Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pumbad (0)

1 Hindamata
Punktid

PUMBAD
SKA PÄ
P ÄSTEKOOL
PUMP  ON SEADE VEDELIKE 
LIIKUMAPA
P NEMISEKS,
TÕSTMISEKS MADALAMALT
L  TA
T SEMELT
L  
KÕRGEMALE JA
EDASITOIMETA
ET MISEKS MÖÖDA 
VOOLIKULIINE.
PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA 
ENERGIA LIIKUVA
V
VEDELIKUJOA ENERGIAKS
LIIGITUS
 KASUTUSALA
 TÖÖPÕHIMÕTE
 VÄ
V LJASTA
ST T
A A
T V
A  RÕHK
KASUTUSALALT JAGUNEVAD
 SURV
SUR EPUMBAD
 VA
V AKUMPUMBAD
TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD
  MAHTPUMBAD  
 kannavad vedelikke imipoolelt 
survepoolele mahuannuste kaupa
 kolbpumbad
 membraanpumbad
 DÜNAAMILISED PUMBAD
 avaldavad  vedelikele  pidevat  survet
 labapumbad ( tsentrifugaal -ja 
propellerpump;  jugapump )
Ts
T entrifugaalpumba 
tööpõhimõõte
Pumba tööratta  kiirel  pöörlemisel tekib 
tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta 
keskelt äärte poole ja paiskub tööratast 
ümbritsevasse spiraalkambrisse Tö
T öratta keskel 
tekib  vaakum  ja imivoolikust tungib sinna vesi 
veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. 
Selleks, et  voolukiirus  oleks  kambris  ühesugune, 
suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise 
suunas. Spiraalkambrist suundub vesi 
laienevasse koonusjätku- difuusorisse. Difuusoris 
muudetakse vee liikumise kiiruse energia vee 
rõhuenergiaks. Läbinud difuusori, liigub vesi 
survetorustikku ja sealtkaudu läbi surveväljundite 
voolikuliinidesse.
Üheastmelise tsentrifugaalpumba 
tööpõhimõte
Kaheastmelise tsentrifugaalpumba 
tööpõhimõte (kõrgem surve)
VÄLJASTAT
A A
T VALT RÕHULT
JAGUNEVAD
 NORMAALSURV
UR E PUMP (…-20bar)
 KÕR
K
GSURVE
UR
 PUMP (üle 20bar)
SURVE
R
PUMP ( tsentrifugaalpump )
 KIIRE JÕUALLIKAGA ÜHENDAMISE 
VÕIMALUS
L
 VÄI
V KESED GABARIIDID
 LIHTNE JA KERGE KON
K
STRUKT
UK SIOON
 LIHTNE RÕHU JA TOOTLIKKUSE  SEADMINE
 SUUR KASUTEGUR
PUMPA
MP  ISELOOMUSTA
T V
A A
V D 
SUURUSED
  TOOTLIKKUS  (l/sek või l/min)
 VÄL
V
JASTA
T T
A A
T V 
A RÕHK (kPa või bar)
 IMIKÕR
K
GUS (m)
 VÕIMSUS (Kw)
 KASUTEGUR (%)
 TULETÕRJEPUMPA
UMP DE TOOTLIKKUSEKS ON
KESKMISELT
L  2000-4000 l/min 10bar JUURES
 TULETÕRJEPUMBAD ON  ENAMUSES
NORMAALSURV
UR EPUMBAD
MEIE TÖÖS KASUTA
T T
A A
T V
A A
V D PUMBAD
 SURV
R EPUMP (tsentrifugaalpump)
 VA
V AKUMPUMP 
( kolbpump /membraanpump)
 SUKELPUMP 
(tsentrifugaal/propellerpump)
 EJEKT
K ORPUMP (imi-jugapump)
 UJUVPUMP
VA
V AKUMPUMP
 ENAMLEVINUD PUMP VEE IMEMISE 
TOETAMI
T
SEKS TSENTRIFUGAALPUMPA
PUMP
 KO
K LBPUMP
 MEMBRAANPUMP
 VA
V AKUMSEADE
 KASUTA
ASUT T
A A
T KSE VAI
V D HÕRENDUSE 
TEKITA
T MISEKS
 KUI VESI PUMBAS, LÜL
L
ITA
T T
A A
T KSE VÄ
V LJA
VA
V AKUMPUMP
MIDA VEE IMEMISEL JÄLGIDA

