kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat). Kriisid jagunevad arengukriisideks ja traumaatiliseks kriisideks. Arengukriisid on normaalsed elukaare osad, perioodid inimese arengus, kus toimuvad mingid suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada. Traumaatilise kriisi võivad esile kutsuda sündmused nagu lähedase inimese surm, töökaotus, lahutus, haigestumine, vägivalla kogemine jne. Kuigi arengukriis on ette ennustatav periood inimese arengus, mil toimub mingi suurem
Karistus jäägu kurjategijale! Seksuaalkuritegu on süütegu, milles süüdistatakse tihti naist ennast. Oletatakse, et mehe pani vastavalt käituma naise liiga paljastav riietus või vale arusaam. Kuid enamus juhtudest on tegemist siiski ahistaja survestamise ja manipulatsiooniga. Pärast traumaatilise sündmuse läbielamist tunneb inimene peale ahastuse tihtipeale ka hirmu, häbi ja ebamugavust delikaatsest teemast rääkida. Kohtuprotsessi käigus otsustatakse aga tugevama ja veenvama argumendi kasuks. Sellel hetkel kasutab kurjategija ära oma head manipuleerimisoskust ja nii jääb süüdlane tihtipeale karistamata. Näiteid, kus kurjategija on oma tegevusega aastaid puhtalt pääsenud on palju. 2017. aasta oktoobris avalikustati Ameerika filmiprodutsendi Harvey Weinsteini üle 30
Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu) Seda ajastut iseloomustab teooriatundlikus, kerkib esile ,,mälu" temaatika (sõdade tagajärjel). Tekkisid uued küsimused: a. ,,Teise" küsimus b. Traumaatilise mineviku küsimus c. Keele küsimus Koostaja: Sandra Maide Ajaloo Instituut 25.09. 2014
sellepärast pandi meile tugevatoimeline ravim. Ma ei teadnud varem, et sellist haigust võib lastel olla, arvasin et artriit on vanemate inimeste haigus. See haigus muutis kogu meie pere elu, kuid peame sellega harjuma ja edasi elama täisväärtuslikku elu nii palju kui võimalik. Oleme õppinud elama selle haigusega, teeme koostööd kooli personaliga, füsioterapeudi ja raviarstiga. Olen lapsele toeks ja laps valmistab mulle palju rõõmu, mis annab jõudu. Minu kriis kuulub traumaatilise kriisi alla, sest haigus tuli meie ellu ootamatult. Kriisi tunnused. Tugeva mõjuri olemasolu, ning mina ise olin võimetu seda olukorda muutma. Puudus teadmatus selle olukorra üle, sest see ei olnud tavaline külmetushaigus. Kriis kestab tavaliselt 6 nädalast 7 kuuni. Ka minu kriisi puhul on see nii, et oleme kohanenud selle terviseprobleemiga, kuid tegelema peab sellega koguaeg. Mis aitas/on aidanud kriisiga toime tulla?
pealetükkivad pildid rünnakust, või ei ole nad teadlikud oma vahetust ümbrusest. (Freeman, 2009, lk. 417) PTSD (posttraumaatiline stressihäire) on levinud nendel ohvritel , kuid seda ei pea tingimata pidama patoloogiliseks. Peamine eesmärk on peatada traumaatiline sündmuse jätkumine patsiendile. Vajalikku teabe pakkumine ja abistamine, tagades samal ajal patsiendile , et nad on nüüd kindlas kohas, aitab peatada traumaatilise sündmuse (Freeman, 2009). Larkin ja Woody (2005) hoiatavad üksikasjalikud küsitlemise eest traumaatilise kogemus kohta, sest patsientidel "on sageli kõrgendatud erutuse seisundis, traumaatilise kogemuse sõnastamine ja väljaütlemine selles punktis võib suurendada stressi" (lk 391). Sotsiaaltöötajad on kvalifitseeritud, et täita eelpool nimetatud ülesandeid. Nad aitavad ka patsiendi lähedasi ja täidavad ka muid ülesanded, mis on raske täita kiirabi töötajatel. 1
2-10 aastaste seas on peaaegu iga teine laps selline, kes kannatab hirmuunenägude all. Rohkem esineb hirmuunenägusid tüdrukutel kui poistel ja need sagenevad tavaliselt eelkoolieas. Murdeeas need unenäod hakkavad kaduma jning vaid 5% täiskasvanutest kannatavad kroonilise unehäire all. Hirmuunenägude põhjused Laste unehäireid põhjustavad sageli päevasündmused, telerist nähtud film või öised telerivaatamised. Kõige hullemal juhul on põhjuseks eriti traumaatilise kogemuse omandamisel. Unehäired esinevad tavaliselt neil lastel, kes on loovad, avatumad, sõbralikumad või nendel, kes väldivad konflikte. Üldiselt ei tule hirmuunenägude all arvesse ravimite kasutamine, vähemalt laste puhul mitte. 6 Käsitlemine Tuleks kasutada hirmude tõrjumiseks samu meetodeid nagu päeval või siis võime kasutada konflikti ületamise psühhoteraapiaga, kusagil kuue kuu vältel. Kindlasti
