Teistkordsete katsetega pääses Kaie Balletikooli sisse. Kõrbi õpetajad nägid temas lühikese ajaga talenti, eriti veel Tiiu Randviir, kes oli neiu vastu eriti range rohkem kui teiste vastu. Tegelikult sai Kaiest Tiiu mantlipärija ja Kaie arvab, et teine valmistas selleks teda ka ette. Kaie oli väga tagasihoidlik, alalhoidlik, vaikne ja varasemas nooruses ka küllaltki naiivne. Esimest korda käis see tüdruk välismaal alles 87. aastal ja see toimus Pissetskaja trupiga Hispaaniasse. Partnerid, kellega ta tantsinud, on näiteks Juri Jekimov, Tiit Härm, Viktor Barõkin, Oliver Matz, Vjatseslav Gordejev, Viesturs Jansons, Sergei Bassalajev jpt. Aissketskaja trupis reisis ta mööda Hispaaniat, peale seda kutsus aga Vassiljev teda enda truppi, kellega koos käis ta kaks korda Ameerikas ning Prantsusmaal. Väga palju reisis ta Vjatseslav Gordejevi trupiga mööda Saksamaad, Inglismaad, Austriat, Hollandit, Belgiat ja Itaaliat
Tal oli kolm meest, kellega koos olles sai ta ka kolm poega, kellest üks oli Charlie Chaplin. Kolmest pojast kaks: Charlie ja Sydney elasid koos emaga, kolmas vend aga elas USA-s koos isaga. Enamus inimesi teab teda, kui näitlejana aga ta oli ühtlasi ka filmi rezissöör ja produtsent, stsenarist, helilooja ja miim. Ta oli üks mõjuvõimasavamaid ning loovaimaid näitlejaid tumm-filmi tööstuses. Ta suurem tuntus algas Ameerikas elades. Ameerikas hakkas ta töötama koos Karno Trupiga. Samas trupiga töötades valmis esimene film kus Charlie näitles, Making A Living. Kuna Charlie ei suutnud kohaneda produtsendi poolt esitatud nõuetega ei suutnud ta oma esimeses filmis endast parimat anda. Ning sellepärast muutus ta esimene film suures tagasilöögiks tema tulevasele karjäärile. Kuid ta ei heitnud meelt ning varsti esines ta telerites juba Tramp'ina, mis on arvatavasti üks tuntuim tegelaskuju maailmas. Selle tegelaskujuga oli Charlie oma näitlejakarjääri kindlustanud
Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud dokumentaalsete materjalide (intervjuud, kirjad, päevikud jne) põhjal loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel, nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi väljarääkimisprotsessi
William Shakespeare (1564-1616) Sündis kesk Inglismaal, Stratfordi linnakeses, Avoni jõe ääres. Hariduse sai kohalikus grammatikakoolis (õppis seal 3 aastat). On teada, et 1587 siirdus ta Londonisse ja ühines James Burbage trupiga, algul ilmselt suflööri ja lavastaja abina, hiljem dramaturgi ja näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt
· MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige"
aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering
Ka Charlie ema polnud just parim eeskuju, kuna väljaspool abielu saadud kolmas poeg jäi tema isa George Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud hiljem läks Chaplin Ameerikasse tagasi. Chaplinile ei meeldinud töötada teiste käe all, seepärast loodigi teiste samasugustega filmikompanii United Artists, kus ta juhatuse liikmena töötas kuni 1950. Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta
näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Elu William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas kaheksast lapsest kolmandana, oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. Peetakse väga tõenäoliseks, et ta õppis kohalikus algkoolis. 18-aastaselt abiellus Anne Hathawayga. Koos sündis neil kolm last. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta sulflöörina ja lavastaja abilisena, hiljem liitus tolleaegse Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. 1599. aastal valminud teatri lavale hakkasid ilmuma Shakespeare'i näidendid. Näitlejana polnud Shakespeare arvatavasti just kõige andekam. 1592. aastal etendati Londonis juba mitut Shakespeare nädendit. Ta oli üsnagi jõukas. 1613. aastal naasis ta 49-aastasena Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri. Ta surma põhjus on jäänud müstreeriumiks. Ta maeti Stratfordi Kolmainu kirikusse. Looming
balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tantsijad on esinenud La Scala balletti trupiga, kaasa arvatud Alessandra Ferri, Roberto Bolle ja Carla Fracci. Itaalias omab ooperiteater Guido Cantelli kultusliku tähendust. Teatris on aegade jooksul olnud maailmaesiettekandel suur hulk nimekate heliloojate väljapaistvaid oopereid ja dirigeerinud tuntud dirigendid. Danie Barenboim