VEE IMEMISE AJAL EI TOHI PUMPA 
P SAT
A TUDA ÕHKU

SÕELA OTS EI TOHI OLLA PÕHJALE LÄHEMAL KUI 0,8 VOOLIKU 
SISELÄBIMÕÕTU

IMIVOOLIK PEAB PUMBA POOLE PIDEVAL
V T 
AL TÕUSMA, ET VÄL
V T
ÄL IDA 
ÕHU KO
K GUNEMIST IMILIINIS VÕI PUMBAS

IMISÕELA SUURIMA AV
A A 
V LÄBIMÕÕT EI TOHI OLLA SUUREM KUI 
PUMBA PEENIM AV
A A,
V  MIDA VESI OMA TEEKO
K NNAL PUMBAS LÄBIB

IMIVOOLIKU OTS (KO
(K OS SÕELAGA) PEAB OLEMA VÄ
HEMALT  
L
VOOLIKU SISELÄBIMÕÕDU SÜGAVU
A
SEL VEE ALL, ET EI TEKIKS 
ÕHULEHTRIT

VOOLIKU LÄBIMÕÕT SELLINE, ET VEE LIIKUMISE KIIRUS 
IMIVOOLIKUS EI ÜLETAK
T
S 1 m/s
SUKELPUMP

TÖÖTA
T V
A A
V D PUMBAT
A A
T V
A A
V  VEDELIKU SEES

TÖÖKAMBER POLE KUNAGI VEEST TÜHI

KÄITA
T T
A A
T KSE ELEKT
K RI ABIL

TÖÖRAT
A A
T S TOETUB OTSE ELEKT
K RIMOOTORI VÕLLILE


V IKESED JA KO
K MPA
P KT
K SED

MADALAT
A EL VEEVÕTUKOH
K
ADEL KASUTA
T MISE EELISED
EJEKTO
EJEK
R (imi-jugapump)
 LIIKUVA
V D DETA
ET ILID PUUDUVA
V D
 VESI IMETA
ET KSE KAASA HÕRENDUSE ABIL
 KASUTEGUR MADAL (~25%)
 VÕIMALDAB VETT SAADA MADALAT
A EST KO
 K HTA
T DEST
 SISENDI LÄBIMÕÕT VÄ
 V  IKSEM  KUI VÄ
I V LJUNDIL
AUTOPUMBAD
 STA
ST T
A SIONAARNE
 EES, KESKEL, TA
T GA VÕI VEEPA
EP AGIS
 KÄITA
T T
A AK
T
SE JÕUVÕTUVÕLLI ABIL
 VESI SAADAKSE 
VEEPA
VEEP AGIST/VEEVÕTUKOH
UK
AST/LISAT
A OITEST
 VA
V AKUMPUMP või VA
V AKUMSEADE TEKITAB
T
 
HÕRENDUSE
 ENAMASTI ÜHEASTMELISED
 LISANA KA VAH
V
UAINE DOSEERIMISSÜSTEEM
MOOTORPUMBAD
 KANTA
T V
A AD
V
 JÄRELV
L EETA
ET V
A AD
V
 PÕHIMÕTTELT
L  SAMAD, MIS AUTOPUMBAD
 VA
V AKUMPUMP/SEADE TOIMIB KÄSITSI VÕI
HEITGAASIDE ABIL
UJUVPUMP  NIAGARA
 Kütuseks  bensiin
 Maksimaalne tootlikus 1200 l/min 
 Vettevajumise sügavus 7 cm
 Mass 28 kg
UJUVPUMP AQUAFA
AF ST
 Maksimaalne tootlikus 700 l/min 
 Mass 21 kg
Rosenabauer Otter
 500 l/min at 6 bar 
 800 l/min at 5 bar 
 1.000 l/min at 4 bar 
 max. 1.100 l/min at 3 bar
 Kasutusvalmis kaal: 66 kg 
Rosenbauer FOX
FO
 1.000 l/min at 15 bar
 1.600 l/min at 10 bar
 Kasutusvalmis kaal 167 kg
MIKS VA
V JA VETT PUMPA
P
VA
V AKUMPUMBA/SEADMEGA IMEDA ?
 PA
P AK TÜHI / VETT VA
V JA
 TSENTRIFUGAALPUMP EI SUUDA 
HÕRENDUST TEKITA
T DA
 VA
V AKUMPUMBA/SEADMEGA TEKITA
T T
A AK
T
SE 
IMILIINIS HÕRENDUS
 VESI  KERKIB  VA
V ID NIIPA
IP LJU, KUI ON 
VEEVÕTUKOH
UK
ALE MÕJUVA 
V ÕHURÕHU JA 
IMIVOOLIKU SEES VA
V LITSEVA 
V RÕHU VAH
V
E
SEETÕTTU IMIKÕR
K
GUSEKS PUMPAD
PUMP
EL 7-8 m
VEE IMEMIST HALV
AL ENDAV
A A
V D 
TEGURID
 IMISÕEL EI OLE ÜLENI VEES
  LIITMIKUD  HALV
AL A
V STI ÜHENDAT
A UD
 VOOLIKUD EI OLE HERMEETILISED
 PUMP EI OLE HERMEETILINE
 VA
V AKUMPUMBA IMIKANAL UMBES
 IMIKLAPID EI OLE KOR
K
RAS
HOOLDUS
KOR
K
RALINE JA PLAANIPÄ
IP RANE
 KASUTUSAEGNE
 KASUTUSJÄRGNE
 IGAKUINE / IGANÄDALANE
 TÄH
T
TAJ
T ALINE
HOOLDUSE HULKA KUULU
L B
 VÄ
V LISPINNA PUHASTUS
 PUMBA JA PA
P AGITORU TÜHJENDUS
 VA
V AKUMPUMBA TÜHJENDUS
  KRAANID /VENTIILID/ SISENDID /VÄLJ
V
UNDID
KUIVA
V T
A AD
T
A JA KON
K
TROLLIDA
 IMIVOOLIKUTE PUHASTUS
 IMISÕELA PUHASTUS
 VA
V HU KASUTAM
T
ISE KO
K RRAL PUMBA 
LOPUTUS
 PUMBA LAAGRITELE MÄÄRDEAINE LISAMINE
 MOOTORPUMPA
P DEL KÜTTE KO
K NTROLL JA 
LISAMINE
OHUTUSTEHNIKA
OHUD PUMBALE
 HÜDRAULILISED LÖÖGID
 TELGJÕUD PUMBA TÖÖRAT
A TA
T  EES JA TA
T GA
 KAVI
A TA
T T
A SIOON
 KOL
K
BPUMBA ÜLEKUUMENEMINE
  KLAPPIDE  KULUMI
UL
NE
 ROISKUNUD VEE OSAKAAL PA
P AGIS

Document Outline

  • PUMBAD
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • LIIGITUS
  • Slide 5
  • Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte
  • Üheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte
  • Slide 8
  • VÄLJASTATAVALT RÕHULT JAGUNEVAD
  • Slide 10
  • SURVEPUMP (tsentrifugaalpump)
  • PUMPA ISELOOMUSTAVAD SUURUSED
  • MEIE TÖÖS KASUTATAVAD PUMBAD
  • VAAKUMPUMP
  • Slide 15
  • Slide 16
  • SUKELPUMP
  • EJEKTOR (imi-jugapump)
  • Slide 19
  • AUTOPUMBAD
  • MOOTORPUMBAD
  • UJUVPUMP NIAGARA
  • UJUVPUMP AQUAFAST
  • Slide 24
  • Rosenabauer Otter
  • Rosenbauer FOX
  • Slide 27
  • VEE IMEMIST HALVENDAVAD TEGURID
  • HOOLDUS
  • HOOLDUSE HULKA KUULUB
  • OHUTUSTEHNIKA
Vasakule Paremale
Pumbad #1 Pumbad #2 Pumbad #3 Pumbad #4 Pumbad #5 Pumbad #6 Pumbad #7 Pumbad #8 Pumbad #9 Pumbad #10 Pumbad #11 Pumbad #12 Pumbad #13 Pumbad #14 Pumbad #15 Pumbad #16 Pumbad #17 Pumbad #18 Pumbad #19 Pumbad #20 Pumbad #21 Pumbad #22 Pumbad #23 Pumbad #24 Pumbad #25 Pumbad #26 Pumbad #27 Pumbad #28 Pumbad #29 Pumbad #30 Pumbad #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jegeni Õppematerjali autor
Päästekooli loeng. Pumbad.

Sarnased õppematerjalid

LAEVA ABIMEHHANISMID
82
ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline)

Laevandus
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks. Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi ­ on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba

Abimehanismid
LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku voolamisel see nii ei ole ja Bernoulli võrrand saab kuju E1 = E2 + h (t) , kus h(t ) on survekadu., mis mõõdab voolutakistuste ületamiseks kulunud energiat. Seda Bernoulli võrrandit loetakse hüdrodünaamika põhivõrrandiks , mille abil saab lahendada enamiku voolamisega seotud probleeme . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks töötavaks kehaks on vedelik. Hüdrauliliste masinate ehitus ja töö põhineb hüdrodünaamikal. Olenevalt masinas toimuva energeetilise protsessi iseloomust ja masina kasutamise otstarbest ,liigitatakse hüdraulilised masinad kahte suurde gruppi: hüdraulilised mootorid (hüdromootorid ) ja pumbad. Hüdromootoreid kasutatakse selleks ,et muundada vedeliku voolu

Abimehanismid
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist. Pumba jõudluse saab seosest d 2 n

Ehitusmasinad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun