Teatriretsensioon Moliére Misantroop (0)

Teatriretsensioon
Moliére Misantroop
Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest.
Moliére, õige nimega Jean- Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja.
Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline , ent tegelikult väga efektne.
Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11. erinevas rollis.
Alceste- Tanel Saar .Phililinte –Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots . Celimene - Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe, Basque ,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk .Acaste-Ago Soots.
Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud ,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab.Kuid lõpuks ei ole ikka saanud Celimen ja Alcaste kokku,kuna Alcaste ei usaldanud teda piisavalt.
Mingeid erilisi lavakujundusi ei olnud .Mäng kais tühjas ruumis, kuhu näitlejad kõik mänguks vajaliku kriitidega joonistasid. Nii olid tagumisele lavaseinale kritseldatud kapp riiulite ja sahtlitega, asjad seal peal ning sees, uksed,lilled ja riidenagi Põrandalt nägin lugeda veekaussi, lilli,lauda, kaminat ja diivanit. Muid asju võis aru saada selle järgi, kuidas näitlejad mängisid. Kui mingi asi kuhugi pandi, siis joonistati see asi sellesse kohta, kuhu see pandi, aga kui asi sealt jälle ära võeti, siis kriipsutati see läbi. Näitlejatel olid kostüümidel taskud , kust vajadusel kriit välja võtta, et midagi joonistada.
Tegelaste selja peale oli ära märgitud nende näitlejas nimed ,see oli hea,sest muidu oleks eriti kaua aega võtnud,et aru saada kes oli kes .Kostüümid olid üpriski lihtsad,kuid samas toredad.Värvidest oli kasutatud musta,halli ja valget.Oli kasutatud vähe värve aga sellegi poolest olid kostüümid huvitavad.
Etenduses ei kasutatud üldse muusikat,mis oli päris huvitav ja Mina kuulsin esimest korda ,et ei kasutata,sest kõikidel teistel etendustel,kus ma olen käinud on ikka muusika ka olnud .
Tekstid olid väga hästi kuulda .Näitlejate esinevus oli üpriski huvitav,näiteks see koht ,kus Celimene oma koera kutsus ,mõtlesin mina,et nüüd tulebki lavale päris koer,kuid tegelikult ei tulnud vaid näitleja mängis selle hästi välja .
Ma arvan,et see oli vägagi huvitav näidend,kuigi vahepeal ma ei saanud üldse aru mis toimub.Etendus kestis üks tund ja kolmkümmend minutit ,mis ei olnud väga pikk aeg,sest ikkagi oli etenduses viis vaatust ja mõtte oli hästi edasi antud .Etenduse ajal ma küll sellist tunnet ei tundnud ,et jääks magama sellepärast,et igav on,sest laval oli koguaeg tegevus ja seda oli tore jälgida ja vahepeal sain väga palju ka naerda.