Hirvekütt 20. septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid
Londonis. Tema mõlemad vanemad olid lauljad ja näitlejad. Tal oli üsna keeruline lapsepõlv, sest tema isa oli alkohoolik, kes jättis pere maha, kui Charlie oli 3-aastane. Ema haigestus 1895. aastal skisofreeniasse, millest ei paranenudki. See lõpetas ema lavakarjääri ja ta elas kuni surmani 1928 hullumajas. Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena. Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. USA-sse saabus ta esimest korda 1910. aastal trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Varsti pärast mõningast reisimist lahkus Chaplin trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides. Chaplin töötas juba noorena välja kuulsa Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus. Chaplin mängis oma elu jooksul kokku 83-s filmis. Tema filmide sageli tõsiselt sügav sõnum oli peidetud vaimukuste, vahel ka veidruste taha. Ta tegi tummfilmiajastul kõnekamaid filme
Sakespeare- renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Ta sündis Avoni-äärses linnas jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas 23. Aprillil 1564, õppis kohalikus grammatikakoolis, kus õpetati ka ladina ja kreeka keelt, ning abiellus väga noorelt. 1587.a. asus elama Londonisse. Seal töötas suflöörina ja lavastaja abilisena mitmes teatris, liitus L parima trupiga ning osales The Globe`i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid ilmuma S näidendid. Ta ei olnud andekas näitleja, ei mänginud peaosi isegi oma teostes. 1612 läks tagasi oma sünnilinna, kus ta ka suri 26. Aprillil 1616 perekonna keskel. Ta maeti Stratfordi Kolmainu kirikusse. Komöödia: armastusteemalised komöödiad olid inspireeritud itaalia kirjandusest- elurõõmsatest rene- ssansinovellidest ja vandest näidenditest. Ta kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende
· Sünnipaik: Inglismaal, Stratfordis · Isa John Shakespeare ja ema Mary Arder · 7 õde-venda · Õppis kohalikus grammatikakoolis 1582. abiellus tollal 18 aastane William endast 8 aastat vanema Anne Hathaway'ga. Naisega sai ta tütred Susanna ja Judithi ja poeg Hamneti. (Viimased olid kaksikud) Poeg Hamnet suri 11 aastaselt. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta esialgu suflööri ja lavastaja abilisena, misjärel liitus Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. Temast sai näitleja ja dramaturg. Ta kirjutas teatrile palju näidendeid, kuid näitlejana polnud ta ilmselt kõige parem, sest ei mänginud isegi enda teostes peaosi. Shakespeare kogus jõukust ja omandas kinnisvara. 1612. aastal kolis tagasi oma kodulinna, kus nelja aasta pärast suri. Surres polnud mees kuulus. Elulooandmete nappus on pannud aluse ,,seikspiroloogiale", mis uurib Shakespeare teoste autoreid
armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast
Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots.
Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots.
kirjanduslike ja filosoofiliste ringkondadega, toimetas kirjanduslikku ja filosoofilist ajakirja Daimon. 1921. aasta aprillis asutas ta Spontaansuse Teatri (Das Stegreiftheater) ja seda seostataksegi psühhodraama kui meetodi loomise ja rakendamisega. Spontaansuse Teatrisse kuulus grupp professionaalseid näitlejaid, kes etendasid elava ajalehena kas päevakajalisi sündmusi, isiklikke juhtumisi või mängisid lugusid, mida keegi publiku hulgast rääkis. Töötades oma loodud teatri trupiga, kujunesid J.L. Morenol selgemad arusaamised inimese keerulisest olemusest ning võimalustest siluda teravaid nurki, mida on iga inimese iseloomus. Nii näiteks kehastas trupi kõige säravam naisnäitleja ilusaid, naiselikke ja õrnu tegelaskujusid. Kui ta abiellus ühe trupiliikmega, selgus, et kodus oli ta tujukas ja agressiivne. J.L Moreno otsustas anda naisele vulgaarsed ja vägivaldsed rollid. Ja
muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja: STANISLAV FECO Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist (Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatri trupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides ,,Luikede järv", ,,Giselle", ,,Raimonda", ,,Uinuv kaunitar", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Romeo ja Julia", ,,Onegin", ,,Kameeliadaam" jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias. Stanislav Feco on osalenud
Balletikunst aga ärkas uuele elule paljudes riikides, kus valitsesid tagasiminek ja langus. 2.3 Neoklassikaline ballett George Balanchine oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks Ameerikasse balleti viijatest. Temast sai alguse neoklassikaline ballett. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning pärast seda oli ta mõned aastad Peterburi Ooperi- ja Balletiteatri artist, kuni liitus väikese balletitantsijate trupiga, kes käisid turneel Lääne-Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda trupiga Vene Ballett (Ballets Russes) algul tantsijana, hiljem peakoreograafina, sest põlvevigastus tegi tema tantsijakarjäärile lõpu. Mõiste ,,neoklassikaline ballett" ilmub 1920ndatel selles samas trupis vastuseks liialdustele romantismis. See stiil kasutab traditsioonilisi balleti liigutusi, kuid mitte nii rangelt. Tihti on liigutused kiiremas tempos ning
Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit. XVII sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52
polnud,etendustest teatati lipuga teatri katusel, dekoratsioone polnud, naised ei näidelnud, võõrastemaja hoovides ja baarides Shakespeare'i-aegne näitekirjandus Christopher Marlowe- ajaloolised kroonikad,kasutas legendi doktor Faustusest Ben Jonson- õukonnateater. ''Volpone ehk Rebane'' Robert Greene Thomas Kyd William Shakespeare (1564-1616) sündis Stratfordi linnakeses Avoni linna ääres, õppis kohalikus grammatikakoolis, läks Londonisse, liitus Brubage'i trupiga, Glove teatri dramaturg, näitleja ja osanik, 1612 eemaldus teatrielust,naasis sünnilinna, 23.aprill, oma sünnipäeval,suri
Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit. XVII sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis
tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Tänu oma andekusele ja kõrgele haritusele tõusis ta peagi trupi eesnäitlejaks. Kirjanikuna alustas itaalia farsside ümbertöötamisega, sest näitetrupil oli vaja etendusteks uut ja sisukamat repertuaari. Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle
poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimase viieteistkümne aasta jooksul, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliére suri 17. veebruaril 1673. aastal teatri lavalaudadel. Kuigi kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda, maeti Moliére Louis XIV käsul siiski St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Ta ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele
Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab
Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Aleksander Läte helilooja, pianist, dirigent, lõi sümfooniaorkestri ning mitmeid koore. August Daniel Wiera - eesti teatritegelane. Ta oli Eesti esimene elukutseline teatritegelane. Aastast 1869 laulis ta Vanemuise seltsi kooris. Aastal 1878 valiti ta näitemängu-, koori- ja orkestrijuhiks. Kuni 1903. aastani töötas poolkutselise trupiga Vanemuise seltsis, hiljem Bürgermusse laval. Tema repertuaar koosnes tõlgitud lustmängudest ja sentimentaalsetest näidenditest. Kuigi 1880ndail püüti lavastada ka klassikat (Molière, Shakespeare, Voltaire), saavutas võidu operett ja ilunäitlus ehk eksootilisi maid ja seiklusi kujutavad muusikarohked dramatiseeringud. Johann Köler - esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile
ooperi rajajaid. Ka tema vend Andria Balantsivadze (19061992) oli tuntud gruusia helilooja. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning 1923 Petrogradi konservatooriumi. 19211924 oli ta Petrogradi Ooperi- ja Balletiteatri artist. Aastal 1924 kuulus ta väikese balletitantsijate trupi koosseisu, kes käisid turneel Lääne- Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda trupiga Ballets Russes, algul tantsijana, hiljem peakoreograafina. Põlvevigastus tegi tema tantsijakarjäärile lõpu. Metseen Lincoln Kirstein (19071996) veenis 1933 Balanchine'i tulema USA-sse ja rajama ameerika balletitrupi. Balamchine rajas kõigepealt balletikooli. Aasta hiljem avati American Ballet ning sellest sai Metropolitan Opera balletitrupp. Balanchine lahkus peagi. Kasutatud Kirjandus Google otsing Vikipeedia Muusikaõpik VII-VIII
elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Pariisis oldud ajaga lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Kui Moliére 17. veebruaril 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St.-Josephi kalmistule, kuigi kirik seda keelas. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas
1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti
esimene filmiproov, kus esines Julie, põhjusega, et tüdruk on liiga kõhnuke ja ebafotogeeniline. Olenemata sellest, sai Julie siiski tuntuks nimepidi ,,Inglismaa noorim laulufenomen" ning ta jätkas edukalt esinemist mitmetel erinevatel lavadel ning raadioprogrammides. Julie Andrews võttis osa Londoni lavastuses ,,Boyfriend" ning tänu sellele märkas teda Ameerika produtsent Cy Furer, kes saatis ta lavastuse sama osa mängima uue trupiga Broadwayl. Algselt Julie ei tahtnud peret jätta, kui tütarlapse pärisisa õhutas tüdrukut võimalust vastu võtma. Ühendriikides tegi Julie ka teledebüüdi, mängides koos Bing Crosbyga Maxwell Andersoni ,,High Tori" muusikalises variandis. Pärast aastat ühendriikides, oli aeg Juliel naasta kodumaale. Selleks ajaks oli teismelise tüdruku elus erinevaid pakkumisi erinevates muusikalides osalemiseks. Lõpuks siiski osales ta muusikalis, mis põhines Bernard Shaw'
Nipernaadi:kangelane rändab mööda Lõuna-Eestit.Läheb kuhu jalad kannavad,kaaslaseks kannel.Tutvub uute inimestega,luiskab palju.Teeb komplimente ja vajab tähelepanu.Südametemurdja.Lõpuks selgub,et ta on kutseline kirjanik.Läheb närvi,kui 1 tüdruk talle näkku naerab.Tahab,et teda tõsiselt võetaks."Ekke Moor":Ekke läheb teele,et ennast inimene teha.On noor ega tea,mida tahab.Liigub lambist.Nipernaadiga võrreldes tegutseb ta avatud süsteemis.Kohut rändnäitlejate trupiga,kellega ta kaasa teeb.Proovib mitmeid tegevusi,aga küsimusele ,,Kes ma olen?" vastust ei leia.Aga veendus,et kodu n kõige parem paik maailmas.Ühel päeval näeb ekke ojakaldal tüdrukut,keda ei suuda unustada.Läheb tagasi,aga teda enam seal pole.Ootab teda. Ristikivi elu (1912-77)Sündis vallaslapsena, isa jõukas suurtalunik,ema talus teenijatüdruk. Talle anti ema nimi. Päris nimi oli Karp.15 a läks Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli,siis
kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast
kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595)
Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab
18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu. Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi, Racine`i ja Moliere`i näidendeid. Vaimuliku õpetuse ja moraali vahetasid aegamööda välja kodanliku moraali kategooriad voorus ja head kombed. Pärast Scolari surma jätkas Tallinnas teatritegevust Hundeburgi (Hündebergi) trupp (1777- 1780), kes esines juba regulaarselt kolm korda nädalas. Seega kujunes välja järjepidev teatritraditsioon. Peale sõnalavastuste esitati ka oopereid ja ballette. Tallinnlased (tollal u
mets ja maa saab meitele (meitele, jah, meitele, meitele, meitele, meitele!) *** (,,Iga mees") 4. MINU ISIKLIK ARVAMUS PAUL-EERIK RUMMOST Valisin Paul-Eerik Rummo eelkõige asjaolu tõttu, et temaga olen ma isikilikult kohtunud 2 aastat tagasi,kui ta käis Tartus noortega kohtumas. Me esitasime trupiga luulekava ühest tema luuletusest ja see väga meeldis talle.Peale seda oli meil võimalus autori endaga ka vestelda ja ta osutus väga muhedaks ja elurõõmsaks inimeseks. Samuti teadsin Rummo olulisust tema nooremas eas. Kindlasti mängis suurt rolli ka fakt, et mees on siiamaani poliitikas ja avalikus elus tegev, näiteks kirjutas just tema järelehüüde Jaan Krossile Eesti Kirjanike Liidu poolt. Referaadi kirjutamise ja materjali otsimise ajal sain Rummost teada nii mõndagi enda jaoks
Estonias on ta mänginud rolle nagu näiteks Onegin(Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Dandini (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Ottokar(Webberi ,,Nõidkütt") ja palju teisi rolle. Rene Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Vanemuise teatris, samuti on koostööd teinud Pärnu Linnaorkestri ja Ooper- kvartetiga ning osalenud KaivConsorti projektlavastustes (Orffi ,,Kuu" ja Bizet' ,,Carmen"), samuti osaleb juba aastaid sõnateatri ,,Varius" tegemistes ning on koos trupiga andnud etendusi ka Rootsis, USA-s ja Kanadas. Samuti on R.Soom edukalt esinenud kammerlauljana. Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist-Priit Volmer Priit Volmer on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Elleri Muusikakooli laulu erialal. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias. Ja lõpetanud samas koolis ka magistrantuuri. Ta on töötanud ,,Vanemuises" koorilauljana, mänginud Ain Velleti osa Kõrveri operetis ,,Ainult unistus" teatris Ugala. On töötanud ka Rahvusooper
Lihtsas, kuid tugevalt tinglikkus lavaruumis on mängima pandud näitlejad, kes suudavad haarata enda kujutatavate tegelaste mõttelennu ja panna selle mängulises vormis lavale. Lavastuses on olulised kõik märgisüsteemid ning nende koostoimimine valgus, muusika, näitlejate tehnika, lavakujundus jms. Ükski märgisüsteem poleks toiminud ilma teisteta, kuid koos moodustavad need ühtlase terviku; loo, mis on jutustatud läbi väikese tüdruku silmade. Urmas Lennuk on oma trupiga leidnud aspektid, mida erinevad inimesed enda lapsepõlvest võivad mäletada - kõik oli lõbus, joonistati kriidiga, õed-vennad olid kiuslikud, muusika tipp oli The Beatles, sõpradega mängimine oli parim ajaviide, soengud olid lohakad ja seljas olid riiuriided, õudusjutud olid põnevad ja sulle õpetati päevast päeva, mis on õige ja mis vale. Kõigele sellele on lisatud väikeses koguses tõsiseid täiskasvanute teemasid ja hulganisti naiivsust
mail 1874. aastal Kensingtonis, Londonis. Ta oli oma isa Samuel John Carteri ja ema Martha Joyce Sandsi üheteistkümnest lapsest noorim. Halva tervise tõttu ei käinud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik, õpetas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry käe all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja sõitis esmakordselt Egiptusesse. Järgneval aastal liitus ta Petrie väljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 töötas Carter Naville'i käe all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kõik nähtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis. 1899. aastal määrati ta Ülem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise ümber. 1902
Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil
1638 õpib Moliere ülikoolis õigusteadust, 1640 sooritab advokaadieksami 1640 keelab Louis XIII veiderdamise, näitlejaid kiusatakse taga ega maeta pühitsetud mulda 1642 tutvud Moliere näitlejanna Madeline Bejast'ga, armub, kiindub teatrisse 1643 loobub Moliere ametlikult isa ametist, tal sünnib tütar Armande, asutab sõpradega Hiilgava Teatri 1644 on teatris esimene etendus, Moliere kasutab varjunime Moliere 1645 on Moliere võlavanglas 1649 on Moliere trupiga Lõuna-Prantsusmaal, ta on dramaturg ja juht, patrooniks on prints 1655 etendub komöödia ,,Tuulepea", ollakse endiselt Lõuna-Prantsusmaal, patroon hakkab usklikuks ja kiusab neid taga 1658 esinetakse Louvre'is kuningale ja õukonnale, kuningast saab toetaja, trupp jääb Pariisi 1659 etendub ,,Naeruväärsed eputised", Moliere saab kõrgklassi hulgas vaenlasi 1660 on uued komöödiad ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", toetab kuninga rahandusnõunik
aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis
noorim. Halva tervise tttu ei kinud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik, petas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry ke all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja sitis esmakordselt Egiptusesse. Vljappe sai ta Flinders Petrie, Francis Llewellyn Griffithi ja Edouard Navillei kest. Jrgneval aastal liitus ta Petrie vljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 ttas Carter Navillei ke all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kik nhtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis; tema td avaldati kuues kites. 1899. aastal mrati ta lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise mber. 1902. Aastal alustas Carter td Kuningate orus Theodore Davise vljakaevamiste jrelevalvajana ja kaks aastat
