Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutulus Mopeedi mootori kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas töötab sidur?
Mopeedi mootor
Arutlus
Variaator
Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm .
Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb.
Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, et rihm tõuseb sama kõrgele kui originaal variaatoriga. Asja võti sport ja originaal variaatori vahel on rullide liikumistee kaldes.
Nüüd siis rullide erinevatest raskustest. See on tegelikult üsna lihtne. Mida raskemad on rullid , seda suurema jõuga suruvad rullid tagumise taldriku esimese vastu. Kui rullid on liiga rasked, siis suruvad nad rihma liiga kõrgele ja liiga kiiresti. Kasutaksin võrdluseks 10 käigulist ratast. 10 nda käiguga kohalt startides on üsna raske liikuma saada. Aga esimese käiguga on asi poole edulisem. Põhimõte on sama.
Kui su rullikud on liiga kerged. Siis ei ole piisavalt jõudu, et suruda taldrikuid kokku. See tähendab, et kiirendus on hea, aga lõppkiirus halvem . Rihm jääb lihtsalt liiga kauaks taldrikute alumisse äärde. Ja kui mootori kiirus hakab kasvama, jääb sul pöördeid liiga väheks, ja ei ole jõudu, et edasi liikuda .
Nüüd siis tagumise poole juurde. Tagumiste taldrikute taga on vedru, mis taldrikuid koos hoiab. Seda nimetatakse survevedruks.
Survevedru surub taldrikuid kokku, tänu sellele püsib rihm taldrikute välimisel äärel. Ja see tagabki madala käigu. Kui nüüd arendada kiirust, siis hakab rihm taldrikuid laiali pressima, see tõstab käiku. Survevedru tugevus määrab ära, kui kiirelt need taldrikud kokku surutakse, kui kiirust vähendatakse.Kui su rullikud annavad su rollerile hea kiirenduse ja lõppkiiruse, aga mäest üles minnes roller aeglustub. Tuleb see liiga pehmest survevedrust. Survevedru aitab tagumisi taldrikuid kokku suruda. Teisestküljest, kui su vedru on liiga tugev, siis ei pruugi su rullikud olla piisavalt rasked, et suruda rihma viimasele käigule. Ja sa ei saavuta oma lõppkiirust.
Kuidas töötab sidur ?
Sidur asub variaatori tagumises otsas. Seda katab siduritrummel. Sidur hakab tööle, kui variaator hakab teda ringi vedama. Siduri küljel asuvad sidurikäpad, osadel 2 ja osadel 3 käppa. Käppasid hoiavad koos sidurivedrud. Sidurivedrude abil on võimalik kontrollida, mis pööretel sidur haakub ja masin liikuma hakab. Kui sidur hakab kiirelt pöörlema, siis tsentrifugaaljõud lükkab käpad vastu siduritrummlit. Kui sidurivedrud on liiga nõrgad, siis ei saavuta masin äkiliseks kiirenduseks vajalikke pöördeid. Õigemini sidur haakub liiga vara, masin hakab kiirendama aga jõudu pole, kuna pöörded ei jõudnud niipalju tõusta. Sidurivedrusi on erineva suuruse, paksuse ja värviga.
Kuidas 2 taktilise mopeedi mootor töötab.
Küünla plahvatuse hetkel, on silindris olev kütus ja õhk kokku surutud. Ja kui küünal annab sädeme, siis segu plahvatab. Plahvatus surub kolvi allapoole liikuma. Kui kolv allapoole liigub, surutakse kütuse ja õhu segu karterisse kokku. Kui kolv liigub keskasendisse, on väljalaske aken vaba. Silindris olev surve surutakse summuti kaudu silindrist välja.
Kui kolv jälle liigub, avaneb sisselaske kanal, kolvi liikumine tekitab kütuse ja õhu segule surve. Selletõttu surutakse uus segu uuesti silindrisse, surudes allesjäänud gaasid summutist välja ja täites silindri uue kütteseguga.
Nüüd hakab kolv liikuma uuesti küünla poole, et tekitada uus survelöök. Kui kütuse ja õhu segu on jälle kokku surutud, on tekitatud karterisse vaakum . See vaakum avab klapid ja imeb karburaatorist õhu,kütuse ja õli. Kui kolv hakab oma lööki lõpetama, liigub see uuesti küünla suunas, et korrata sama tsükklit. Kui silindris kompressiooni pole, siis vaakum on nõrk, või üldse puudub, see tähendab, et mootor lihtsalt ei käi. Kuna ei suudeta kütet ja õhku karburaatorist imeda.
Kasutatud materjal:
http://www.rolleriklubi.pri.ee
http://www.google.ee
http://et.wikipedia.org/
Arutulus Mopeedi mootori kohta #1 Arutulus Mopeedi mootori kohta #2 Arutulus Mopeedi mootori kohta #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Tööõpetuse tunnis väga asjalik asi, mootoritest räägitud.

Sarnased õppematerjalid

Saeõpetus
70
pdf

Saeõpetus

Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2

Seadmete õpetus
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Esimeses kirjeldatakse üldistavalt, kuid konkreetsete näidete varal mootorrataste, sh. motorollerite ja mopeedide ehitust ning tööpõhimõtet. Ühe või teise masina ehituse või tööpõhimõtte kohta käiva lühiviite mõistmiseks tuleb läbi lugeda ka eelnev lõik, kus on täielikumalt kirjeldatud mõnd iseloomulikku konstrukt- siooni. Üksikuid mehhanisme ja seadmeid on käsitletud

Füüsika
Sisepõlemismootor
16
doc

Sisepõlemismootor

väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest

Füüsika
Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp ­ sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt

Autod-traktorid i
Sissejuhatus autotehnikule
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati

Auto õpetus
Jõuülekanded konspekt
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga.

Jõuülekanne
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW..

Autod-traktorid i
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud

Laevamehhanismid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun