Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Julie Andrews (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Julie Andrews
( Julia Elizabeth Wells )
Madli Allikas 11.a
Juhendaja : Sirje Tamming
Tartu Tamme Gümnaasium
2014
Ta on imelise lauluhäälega tütarlaps, kes on tervele maailmale tuntud ja armastatud guvernandina „Helisevas muusikas“. Enne Broadway laval „Minu veetleva leedi“ kaudu tõeliseks staariks saamist, debüteeris Julie varakult inglise vodevillilavadel. Julia Elizabeth Wells sündis 1. Oktoobril 1935 aastal Inglismaal Walton -on-Thamesis. Julia isa, Ted Wells, oli raua- ja puutöö õpetaja, ema Barbara andis klaveritunde ning töötas poole kohaga tantsustuudios pinaistina. Julia ema ja isa olid need, kes avastasid tüdruku imelise oskuse laulmises ning sealt arenes ka laulukarjäär Juliale. Juba kaheaastane Julia, esines tantsukooli lõpuballil haldjana. Kui Julia ema, Barbara sai pianistikoha varietees aastal 1939, kohtus ta seal enda tulevase uue abikaasaga Edward (Ted) Andrewsiga. Julia ema ja isa lahutasid. Edasi elas Julia ema ning kasuisaga, kelle perekonnanime võttis ta endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Kasuisa Ted hakkas Juliele laulmist õpetama, teades, et sellega võib ta tüdruku üle Inglismaa kuulsaks teha. Tüdrukul oli täielikult väljaarenenud kõri, perfektne helitunnetus ja laiaulatuslik nelja oktaviga vokaal . Pärast avastust tüdruku talendist hakkas musikaalne abielupaar Juliet koolitama ning turneedele kaasa võtma. Kui tüdruk oli seitsmene, esines ta juba laval. Madame Lilian Stiles-Allen oli mainekas estraadilaulja, kes hakkas Juliele laulutunde andma, kui tüdruk oli kaheksane. Tänu temale omandas tüdruk täpse diktisiooni. Kui tüdruk oli kümneaastane, oli tal ametlikult luba esineda vanematega koos laval, nii veetis Julie enda koolivaheajad üleriigilistel turneedel vanemate show- programmis esinedes, olles nendes esitustes populaarseim. 1946. aastast esines Julie London Stage Door Canteenis iseseisvalt publikule, kelle hulgas oli kohal ka kuninganna ning printsess Margareta . Mida aeg edasi, seda rohkem jäid Julie vanemad tagaplaanile ning tüdrukust sai põhiesineja, kes hakkas ka üksi turneedel käima. 12-aastasena osales tüdruk revüüprogrammis „Starlight Roof “, mida esitati 649 korda Londoni Hipodroomil . Selle kõrvalt tegi ta ka oma debüüdi Londoni Palladiumi teatri programmis. Julie oli noorim esineja, kes on kuningas George VI ja kuninganna Elizabethi ees Palladiumis laulnud. Professionaalse karjääri algusajal laulis ta kuulsaid aariaid nagu näiteks „ Polonees “ ooperist „Mignon“, teda saatis küllaldane edu ning teda kutsuti taas esinema kuninglikule perekonnale . 1947. aastal lükati tagasi stuudio Metro Goldwyn Mayer ’i poolt esimene filmiproov, kus esines Julie, põhjusega, et tüdruk on liiga kõhnuke ja ebafotogeeniline. Olenemata sellest, sai Julie siiski tuntuks nimepidi „Inglismaa noorim laulufenomen“ ning ta jätkas edukalt esinemist mitmetel erinevatel lavadel ning raadioprogrammides. Julie Andrews võttis osa Londoni lavastuses „Boyfriend“ ning tänu sellele märkas teda Ameerika produtsent Cy Furer, kes saatis ta lavastuse sama osa mängima uue trupiga Broadwayl. Algselt Julie ei tahtnud peret jätta, kui tütarlapse pärisisa õhutas tüdrukut võimalust vastu võtma. Ühendriikides tegi Julie ka teledebüüdi, mängides koos Bing Crosbyga Maxwell Andersoni „High Tori” muusikalises variandis.