Näidendeid kulus neil suur hulk. Kõike käepärast materjali kasutas. Polnud tähtis kust aines tuli, põhiline, et suutis kiiresti kirjutada, eluajal umbes 700 näidendit. Mõned nendest näidenditest mõeldud mitmeks päevaks ettekandmiseks. Hardy oli kultuurne käsitööline, tema näidendid said tulevase Prantsuse teatri aluseks. Pierre Corneille (1606-1684) tema erinevus Hardy'st oli, et ta oli professionaalne literaat/näitekirjanik, st ei olnud seotud ühegi trupiga, polnud ise näitleja, see oli tema põhitegevus. Sellepärast võis ta töötada rahulikumas reziimis. Oma elu jooksul kirjutas aind 32 näidendit kirjanduslik tase muu kui Hardy'l. Corneille alustas tegevust siis, kui Lope de Vega kuulsus oli hakanud levima mujale Euroopasse. See määras ära Corneille'i orientatsiooni. Tal oli üks sõber, kes soovitas tal ära õppida Hispaania keel, sealt leidvat ta materjali. Orienteerumine Hispaania dramaturgias
Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis
.. + selle perioodi olulised tegijad, mõni näidend jne. Sirvi elulooraamatuid. Eesti teater siin ja praegu · Teatrimaastik on muutunud paindlikumaks, valitseb postmodernistlik stiilide paljusus · Repertuaariteatrite kõrval on üha enam vabatruppe ja projektiteatreid · Tsensuuripiirangud puuduvad, kuid piirab raha · Üha enam võetakse kasutusele nn leitud mängupaiku · Külalislavastajad ja näitlejad, vähem püsiseoseid kindla trupiga · Festivalid, kontaktid, loomingulised mõjutused Uute teatrite sünd: · Vanad repertuaariteatrid tegutsevad endiselt, kuid teatrielu üldpilti mõjutavad üha enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad
väliskuju alati üks. Põhimõte publiku lõbustamine seda eesmärki tähistasid lazzi'd, mis olid koomilised episoodid, tihti polnud pistmist süzeega, latto tegevus. Lazzi mõistet hakati rakendama ka sõnalise teravmeelsuse mõtte all. Lazzi oli selline trikk, mida hoiti selleks puhuks, et publikut üles kütta või nt siis kui näitleja oli unustanud teksti. Neid näitlejaid kutsuti lazzista'deks. Moliere'i teater töötas commedia dell'arte trupiga ühes majas, ta oli selle zanri õpilane. Käidi piilumas mis konkurendil on, palju jäljendamist. Lazzidest sõltus mäng, olenes etenduse saatus. Üks õnnestunud lazzi võis etenduse päästa. Näitleja peab kasvama selles süsteemis. Elementaarne maskikandmisoskus ei osatud. Psühholoogiline efekt ei kuule enam kaasnäitlejaid maski tagant. Aastate kaupa õpiti. Lailadase kirjandusliku tundmise tulemus, valdasid repertuaari, tohutu
tuleb igasugust suhtlemist publikuga. Reinhardt aga vajas kontakti vaatajatega. Deutsches Theater'is kujunes opositsiooniline rong, mis otsis Brahmi suunale kunstilist alternatiivi. Nii hakkas Reinhardt näitlejatöö kõrvalt ka lavastama. Noorte näitlejatega sõitis ta suvel turneele, kus anti iseseisvaid etendusi. Ta on loonud mitmeid väiketeatreid ja ka teatrite haldusfirma. Loomisega alustas 1901 (1901 1905) Väike Teater (Kleines Theater). Läbimurre trupiga 1903 Gorki ,,Põhjas" lavastusega. Selle sündmusega lahkus Reinhardt lõplikult Brahmi trupist. Tema teatrikontseptsioon tähendas liikumist uue stiili juurde uusromantism. Teatriga tahtis ta valmistada inimestele rõõmu ning viia nad välja hallist argipäevast. Naturalismist distantseerus ta eelkõige temaatiliselt. Ta vabastas end programmilistest doktriinidest. Väikeses Teatris sai Reinhardtist lavastaja. Esimesed tööd
jurist. 16selt läx ülikooli, hakkas tihti tearis käima, '40 andis advokaadi examid. '42 kohtus näitlejanna Madeleine Bejart'iga, ning nüüd hakkas talle tunduma, et teatri jaox sündinud. '43 rikub vannet ja teatab, et ei kavatse isa ametit üle võtta. Asutab poolkutseliste näitlejate trupp ja '44 avataxe "Illustre Theatre", muutis oma kodanikunime ära, et isal häbi ei hakkax. '45 trupp oli raskestes, hakkas lagunema ning M ühines teise rändtearti trupiga, sai selle juhix. '55 lavastati tema 1. teos "Tuulepea". Kuulsust veel ei toonud. Hakkavad esinema Pariisis ja M. kirjutab "Naeruväärsed eputised". Leppis isaga ja '60 andis talle uue vande. '62 abiellus Madeleine'i tütrega (19), hiljem arvataxe, et on hoopis viimase isa. Pole eriti õnnelik abielu, mõlemad pojad surevad noorelt, kuid naine jäi mehe surivoodil tema kõrvale. Suure edu tõid "Meestekool"(1661) ja "Naistekool"(1662). '64 tood lavale 3 vaatust
annaabi.ee 
