Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 Teised: 1. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 2. http://www.postimees.ee/?id=172670 ,,Misantroop" Jean-Baptiste Poquelin (Moliere 1622-1673) Võru Kultuurimajas Kandles etendus 28. jaanuaril VAT Teatri lavastuses ,,Misantroop", mille on kirjutanud prantsuse näitekirjanik Moliere, kodanikunimega Jean- Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi. Oronte, kes üritas kirjutada luuletusi ja sellega Celimene südant võita, mängis Ago Soots
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kõik kommentaarid