Pärast aastat ühendriikides, oli aeg Juliel naasta kodumaale . Selleks ajaks oli teismelise tüdruku elus erinevaid pakkumisi erinevates muusikalides osalemiseks. Lõpuks siiski osales ta muusikalis, mis põhines Bernard Shaw ’ „Pygmalioni“ ainetel , millest sai igavnematu muusikal „Minu veetlev leedi“. Tänu sellele sai noor lavatäht tuntuks mõlemal pool Atlandi ookeani. Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda ning selle peale tagasimõeldes meenutas ta: „Mängisin Elizat väga kaua, vahel see oli lausa piin. Kaheksa etendust nädalas, ilma raadiomikrofonideta, nagu nüüd kombeks, laval olid vaid mõned püsimikrofonid. Sageli tekkis mul probleeme häälega – see tekitas mulle tõelist hirmu. Energiat jätkus mul küllalt, ent hääl… Keegi ei taha ju publikut petta, kõik tahavad olla värsked ja suurepärased ning anda oma parim.” Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses „ Tuhkatriinu “. 1959. aastal abiellus Julie enda noorpõlvekallima Tony Waltoniga, kes oli kostüümi- ja lavakunstnik. 1962. aastal sündis neile tütar Emma Katherine Walton. Kui Walt Disney oli näinud näitlejatari kuninganna Guinevere’ina muusikalis „Camelot“, koos partner Richard Burtoniga, pakkus Walt Juliele esimest kinofilmirolli filmis „ Mary Poppins“(1964), kus Julie mängis peategelast. Disney võttis Julie mehe filmile kunstnikuks , kuna mees oli hiljuti edukalt hakkama saanud ühe lavatüki kunstilise kujundamisega Broadwayl. Julie on rääkinud filmi võtetest: „Võtted olid rasked, kuna see oli mu esimene kinofilm ning eriefektide tohutu hulk nõudis poole rohkem aega kui tavalise mängufilmi puhul. Minu kannatus pandi rängalt proovile ja tihti ootasin ma kolm-neli tundi, et siis lõpuks vaid üht stseeni filmida. Poole võtteajast veetsin ma igat sorti trosside otsas rippudes. Mõnikord liigutati ka tervet lava ühe triki tarvis.” Aasta enne „Mary Poppins’i“ valmimist, valmis film „My Fair Lady “ („Minu veetlev leedi“)(1963), kuhu Julie Andrews ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Selle peale rääkis Julie: „Mõistan nüüd paremini, miks mind „Leedisse” ei valitud. Neile oli vaja nime, mis kindlustaks filmile edu. Audrey Hepburn oli selleks ideaalne variant ( ehkki ta ei osanud laulda ja seda tegi tema eest Marnie Nixon – I. K.), mina olin tuntud aga ainult kui Broadway näitlejatar. Õnneks tuli „Poppins” vahetult pärast seda ja ma ei osanud erilist pettumust tunda. Vaid hiljem olen vaikselt kurtnud.” Aasta hiljem oli „My Fair Lady“ nomineeritud igas suuremas Oscari kategoorias, välja arvatud parim naisnäitleja kategoorias selle tõttu, et Julie Andrews oli Mary Poppinsi rolli eest selle kuldkujukese endale saanud. „Mary Poppinsi“ monteerimise ajal võeti Julie näitlema kahte uute filmi. Üks nendest oli Arthur Hilleri sõjavastane film „ Emily amerikaniseerumine“, mis ei tulnud välja. Teise filmi palkas Robert Wise ta kapten von Trappi seitmele lapsele koduõpetajaks „Helisevas muusikas“ (The Sound of The Music)(1965) ning sellest filmist kujunes välja läbi aegade menukaim filmimuusikal . Tänu sellele filmile pääses ka stuudio 20th Century Fox pankrotist . Pärast „Helisevas Muusikas“ mängimist, soovisid kõik suuremad lavastajat nätlejatari enda filmidesse näitlema. Hollywoodis liikus ringi kõnekäänd: kui saad filmi Julie, on maailm sinu kätes. Tohutus menus ja töökoormuses kannatas eelkõige Andrewsi eraelu. „Kui sulle äkki langeb sülle selline tohuvabohu nagu meil, siis inimestega ikka juhtub nii. Lähedased inimesed elavad üle hirmsaid hetki . Me ei saanud hakkama,” meenutas Walton. Tulemuseks oli lahutus , mis toimus 1967. aastal. Vaikselt hakkas Andrewsi uusi filme mõjutama ebaõnn. Kui muidu oldi harjutud nägema Juliet malbetes ja kombekate neidude rollis, ei võetud teda omaks vastandlikus rollis oleva Gertrude Larence’na filmis „ Star “ (1968). Samuti ei toonud edu ega loodetud tulemust film „Kallis Lily “ (1970), kus näitlejatar tegi koostööd oma tulevase abikaasa Blake Edwardsiga. Kui ta läks edasi televisiooni esinema, läks luhta ka tema nime kandev show, mis võitis 1973. aastal Montreaux’ festivalil Hõberoosi auhinna , nimelt võeti seriaal esimese hooaja järel programmist maha. Pärast seda hoidis Julie mõne aasta teatri- ja filmielust eemale, kuna tundis end jõuetuna. 1969. aastal abiellus Julie Blake Edwardsiga ning on temaga tänapäevani koos. Julie Andrewsi peres kasvas veel peale tütre Emma ka esimesest abielust tütar Jennifer ning adopteeritud vietnami tüdruk Amy Leigh. Hiljem adopteerisid Edwardsid veel ühe orvuks jäänud tüdruku Joanna Lynni. Selajal, kui Julie oli tütardega kodus, kirjutas ta Julie Edwardsi nime all paar raamatut pisikestele lugejatele. Mõni aeg hiljem, kui vimm ebaedu üle oli vaibunud ning lapsed oli suuremaks kasvanud, astus näitlejatar taas rambivalgusesse. Naise tagasitulekut tähistasid Blake Edwardsi „10“ (1979), „S.O.B.“ (1981) ja „ Victor Victoria“ (1982). Rolliga kandideeris Julie Oscarile, kuid sai ta hoopis Kuldgloobuse. Samuti tegi Edwards autobiograafilise perefilmi „Selline on elu“ (1986). Osa võtsid sellest filmist Julie, kes kehastas vähki põdevat lauljatari, tütred Emma ja Jennifer, Jack Lemmon ning tema naine Felicia Farr koos pojaga Chris . Film vändati põhimõtteliselt stsenaariumita ning Edwardsite majas vähem kui miljon dollari eest. Üle 40 aasta sai tema häält kuulata Londoni teatrilaval, nimelt seetõttu, et Andrews külastas Londoni West Endi linnaosa mõjuval põhjusel – temast sai Suurbritannia Variety Club ’i autasu Hõbesüdame laureaat. Samuti osales Julie ka „Dr Dolittle’i“ uues lavaversioonis, kus papagoi Polüneesia sai oma hääle Julielt. Lavastusest sai suur hitt nii lastele kui ka nende vanematele. Paratamatult tekkisid lauljataril häälega raskused ning otsides abi kirurgidelt ning operatsiooni ebaõnnestudes kaotas Julie võime laulda. Selle tõttu hakkas ta esinema draamalavastustes. Ta ühines ka näitleja Christopher Plummeriga, et mängida rolle telelavastuses „Kulde tiigi ääres“. Järgmine suurem läbilöök kaasnes komöödiaga „Printsessi päevikud“, millest kõik noored neiud tunnevad ära ta kui kuninganna. Samas filmis tegi ta ka esimese katse pärast õnnetut operatsiooni taas laulda. Hoolimata vanusest , pole Julie Andrews veel loorberitele puhkama jäänud ning lisaks lasteraamatutele on ta nüüdseks ka kirjutanud valmis autobiograafia , hiljaaegu lasi ta välja ka CD- kogumiku „The Julie Andrews Collection “. Kokku on näitleja mänginud 30 filmis. Võitnud ühe oscari, nomineerinud oscarile kaks korda. Ning võitnud veel 23 erinevat auastet. Julie Andrewsi elulugu uurides ning õppima tundes on hästi ära näha, et elu koosnebki ülestõusudest ja alla langemistest. Tütarlapse karjäär algas varakult ning oli edukas, kuid ikka jõudis ta hilisematel aastatel pärast pikka edu punkti, kus asjad ei läinud nii nagu oleks soovinud. Ometigi suutis Julie pea püsti hoida ning taas vallutada inimeste südameid enda näitlemise, lauluoskuse ning naiselikkusega.
Kasutatud kirjandus
http://www.imdb.com/name/nm0000267/bio
http://www.elukiri.ee/2444981/julie-andrewsi-helisev-karjaar
http://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Walton_Hamilton
http://et.wikipedia.org/wiki/Julie_Andrews
http://www.imdb.com/name/nm0000267/
Julie Andrews #1 Julie Andrews #2 Julie Andrews #3 Julie Andrews #4 Julie Andrews #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor madlia Õppematerjali autor
Põhjalikum kokkuvõte Julie Andrewsi elust.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Julie Andrews
17
pptx

