Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka as...
Vene tsaariaeg Eestis Cärolyn Siim 8.klass Sissejuhatus Tööeesmärk on saada teada rohkem teema kohta. Nt milline oli Eesti tsaariajal KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-varauusaeg.html Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917. aastani on tihti nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eestis Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 16561661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga.
Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks
Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a. Võõrad võimud on üritanud kasutada laulupidusid oma huvides. Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees.
Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud: "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002
Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles
esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus. 7. KarotammEestis sündinud, kuid 1920a NL lahkunud kommunist. 1940a tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama. Temast sai EKP üks juhttegelasi. 1944 nim, ta ametlikult EKP esimeseks sektetäriks. Käbineestis sündinud.. tsaariajal rändas oma perekonnaga venemaale. seal sai temast kommunist. 1941a suunati ta eesti parteitööle. 19501978 oli EKP esimene sekretär. Vaino sündisSiberis eesti peres. Pärast sõda kolis eestisse ja alustas karjääri komparteis, tegeles töötlusega. 19781988 EKP juht. 8.vastupanu liikumine E. 19441953a eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimu aktiivne relvavõitlus metsavendlus, tegutseti ülekogu eesti. NK võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks
karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Keele eripära Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive.
Nekrutikohustus tähendas 25 aastast ning hiljem 15 - 20 aastast teenistusaega Vene Impeeriumi eri piirkondades (lk 31). 14. Kas need Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingtegevus Eesti pinnal ei toimunud, puudutasid eestlasi? Jah, Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingutegevus Eesti pinnal ei toimunud puudutasid ka eestlasi. Kuigi lahingutegevus ei toimunud otseselt Eesti pinnal osales nendes sõdades aga palju eestlasi. Kokku võeti tsaariajal Vene armeesse Eestist ligi 300 000 meest. Rahvasuu mäletab eesti meeste osavõttu nii Ungari ülestõusu mahasurumisest (1849), Türgi sõjast (1877 - 1878), Jaapani sõjast (1904 - 1905) kui ka paljudest teistest Vene keisririigi sõjalistest konfliktidest. Ainuüksi Esimese maailmasõja ajal võeti Eestist sõjaväkke üle 100 000 mehe, kellest langes umbes 10 000 (lk 31).
aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999. aastal. Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks - iga laulupeo lõpus kandis
(niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu-idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse
kadedalt mind, kes ma võtan uulitsal pikki samme nagu vaba mees kunagi ning lasen rõõmsat vilet, teades, et minu ees on lahti terve maailm. Selline umbejooksnud tänav on muidugi kurb vaatepilt, sest ikka tekitab meelehärmi, kui inimestelt on võetud priius ja nad peavad pikki tunde tillukeses kuudis sitsima, kuni kannikatele ilmuvad lamatised. Just samasuguste emotsioonide ajel kinkisid lahked vene eided tsaariajal külasid läbivatele sunnitööliste vooridele leiba: sööge, pojukesed, jumal on armuline! Hale oli ju vaadata suurt hulka ahelais mehi, kes valvurite range pilgu all teosammul mööda porist rada komberdasid. Ka ummikus istuvatele autojuhtidele võiks läbi autoakna midagi maitsvat suhu pista ja lohutada: kannata ära, tuvike, kord jõuad sinagi koju!
