Retsensioon, ballett "Giselle" (0)

Aravete Keskkool
Merit Kalamägi
XI klass
Retsensioon : Giselle
Aravete 2009
Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti „Giselle“. „Giselle“ on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses . See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame.
Helilooja Adolphe Adam
Lavastaja Stanislav Fečo (Tšehhi)
Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Fečo
Kunstnik Charles Cusick-Smith (Šotimaa)
Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp
Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova , Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs , Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudžionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markevičiute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Julia Litvinenko, Daniil Kolmin, Rebecca Peters , Emily Hughes , Fenella Cook , Rosamund Ford , Laura Quin , Milena Tuominen, Julia Kaškovskaja, Matthew Jordan, Vjatšeslav Ladoškin, Vladimirs Latišonoks, Daniel Szybkowski, Elias Girod , Janika Suurmets, Annika Kaasik , Milvi Luik, Viktor Mägi, Inge Õunapuu, Endel Kroon, Luule Veziko, Tarmo Teekivi, Maire Saar, Margus Toode, Anne Vilt, Uku-Markus Simmermann, Liina Tordik, Ivar Saks, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased.
Dirigent
LAURI SIRP
Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel.
Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.
Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo " Pajatsid ", Verdi " Traviata " ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja ", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte ", Tšaikovski " Jevgeni Onegin", Prokofjevi " Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini " West Side Story" jt.
Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO , Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia.
2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea " ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias.
Lavastaja:
STANISLAV FEČO
Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist (Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatri trupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides „ Luikede järv”, „Giselle”, „Raimonda”, „ Uinuv kaunitar”, „ Asjatu ettevaatus”, „Pähklipureja”, „Romeo ja Julia”, „Onegin”, „Kameeliadaam” jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias. Stanislav Fečo on osalenud paljudel rahvusvahelistel ga-lakontsertidel ning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas. On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures Rudolf Nurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, Philip Morrise nimelise parima tšehhi tantsija auhinna 1999. aas-tal, Puškini fondi balletiauhinna Onegini rolli suurepärase interpreteeringu eest 2000. aastal ja kuldmedali 7. Maailma Balleti Festivalil Ukrainas 2001. aastal. On olnud muu-hulgas selliste kuulsate baleriinide partner nagu Galina Mezentseva, Ljubov Kunakova, ˇanna Ajupova, Natalia Sologub, Anastasia Volotškova, Daria Klimentova, Barbora Kohoutkova, Larissa Le˛nina, Hana Vlacilova jpt. On töötanud koreograa. assistendina järgnevate lavas-tuste juures: „Kameeliadaam”, „ Salome ”, „Onegin”, „Asjatu ettevaatus”, „Pähklipureja”, „Korsaar”, „Luikede järv”. „Giselle” Vanemuise teatris on tema esimene iseseisev bal-letilavastus.
Kunstnik
CHARLES CUSICK-SMITH
Ta on lõpetanud Glasgow Kunstikooli ja Felix Slade’i nimelise kunstikooli Londonis. 1981. aastal töötas Inglise Rahvusballetis kujundaja-praktikandina. 1982-86 oli Manchesteri Raamatukogu Teatri kunstnik. 1986. aastast töötab vabakutselise kujundaja ja kunstnikuna. On teinud kujundusi draama-, balleti-, ooperi- ja muusikalietendustele enamikes briti teatri-tes ja ka väljaspool Suurbritanniat. Tema tööde hulka kuuluvad lava- ja kostüümikujundu-sed muusikalidele „Follies” („Narrused”), „West Side Story”, „Hot Stu.” („Kuum värk”), „Heavenly Bodies” („Taevalikud kehad”), „A Slice of Saturday Night ” („Tükike laupäeva ööd”), „ Chicago ”, „In The Midnight Hour” („Kesköötunnil”), „The Guardsman” („Kaardiväelane”), „Cli.” jpt.On teinud lava- ja kostüümikujundusi ka erinevatele ooperitele ja ballettidele: „Giselle” (Inglise Rahvusballett); „Romeo ja Julia”, „Pähklipureja”, „Talupoja au. Pajatsid” (Rahvusooper Estonia); „Romeo ja Julia” (Indianapolise Rahvusvaheline Ballett); „ Nabucco ”, „Aida”, „Don Carlos ”, „Müür” (Rock Ballet); „Othello”, „Roosikavaler”, „Talupoja au. Pajatsid” (Saksamaa); „ Trubaduur ”, „Spartacus” ( Hong Kong). Tema järgmine töö on „Pähklipureja” Inglise Rahvusballetile.1986. aastal sai ta ajalehe Manchester Evening News pa-rima kunstniku auhinna ja 1993. aastal Briti Teatritegijate Ühingu parima kunstniku auhinna. Tal on olnud mitmeid isikunäitusi Suurbritannias, 1998. aastal Briti Nõukogu toetusel ka
Minu arvamus
Käisin esimest korda elus balletti vaatamas ning sain tohutult hea elamuse. Mulle meeldisid nii tantsijad , kui ka orkester . Minu arust tuli kõigil näitlejatel oma osa mängimine hästi välja. Olen kindel ,et ka lavastaja, kui ka kunstnik jäid oma tööga väga rahule. Eriti meeldisid mulle tantsijate kostüümid. Arvan, et terve saal oli etendusest vaimustuses, kuna etenduse lõpus plaksutati kõvasti ja pikalt.