Julie Andrews

aastal Inglismaal Walton-on- Thamesis. Isa Ted Wells- raua- ja puutöö õpetaja. Ema Barbara - töötas pinaistina. Ema sai 1939 a pianistikoha varietees. Ema ja isa lahutasid. Ning ema abiellus Edward (Ted) Andrewsiga. Kasuisa perekonnanime võttis Julia endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Tüdrukul oli täielikult väljaarenenud kõri, perfektne helitunnetus ja laiaulatuslik nelja oktaviga vokaal. Juba kahe aastaselt esines Julie laval. Käis vanematega turneedel kaasas. Kaheksaselt hakkas tüdruk laulutundides käima - omandas täpse diktisiooni. Kümneaastaselt oli tal ametlikult luba esineda vanematega koos laval. 1946. aastast esines Julie London Stage Door Canteenis iseseisvalt publikule, kelle hulgas olid kuninganna ning printsess Margareta. 12-aastasena osales ta 649 korda esitatud revüüprogrammis ,,Starlight Roof". Julie oma debüüt Londoni Palladiumi teatri programmis.

Kultuur
A L Webber
6
doc

A.L.Webber

Tekkinud lahkhelide tulemusena katkeb kahe partneri koostöö ja teose uueks libretistiks saab tuntud Inglise dramaturg Alan Ayckbourn. Lugu ebaõnnestus, aga tema uusversioon, mis valmis 1996.a. uue nime all ,,By Jeeves", oli hulga edukam. 1976 aastal, jälle koostöös Tim Rice ga, valmib teine maailmakuulus rock-ooper, ,,Evita". Lugu Argentiina presidendi Juan Peroni naisest Eva Duarte Peronist ilmus algul plaadina, kus Evitat laulis Julie Covington. Laul ,,Don t Cry for Me Argentina" sail kohe hitiks, tõusis Inglise muusikaesetabelis esikohale, ja rock-ooper lavastati Prince Edward Theatre s 21.06.1978.a., kus produtsenduks oli Harold Prince ja Evitat laulis Elaine Paige. Esimene Evita Broadway l oli Patti LuPone, kes sai selle rolli eest Tony auhinna. ,,Evita" oli üldse väga edukas, teda etendati West Endis 10 aastat. 1996.aastal tegi Alan Parker loost ka filmiversiooni, mis tekitas tohutut

Muusika
Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega....

Muusika ajalugu
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
Michael Jackson
14
odt

Michael Jackson

Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958­1975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer

Muusika
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun