljem värvib selle ka ära, siis muutub see, et kes vankriratta teeb, see seda ei värvi vaid seda teeb omaette meister, toimub spetsialiseerumine "igavesed sellid"
Kaupmehed olid linna majandusliku, õigusliku ja poliitilise elu dikteerijad. 9 4.2 Käsitöölised Teise väärikama linlaste grupi - käsitööliste kasvatus kujundas samuti äärmiselt olulise eetilise eluprintsiibi - tööd tuleb teha hoolega ja korralikult. Töö ja töökasvatuse väärtustamine oli käsitöölise kasvatuse puhul esmatähtis. Keskaegse käsitöölise elu oli tänu tsunftisüsteemile rangelt reglementeeritud. Teatavasti oli igal käsitööliste ametiühingul ehk tsunftil oma põhikiri skraa. Põhikirjas oli määratletud kõik käsitöölise elus toimuv, alates õpipoisiks vastuvõtmisest kuni meistri matusteni. Igal tsunftil oli kolm raamatut, õpipoiste-, selli- ja meistriraamat, kuhu kirjutati sisse ja välja õppeperioodi alustanud ja läbinud käsitöölised. Käsitöölise seisus oli auväärt seisus, sinna ei võetud näiteks vallaslapsi. Õpipoisiks astuja pidi olema ,,sündinud ausast abieluvoodist"
Käsitööametid Tsunftid 12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord, mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine
Vaba-aadlikud maata või vähese maaga talupojad 6. Sulased ja teenijad elatusid palgatööst 7. Träälid orjad 8. Pärisori Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem.
Tsunft nägi ette ühesuguste tööriistade ja töövõtete kasutamise, toormaterjali ja tellimiste hankimise korra, toodangu ühtlase kvaliteedi ja hinna. Reklaam ja konkurents tsunfti liikmete vahel oli keelatud. Tsunfti liikmed valmistasid tooteid üksnes tellimiste peale. Tsunft seadis asjad nii, et meister ei saanud oma käsitööga ei rikkaks ega jäänud ka vaeseks. Tsunft oli ka omamoodi poliitiline organisatsioon, samuti täitis ta sõjalist otstarvet ja oli usuline koondis igal tsunftil oli oma kaitsepühak ja sellele pühendatud kabel või altar kirikus. Tsunfti liikmed tähistasid koos usupühasid, võtsid osa rongkäikudest ja käisid ühisel jumalateenistusel. Suurtes vabaõhuetendustes müsteeriumides usaldati tsunftidele teatud stseenide esitamine ja selleks vajalike kostüümide ning kulisside valmistamine. Kutseühing oli ühtlasi vastastikuse abi ühing. Tsunfti reeglid olid kirja pandud põhikirjas ehk skraas
sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega ja kuidas riietuda. Nendest
XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid ka Riia, Tallinn ja Tartu (Kõiv, Raudkivi 1996: 80-81). Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengu üks olulisi saavutusi. Linna käsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa. Rangelt jälgiti, et tsunfti koondunud käsitööliste kõrval ei tegutseks neid, kes sinna ei kuulunud. Keskaegsetel tsunftidel oli käsitööliste elus täita mitu ülesannet. Tee õpipoisist meistrini oli pikk ja keeruline. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kuni kümme aastat, algust tehti väga noorelt. Nooruk pidi alustama lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri käsualune. Kui õpipoisi aeg sai otsa algasid
Suurenesid talupoegadelt nõutavad maksud. Talupoegadeks oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. Liivimaa linnnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem. Peamiselt tehti tarbeesemeid, oli väha spetsialiseerunud käsitöölisi. Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulened soodsast asukohast. Tallinnas olid tihedad sidemed Rootsi,Soome ja Novgorodiga. Venemaal eksporditi tooraineid. Koormised. · loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis, · linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, · vakuandamid, · hinnus, · teoorjus, · mõisategu, · raharent. Linnad.
17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi). Tsunftide õlul oli ka vaeste hoolekanne (abistati vanu, haigeid töövõimetuid või vaesunud tsunftikaaslasi). 19
Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister. Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks. Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest. Suurimad kaubanduspiirkonnad:
Käsitöölise suurimaks varanduseks olid tootmisvahendid, mida pärandati põlvest-põlve. Seetõttu toimusid muutused tootmisprotsessis ja töövõtetes aeglaselt. Käsitöölised olid koondunud kutseühigutesse ehk tsunftidesse. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasti ka nende elu. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Tsunftil oli põhikiri (skraa), mis kehtestas tsunfti liikmetele mitmesuguseid piirmäärasid. Nii olid näiteks kindlaks määratud, millised rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Tsunftidel oli konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine keelatud. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Liikmed
vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitset. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust. Rae võim oli väga suur, see sekkus ka kodanike isiklikku ellu (nt. pulmade suurus sõltus pruudi kaasavarast). Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild. Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod 2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi.
pealelaadimist. Selleks, et saada meister-kaupmeheks pidi ta saama kasumiga kauplemise oskuse ja selle läbi ka varaanduse ja kinnisvara. 5.1.2. Käsitöölise kasvatus Keskaegse käsitöölise elu oli tsunftisüsteemi tõttu rangelt reglementeeritud. käsitöölise amet oli auväärne, sinna ei võetud näiteks vallaslapsi õpipoisi käendaja või vanem pidi tooma tema kohta tunnistuse, et ta on sündinud kristlikust abielust. Igal tsunftil oli õpiposte-, selli- ja meistriraamat, kuhu kirjutati sisse ja välja õppeperiooni alustanud ja lõpetanud käsitöölised. Käsitöölised ei saanud küll pedagoogilist haridust, kuid nende õpetajateks olid oma õpipoistele ja sellidele õpetajaks kogu nende õppimise ja tegevuse aja. Õpipoisi periood oli kahtlemata õigusetuim, kuid seda ei saa ka nii üheselt võtta. Eelkõige võttis meister õpipoisi temast hea käsitöölise kasvatamiseks. Õpipoisiaja
elanikkonna igapäevaseid vajadusi. Peenemaid oskusi nind välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti kauba kvaliteeti ning hindu. 15.-16.sajandil sai suuremates linnades tsunfti kuulumine erialase tegevuse esimeseks eelduseks. Ajapikku jõustus tsunftisundus, mille tõttu tõrjuti kõrgematelt ametikohtadelt järjekindlalt mittesakslased. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa, see määras ära meistriks ja liikmeks saamise tingimused ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kuna keskajal Liivimaal ei eristatud õpipoisse ning selle, pidid õppimise lõpetanud esitama meistriks saamise nimel meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teistele liikmetele pidu.Turu kaitseks hoidsid tsunftid meistrite arvu linnas piiri taga. Meistristaatusel ning tsunfti liikmeks astumisel oli aga hoopis suurem tähtsus
Paljud tänavad olid nagu koridorid. Majade uhkmead kyljed olid tänavapoole. Keskaja inimene armastas eredaid värve(kuldset ja punast). Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid(patritsiaat) Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi-Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Keskaja ülikoolid ja teadus euroopa vanimaks ülikooliks on Bologan ülikool mis asutati 1119. keskaja ülikoolides viljeletud
Gildide ja tsunftide liikmed moodustasid kodanikkonna. Käsitöö linnas, tsunftid, reeglid, meistriks saamine: olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa, mis määratles hierarhia õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine, ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon. Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline tsunftijänes. Igal meistril oma sellid ja õpipoisid, elasid meistri kodus, sõid seal, allusid meistri korraldustele.
Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse
skraa(põhikiri).Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus.Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi-Kanuti ja Oleviste gild.Esimesse kuulusid peamiselt sakslased,teise eestlased.Toompea käsitöölisi ühendas veel sootuks oma gild-Toomgild.Kõigi gildide etteotsa olid valitud oldermannid(vanemad).Gilderidel olid oma traditsioonid.Näiteks korraldati kaks korda aastas suured pidustused.Igal tsunftil oli oma kombestik.Põhiliselt seostus see meistriks saamisega.Käsitöölistele oli elulise tähtsusega,et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaupadega.Kuna Eesti linnad asusid transiitkaubateedel,oli selline oht suur. 6.Usupuhastus ehk reformatsioon. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.aastal Saksamaal Wittenbergis.Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523.aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat
Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal – Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia – õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse
tekkis Seine´i jõe koolmekohta, mille ümber oli arenenud põllumajnduspiirkond.Linna valitses RAAD eesotsas bürgermeistriga.Linnakohus.Kaitsevägi.Müntide vermimise õigus Enesemaksustamise õigus Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustamine Linnades kehtis tsunftisundus Igal tsunftil oli põhimäärus skraa Tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem (oldermann) b)keiser justinjanius(527-565) *Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides. Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel
Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi
suurematest senjöraalmaksudest Tsunftid ja gildid olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa, mis määratles hierarhia õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine, ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon. Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline tsunftijänes. Igal meistril oma sellid ja õpipoisid, elasid meistri kodus, sõid seal, allusid meistri korraldustele.
14.sajandil kujunes välja Hansa Liit, millel on ka oma võimuorgan hansapäev. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid Riia, Tallinn ja Tartu. Linnatöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Tsunft käsitööliste ühing. Tsunftid omakorda koondusid suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ning peamiselt käsitööliste väikegildid. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa. Selle dokumendiga määrati ära kõigi liikmete tegevus. Tee õpispoisist meistriks oli pikk ja raske. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kümme aastat. Kui õpipoisi aeg otsa sai, võeti ette õppereise. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 17) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed
said talupojad oma saadusi müüa linnades turul 12 · KÄSITÖÖ: Keskaegsetele linnadele oli iseloomulik, et enamik eluks vajaminevast toodeti kohapeal Tallinnas loeti 15. sajandil kokku 73 tööndusharu 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa. Samuti oli igal tsunftil oma kombestik (seostus meistriks saamisega) Osadesse tsunftidesse olid koondudud ühe ala, osadesse aga erinevate alade meistrid Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased)
annaabi.ee 