aastat koolis, 61% oli algkool lõpetamata, 3 poissi 7 klassi) Lasteisad 52% kohtus karistatud, -emad 29,9% Üldiselt, kodudes oli ülihalb olukord, vanemad surnud või alkohoolikud. 1922 I rahvaloendus Eesti Vabariigis Nõrga mõistusega vanemad ei tohiks lapsi saada kastreerimine tugev ühiskonna vastureaktsioon Alaealise mõjutusvahendite seadus sätestatud on erikooli (eritingimusi vajavate laste kool) saatmise kord Eesti territooriumil tsaariajal kehtis nuhtlusseadus - 1845 1903 uus nuhtlusseadus 1935 EV kriminaalseadustik (vahepeal kehtisid tsaariaja seadused) Loeng VI 26.11.2013 Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja (eilne, tänane ja homne on omavahel tihedas arengulises seoses) Olevikus on mineviku põõn ja tuleviku idu Tuleviku võti käib olevikus
(niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). 4.3 Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alamurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%.4 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli
Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine. 60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta) Baltisakslased(Paremad riiast) - Eestimaa, liivimaa(Riia – arhitektid tehnikumist) ja kuramaa kubermang Venelased Peterburist – Bubõr ja Vassiljev Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius Eesti ehitusinsenerid – Hellat, Uesson, Kangro, Jürgenson Esimesed eesti arhitektidal 1910 Tallinnas hakkab tööle Karl Burman ja Artur Perna Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans
vaatamisvaarsuseks tohutult pikk kaubikute saba (enam kui 130 autot) ootamas, millal saab piiri ületada. Edasi sõites võib näha vaadet alla Piusa jõe orgu. Teisel pool orgu on Venemaa. Sõites Piusa koobaste suunas, jäävad meist kahele poole suured palumetsa alad. Sõidame üle Piusa jõe ning jõuame Võru maakonda. Oleme Obinitsas, mis kujutab endast harilikku kolhoosiasulat. Vasakut kätt jääb Obinitsa kalmistu ning kirik, mis ehitati tsaariajal. Oleme endiselt täitsa ääremaal ja sõit kulgeb Meremäele ja Vastseliinasse. Meremäe keskuses, kus asub ka Setomaa turismitalu, külastame Meremäe vaateplatvormi. Meremäe olevatki omale nime saanud selle järgi, et inimene olevat sealt kõrgelt näinud merd (mis on muidugi võimatu, tegelikult oli tegemist vast Peipsi järvega). Oleme joudnud Haanja kõrgustiku äärde. Siinseks vaatamisvaarsuseks on Devoni paekivist Vastseliina linnus, mis on teadaolevalt esimene koht Eestis, kus
registreeritud nende tagasipüüke Märgistamise meetodid · IndividuaalmärgisedCarlini märgised, ninakõhresse süstitava koodiga traadilõigud, kiip · Grupimärgisedrasvauime lõikamine, värvi süstimine kala nahasse, kala töötlemine kemikaalidega · Kaudsed meetodidsoomused, kulunud uimed, molekulaargeneetilised meetodid. Taastootmise kogemused · Kalavastseid kasvatati ja lasti veekogudesse kalavarude suurendamise eesmärgil juba tsaariajal. · Eesti vabariigis kavandati ja ehitati osaliselt välja mereäärsete ja sisemaiste haudemajade süsteem (Pidula, Sindi, KeilaJoa, Narva, Äksi, Alatskivi). · Hinnangut taastootmise efektiivsusele ei antud, lähtuti heast usust, et see tegevus aitab kaasa kalavarude suurendamisele. · Loodusliku mitmekesisuse säilitamise osas olid teadmised primitiivsed. · Tänapäeval on kalakasvatusettevõtete huvi koondunud intensiivsele kaubakala tootmisele,
Taastati kooli müts ja lõpumärk · 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel · 1991 Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati realistide esimene ülemaailme kokkutulek Eestis. ,,Reaali päevad 91". Taastati kooli lipp · 1993 Taastati poiss · 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts · 1998 Ernst Peterson-Särgava ausammas paigaldati ümber kooli ette · 1999 Kooli peahoones alustati kapitaalremonti Reaalkool tsaariajal Teaduse ja tehnika areng nõudis muudatusi ka kooliprogrammis. Esimesed uut tüüpi koolid klassikalise gümnaasiumi asemel tekkisid Austrias ja Saksamaal. Neid nimetati Reaalkoolideks ja seal õpiti rohkem mat,füs,joonest,keemiat. 1860-ndail hakati neid rajama ka Venemaal. 1875 TLV esitas kubernerile palve uue kooli tegemiseks. Vaidluse Tln ja Trt vahel lõpetas keisri otsus kool rajada Tallinasse. 1881 alustas kool töö, aadressil Lai tn 49. 1884 valmis hoone, see oli I spetsiaalseslt
August Jansen Tallinn 2009 Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata. August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen. Väga avatud silmaringiga mehena, paistsid talle silma sotsiaalsed vastuolnud
