· Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu kasvu inimesed vajasid uusi elukohti. 3. Millistes Euroopa piirkondades oli keskajal kõige rohkem linnu? Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust:
tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Paavst otsustas kuidas jagada Liivimaad. 1970ndatel aastatel saksa ajaloolane Ernst Pitz oma uurimises pööras sellise uurimuse peapeale. E. Pitz näitas, et paavsti kantselei töötas sellisel viisil, et saabunud palvekirjad, ettepanekud vormistati paavstlikeks otsusteks. Vormistatud on kohapealsed huvirühma soovid. Paavstikuurias võivad tulla vastuolulise informatsiooniga, sest Rooma saabus järgmine saatkond ja esitas oma soovid. Valdavalt me teame nende olemasolust tänu paavsti kantselei registrile, kus on kirjeldatud oluline sisu (ära jäetud on pidulikud algus ja lõpu osad), eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga. Actum on sündinud, datum on antud ehk dokument kajastab õigusakti, mis toimus 1209, aga ise on kirjutatud alles 1212. Kõige vanem Eestis
luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a
institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid lühikesed, aastate kaupa kirjapanekud tähtsamatest sündmustest. Nt kuningas suri, troonile sai tema poeg jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav. 2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub zanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine. 3. Õigusesse puutuvad kirjutised õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel). Karl IV kuldbulla, pitser, mis
ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale. Uksed, aknad, katuseluugid ja katused kihasid tuhandetest inimestest, rahulikest ja ausaist kodanikest, kes vaatlesid ainult Paleed ja rahvahulka ning muud ei tahtnudki, sest Pariisis on küllalt inimesi, kes rahulduvad vaatlejate vaatlemisega, jah, isegi sein, mille taga midagi sünnib, väärib meil tähelepanu. Kui meil, 1830-nda aasta inimestel, oleks võimalik olnud mõttes seguneda nende viieteistkümnenda sajandi pariislastega ja koos kõigi nende rühkijate, rüselejate ja tõugatutega sisse tungida määratusse Palee saali, mis nüüd, 6. jaanuaril 1482, nii kitsaks oli 3 jäänud, siis ei puuduks sel vaatepildil oma huvi ja veetlus ning meie ümber oleks nii palju muistseid asju, et nad paistaksid meile täitsa uutena. Kui lugejal midagi selle vastu pole, siis katsuksime edasi anda muljet, mida me ühes
Kõik kommentaarid