Tervikuna haridust isel üsna kõrge tase ja väga hea motiveeritus. Kõrgharidus tugevuseks see, et oli olemas ülikool Tartus, mille kõige olulisem reform oli et mindi üle emakeelsele haridusele. Põhiliseks puuduseks terminoloogia ja õppejõu puudumine.20ndate keskpaigani kasutati välisõppejõude Skandinaaviamaadest ja Sks-lt, kes koolitasid välja oma rahvusest õppejõud. Kõrghar tasuline, vaatamata sellele üliõpilaste arv kasvas plahvatuslikult. 24ndal a 4300 (tsaariajal suurim arv 2800) Vabariigi lõpus uuesti tagasi 200 piirimaile. 4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja
II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. (1) Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt
Millal ja kuidas kujunes välja Stalini ainuvõim? Mis oli Stalini isikukultus? Mida kujutasid endast industrialiseerimine ja kollektiviseerimine? Mida nendega saavutati? Mis oli GULAG? . Jossif Stalin (Džugašvili) (1879-1953) oli rahvuselt grusiin, sündis Gruusias. Tema varjunimed olid Koba, Stalin. Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär – Venemaa enamliku partei liige, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. 1917. aasta oktoobris Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar. 1922-1953 UK(b)P peasekretär. 1923-1938 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941-1953 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Stalini ainuvõim kujunes peale Lenini surma (1924). Lenin enda järglaseks soovitanud Trotski ei suutnud võimuvõitluses end maksma panna, esile tõusis
lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles
kotkastega, mis tõttu aegajalt leiame materjali, kus käsitletakse teda koos kotkastega. ,,Kotka" nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust. Eesti kotkaste õitseaeg jääb sajandite taha ning kotkaste luid on leitud isegi mesoliitilistest asupaikadest. Tsaariajal hävitatud palju kotkasteliike, mille tõttu 1920.a. olid Eesti kotkaliigid väga haruldased. 1957.a. jõustus kotkastele loodukaitseseadus. Merikotkas Merikotkas on meie lindude suurim röövlind. Kurbusega tuleb aga tunnistada, et meie merikotkad elavad ühe maailma enim saastatud mere ääres. Keskkonnamürgid, mis jõuavad kotkastesse läbi toidu, jõuavad ka meisse läbi mereandide. Tänu pestitsiididele hakkas kotkaste arvukus ja siginemisedukus langema aastal 1960
1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11 Kunstiharidust võis omandada kuueaastase kursusega kunstikoolis ,,Pallas". Tartus asuv samanimelise ühingu poolt ülalpeetav eraõppeasutus sai kõrgkooli õigused 1924. aastal. Tsaariajal asutatud Riigi Kunstitööstus Kool muudeti 1938. aastal Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks. Õppeaeg kestis 6 aastat, millest esimesed 2 moodustasid üldastme, järgmised 3 töökodade astme ja viimane meistriklassi. Avatud olid dekoratiiv-, skulptuuri-, keraamika-, tekstiili-, graafika-, nahktöö- ja raamatuköitmise osakond. Kõrgemat muusikalist haridust andis ,,Estonia" seltsi algatusel rajatud (1919) Tallinna Kõrgem Muusikakool (1923. aastast konservatoorium)
pääsejad. Laulupidu on suur kompromiss. Kutseline koor või orkester ei pea häbenema oma osalemist peol. Samas peab igal külakooril olema põhimõtteline võimalus peost osa saada. See saavutatakse repertuaari valikuga ning igale kooriliigile võimalusega ennast näidata. 9 Võõrvõimud Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo lõpus kandis
Äänisjärve vahelisel alal. Lüüdi murre on üpris sarnane vepsa keelele. Peamiseks erinevuseks soome keelega võrreldes on see, et kõigis karjala murretes kasutatakse arvukalt vene laensõnul. (Õispuu, 1983) Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri- kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi esimesel poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Karjala keel ei juurdunud kirjakeeleks ning kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning
Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid: 1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond. 1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool) Tartu Kõrgem Muusikakool Tallinna Konservatoorium Tondi Kõrgem Sõjakool EV algusaastatel teadus ei olnud valitsuse tähelepanu all, ka enamik saksa ja vene rahvusest teadlastest lahkunud, teaduslikud kogud ja varad viidud suures osas Venemaale, ainelisi võimalusi vähevõitu. 1930-ndate keskel teadusasutusi lisandus ja kasvas Tallinna tähtsus, tekkis konkurents ning ebakõlad.
3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu, kuid tegelik lahingutegevus oli seisnud juba mitu päeva ja sellist kanonaadi, nagu siinses loos - kes teeb sõja viimase paugu? - ei ole teada. Leo Solba ettepanek Osvald Kallastele hakata piiritust ajama omab niipalju ajaloolist tausta, et meie alkoholitööstuse kauaaegne lipulaev Liviko loeb oma algust baltisaksa paruni Alfred von Roseni piiritusetehasest. Tõsi, see tehas oli asutatud juba tsaariajal, kuid meenutamist väärib ühe Roseni repliik maailmasõja lõpu järel: «Üks maailm on hukkunud, tuleb alustada uue rajamist!» See on omamoodi kokkuvõte tarmukate (endiste) suurmaaomanike meeleoludest. Kui Indrek võitjana koju jõuab ja ütleb, et kõige hirmsam oli rindel pidev pesematus, siis on selles ühtaegu nii tõde kui liialdust. Soomusrongil nr. 2, kus teenis Indreku osatine prototüüp Ilmar Raamot, oli näiteks võimalus sooja dussi võtta (
sundeksemplari õigus. Samuti saadi osakonda raamatuid annetatud erakogudena ja emigreerinud sakslastest maha jäänud raamatukogudest. 1920. aasta augustis--septembris reevakueeriti Venemaalt umbes 450 000 köidet ja saabunud kirjanduse hulgas oli 5 kasti raamatuid, mis olid samuti sobilikud uude osakonda. Seoses evakueerimisega selgus, et 2% raamatutest oli kaotsi läinud. Samuti selgus,et osa raamatuid olid kahes või enamas eksemplaris. Ülejäänud eksemplarid eraldati juba tsaariajal loodud dublettide kogusse. 1920.a. esitas Puksoo ülikooli rektorile nimekirja teadusasutustest, kellega pidas vajalikuks hakata vahetama akadeemilisi publikatsioone. Nimekirjas oli ka 149 välisasutust. 1920. aastal kaitsti esimesed väitekirjad Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis. Dissertatsioonid jõudsid raamatukokku dekanaatide vahendusel, osad anti ka tasuta doktorantide eneste poolt raamatukogule.. Siiski ei jõudnud mitte kõik väitekirjad raamatukokku ja see oli
samuti keerukas ja pidevalt jätku v protsess. 6 Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud metsatukkade ja nende ka itse korralduse kohta. Mitme id puude ja kivide ka itset korra ldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või e lupaiku. Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna kirikumõisa lt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja
Kaudlaen on laenatud teise keele vahendusel. Eesti keele laenusõnade kihistused võib jagada seitsmeks: Aegade algusest – 3000BC laenati soome-ugri algkeelde algindoeuroopa, indoiraani ja kirdeindoeuroopa keeltest. Muinasajal (... – 13. saj) laenati balti, germaani, slaavi keeltest Keskajal (13. – 17. saj) laenati alamsaksa, rootsi, vene keeltest Rootsi valitsusajal (17. ja 18. sajandil) laenati rootsi ja saksa keeltest Tsaariajal 18. kuni 20. sajandi alguseni laenati vene, saksa, baltisaksa, soome keeltest Esimesel iseseisvusajal 1918-1940 mõjutas soome keel ja nõukogude ajal (1940- 1991) vene, soome ja inglise keel Teisel iseseisvusajal laenatakse palju soome ja inglise keelest Eesti sõnavaras on kõige rohkem alamsaksa laene (15%) ning saksa ja muid germaani laene (mõlemad 10%). Vene laene on 7%, inglise 5% ja soome 3%.
vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätkuv protsess. Enne kui looduskaitsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikutelt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võimalused selleks olid maaomanikel. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest paljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud metsatukkade ja nende kaitse korralduse kohta. Mitmeid puude ja kivide kaitset korraldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 5 Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna
1933 rakendati uus passisüsteem, mistõttu passi mitte saanud talupojad ei saanud oma kodukohast ka lahkuda (piire ja linnasid valvati), nii et neil jäi üle vaid oma kodukohas nälga surra. Kokku on ohvreid arvutatud 3-10 miljonit. Kolhooside loomine ja rahvusluse hävitamine oli edukas. Tänapäeval peetakse seda aga genotsiidiks. Suur puhastus: Venemaa oli oma range karistuspoliitika, valitsusepoolse tugeva kontrolli ja kodanikuühiskonna puudumise tõttu tuntud juba tsaariajal. Küüditamised (eelkõige Siberisse) ja sunnitöölaagrid olid olemas juba ammu enne bolsevike võimuletulekut. Kuid bolsevikud muutsid need karistusviisid massiliseks. Bolsevikud võtsid võimule tulles tsaariaegsed sunnitöölaagrid ja vanglad üle, täiustasid neid ning ehitasid uusi. Laagrite paremaks haldamiseks koondati nad ühtse juhtimise alla, siit tuleneb ka üldnimetus Gulag ( Laagrite Peavalitsus). Gulag allus NKVD juhtimisele.
Ränne jäi seega väheseks: kiire rahvaarvu kasvuga riikidest inimesed meelsasti välja ei rännanud, nagu oli juhtunud samas etapis olnud Euroopas, NSVL’ist polnud võimalik legaalselt välja rännata; samuti kehtestati L-Euroopas ja siirderiikides (diskrimineerivad) immigratsioonipiirangud, nt USAsse ei pääsenud Euroopa juudid ega idaeurooplased, kuna kehtis rahvuslik-rassistlik arvamus, et „Ameerika peab jääma ameeriklastele“. Eestisse rändasid sisse peamiselt tsaariajal Venemaale läinud kohalikud, vähe rännati välja Austraaliasse, NSVL’i ja Ameerikasse. 29.Maailmastumisidee ja -praktika kriis 1930. aastatel. Majandusideede valdkonnas süvenes kapitalismikriitika ja antiliberaalsed majandusvaated, sooviti kaitsta siseriiklikku majandust, riigistades kaevandusi, raudteesid ja elektrijaamasid, samuti kehtestades väliskaubanduspiiranguid, tolle ja tariife. Sooviti vähendada maade seotust maailmaturuga
tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära
tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära
ja majanduslikust madalseisust ülesaamine. Stalini ajastu NSV Liidus (1924 53) Jossif Stalini (Dzugasvili) (1879-1953) Eluloolisi andmeid Rahvuselt grusiin, sündis Gruusias Gori linnas. Varjunimed Koba, Stalin. Haridus: õigeusu seminar Tiflisis/ ei lõpetanud Keeled: gruusia, vene keel Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär. 1928 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941 - 53 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister) 2x abielus, 2 poega ja tütar NSV Liidu poliitilise kursi muutumine 1920. aa II poolel.
tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära
tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära
Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi. 30. Mida kujutab endast absoluutne monarhia? Absoluutse monarhia puhul on kogu võimutäius koondatud monarhi kätte; ta on nii täitev- kui kohtuvõimu eesotsas ja annab ka seadusi. Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks
Moskva silmis oli ka Eesti esimene, kes nendega rahu sõlmis ning ka teised lääneriigid vaatasid idaturu poole. 1920 aastal toimus enamus Lääne-Euroopa ja Vene kaubandusest Eesti kaudu. 1921 kiirutasid kõik ärikad looma Venemaal aktsiaseltse ja ettevõtteid. Vene riilikud tellimused elustasid eesti metalli- ja paberitööstuse, aga ka masinatööstuse. Mitmed suurärikad said tuule tiibadesse tänu Venemaale. Samal ajal üritati saavutada sama arnegut tööstuses, mis oli olnud tsaariajal. Taastati endised tööstusettevõtted ja asutati uusi. Õnneks oli olemas hiigeltehased ja kvailifitseeritud tööjõud. Õnneks pääseti ka lääneturule, põhiliselt sae ja tikutööstus jne. Elavnes ka ehitustegevus ning kerkisid uued linnaosad. ja maal uued asundustalud, seega kogumaine turg oli ka sellele materjalile. Tööstuse arengu sundimisele andis tuge lootus hiigelkasumile. 1920-24 asutati üle tuhande uue ettevõtte, suurettevõtete arv kahekordistus
registreeritutest, ta ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes, ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega. Äriseadustiku § 9 lg 4 sätestab, et õigusvormile viitavaid tähiseid AS, OÜ jms (ÄS-is ekslikult täiendeid ja lühendeid) võib kasutada ärinime alguses või lõpus. Nimetatud säte eirab eesti keele süntaksit ning sel pole loogilist põhjendust. Nime ja nimetuse vahekord ärinimes Henn Saari andmeil tähistas tsaariajal vene sõna firma nii ettevõtet kui ka selle nimetust (Saari 1998b: 5). Vahepealsete aastakümnete jooksul nimetas üldkeel firmaks ettevõtet, pärast Eesti taasiseseisvumist on üritatud võtta firma uuesti kasutusele nimetuse tähenduses ning termin on toodud äriseadustikku. Termin firma oli kasutusel juba 1927. aasta firmade seaduses: ,,Firma on nimi, mille all üksik isik, ühing või selts peab mingisugust ,,Äride registreerimise seaduse" § 1
kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu-idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9%
rahvakomissar. Kõik endised sõjanduslikud spetsialistid allusid Trotski pol kontrollile, ka Punaarmee ülemjuhataja. Ülemjuhatajad olid Vacietis ning Kamenev. Oli ülevenemaaline välisstaap, mille ülemaks oli endine kindralleitnant Vladimir Brontš-Brujevitš, ülevenemaaline peastaap, mille ees oli Fjodor Kostjajev. Punaarmees teenis ka kindraleid ja 1/5 ohvitseridest endisest vene armeest. Paljud vene armee kaadriohvitserid olid teadlikult tsaariajal hoitud igasugusest poliitikast kõrvale, nende jaoks polnud 1918-19 oluline see, kas Vm-d valitsevad enamlased on võimule saanud seaduslikul või ebaseaduslikul teel vms, peeti oma peamiseks ülesandeks sõjategevuse jätkamist Sm vastu. Mindi Sm-vastase võitluse nimel Punaarmeesse üle. Teine osa oli kindlasti neil ohvitseridel, kes elukutseliste sõjaväelastena ei vallanud muud ametit ja lihtsalt selleks, et iseennast ja oma perekonda materiaalselt ülal pidada, olid sunnitud minema
AK 4 valitsust ca 5 kuud. II RK samuti üsna lühidalt. V RK V kuud, I, III, ja IV umbes aasta. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu pol lehmakauplemine, protfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Sisuliselt küljest ei ole põhjust valitsuste ebastabiilsust ette heita, siis rahva seisukohalt oli rahulolematus olemas. Miks siis valitsused vahetusid? Kes hakkasid rääkima 20 a PS muutmise vajaduset, leidsid, et sagedastel vavahetustel on 3 põhjust, mis kasvavad 20 a PSsst välja: 1) parlamendil liiga suur võimutäius 2) 20 a PS olevat andnud valitsusvõimule liiga vöhe võimalusi teostada oma poliitikat 3) 20 a PS ei loonud tasakaalustavat
tehakse Riias ja Helsingis, jätkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka pärast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920. 1930. aastail Tallinnas ehitatud korterelamu tüüpi (vt. Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui ülejäänud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest 29 tuletõrjenõuetest, üksikuid kivitrepikojaga puumaju ehitati juba tsaariajal, kuid nüüd sai see üldlevinuks. Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja
annaabi.ee 