8. Miks väärkohtlevad vanemad oma lapsi seksuaalselt ja füüsiliselt? Vanematel on endal väärkohtlemise kogemus lapsepõlvest kaasas Kõrgem keskkondlik stress ja sotsiaalne isoleeritus Vanem on töötu või tal on ebastabiilne töö Tarvitavad alkoholi või narkootikume Vanematel on isiksusehäired Häirunud oma lapse adekvaatne tajumine 9. Millised sarnased tunnused esinevad väärkoheldud lastel? Traumaatilise stressi reaktsioonid (unehäired, halb isu, üldine ärevus) Paranoidsed reaktsioonid ja usaldamatus Madal enesehinnang Depressioon ja ennasthävitav käitumine Vähene enesekontroll ja käitumishäired Halb õppeedukus Primitiivsete kaitsemehhanismide kasutamine Isiksuse mitmesuse häire 10. Lapse väärkohtlemise ennetamine
Nt õpite järjest kaht erinevat ainet, hilisem võib varasema mälus püsimist segada või pole enam kindel, mida millises aines õppisite · Valed taastamistunnused · Konteksti mõju eelnev kogemus ja keskkond Suunavad küsimused tekitavad valemälestusi · Motiveeritud unustamine eelkõige sündmuste puhul (ebameeldivused) Valemälestused (false memories) · Eredad mälestused sündmustest, mida tegelikkuses pole toimunud · Tihti traumaatilise sisuga · Erinevused aju aktiivsuses: tõeliste mälestuste meenutamise puhul on rohkem aktiivsed aju sensoorsed piirkonnad. Nt varem nähtud kujundi äratundmisel aktiveerus ventraalne temporaalkoor (Schacter, 2003). · Elizabeth Loftus Kuidas õppida, et materjal jääks võimalikult hästi meelde? Mäluhäired Meenutamise häired · Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka
negatiivsed tugevad lahutuse järelmõjud ei peaks enam olema nii sagedased ja nii paratamatud, kui abielukriisidesse sattunud inimesed ise on valmis seda abi otsima ja kasutama. Kõigil lahkumineku etappidel võib olla palju tulu lahutuse-teraapiast nii oma tunnetega hakkamasaamisel kui suhete läbitöötamisel ja ümberkorraldamisel. Lahutusenõustamise ja -teraapia käigus võivad abikaasad saada teadmisi ja oskusi, mis soodustavad lahutusega kaasneva traumaatilise kriisiga toimetulekut. Lahutuseteraapiaga tegelevad kriisipsühholoogias kompetentsed pereterapeudid. Psühhoteraapia võib häid tulemusi anda ka laste puhul, aidates kaasa võimalike hilisemate käitumis- ja suhtlemisprobleemide ärahoidmisele. Kuna laste emotsionaalne seisund sõltub suures osas nende vanemate käitumisest, piisab lahutavatele abikaasadele osutatud psühholoogilisest abist sageli ka laste psüühilise seisundi stabiliseerimiseks. Igast kriisist
nakkusetekitajad ja toksilised jäägid haava pinnalt Vähendada haavas pindmiste bakterite hulka Niisutada haava pinda, tagades niiske keskkonna Teha trauma haavale minimaalseks, kui eemaldatakse haavale kinnikleepunud sidemematerjali Hinnata haava Optimaalseks haava irrigatsiooniks (loputamiseks) on vajalik: Õige vedelik, õige loputusrõhk ja õige vedelikukogus. Lahused/vedelikud haava loputamiseks. Ägedate haavade puhul, mis on tekkinud traumaatilise vigastuse tagajärjel, kasutatakse antiseptilist vedelikku. Mittetraumaatiliste haavade, krooniliste haavade, survehaavandite, jalahaavandite ja haavade puhul, mis on proliferatiivses paranemisstaadiumis, välditakse tsütotokslisi vedelikke ja kasutatakse füsioloogilist lahust. Ideaalne haavaloputusvahend Ei ole mürgine eluskudedele Efektiive orgaanilise materjali, näiteks vere, haavakooriku või nekrootilise koe eemaldamisel Eemaldab haava pinnalt mikroorganismid
mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. Rahvusvaheline Valuuuringu Ühing on määratlenud valu järgnevalt: "valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega". Kliiniliselt on eristatavad kolm peamist valu liiki: äge, krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise, kirurgilise või nakkusliku ärritiga. Valusööst on enamasti hästi piiritletud ja järsk, seotud autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse füsioloogiliste tunnustega nagu tahhükardia, tahhüpnoe ja kehatemperatuuri tõus. Äge valu on leevendatav analgeetikumide kasutamisega ja vigastatud kudede raviga. Kroonilise valu puhul ei ole alati ilmset seost ärrituse perifeerse allika ja tegeliku valu vahel. Kroonilise valu hoog on sageli halvasti piiritletud ja puudub autonoomse närvisüsteemi
- Pikaleveninud tagajärg erakordselt mõjuvale sündmusele või olukorrale, mis tõenäoliselt põhjustaks tugevat ärevust või muud psüühilist kannatust peaaegu igaühele - Stress-situatsiooni all mõeldakse mis tahes sündmust millega kaasneb surm, põsine vigastus või nende oht, samas subjektiivselt kogetud tugev hirmu, abituse või õuduse tunne - Eristatakse sündmusi - Trauma 1 tüüp: traumaatilise olukorra ühekordne kogemine - Trauma 2 tüüp: traumaatilise olukorra korduv ja/või pikaajaline kogemine PTSD diagnostilised kriteeriumid DSM5 - Sündmuse kogemine või pealt nägemine eelkõige laste puhul - Taaskogemine (mälusähvatused, õudusunenäod)(1/5; lapsed 1) - Stiimulite vältimine (1/2; lapsed 1 siit või järmisest) - Negatiivsed muutused meeleolus ja mõtlemises (2/7; lapsed 1 siit v eelmisest)
täiskasvanuid. Laps peab olema teadlik! · Lapsele on parim, kui ta teab lapsendamise kohta- lapsendaja pere peab seda tegema õigel ajal ja oskuslikult. Raske on elada kogu elu väikeses riigis ja väikeses kohas teadmisega, et laps saab sellest teada kõrvalistelt isikutelt. Rääkida lapsele tema päritolu kohta, on raskeim pool lapsendatud lapse kasvatamisel. · Bioloogilistest peredest eraldatud laps on reeglina traumaatilise kogemusega. Väikelapseeas ei oska ta sellest rääkida, kuid tahes tahtmata on need kogemused tema mällu talletunud ja nendest peab temaga rääkima. Kui seda ei tehta, võib see avalduda hiljem (eriti teismeeas) probleemina. · Tõe mitterääkimine/varjamine põhjendustega: "see teeb lapsele haiget", "ma lihtsalt ei oska rääkida", "laps ise ei küsinud" on sama, mis valetamine ja tõe moonutamine. Lapsel on õigus teada oma elu kohta.
paratamatud, kui abielukriisidesse sattunud inimesed ise on valmis seda abi otsima/kasutama. Kõigil lahkumineku etappidel võib olla palju tulu lahutuse-teraapiast nii oma tunnetega hakkamasaamisel kui suhete (senise abielusuhte, suhte vanem-laps jne.) läbitöötamisel ja ümberkorraldamisel. Lahutusenõustamise ja -teraapia käigus võivad abikaasad saada teadmisi ja oskusi (s.h. üldisi enesega toimetuleku ja suhtlemisoskusi), mis soodustavad lahutusega kaasneva traumaatilise kriisiga toimetulekut. Lahutuseteraapiaga tegelevad kriisipsühholoogias kompetentsed pereterapeudid. Psühhoteraapia võib häid tulemusi anda ka laste puhul, aidates kaasa võimalike hilisemate käitumis- ja suhtlemisprobleemide ärahoidmisele. Kuna laste emotsionaalne seisund sõltub suures osas nende vanemate käitumisest, piisab lahutavatele abikaasadele osutatud psühholoogilisest abist sageli ka laste psüühilise seisundi stabiliseerimiseks.
Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD Söömishäired: Anoreksia Buliimia Dissotsiatiivsed häired:
tõttu · see võib tekkida iseenesest, ilma et selleks oleks erilist põhjust · see võib tekkida muul viisil Väga raske on öelda, milline on konkreetse inimese depressiooni tekkepõhjus ja miks see juhtub just mingil kindlal ajahetkel. Depressiooni põhjustavad erinevad tegurid. 25% depressiivsete häiretega inimestest väidab, et nad on kogenud tugevat stressi. Ligikaudu 50% inimestest, kes on kannatanud post-traumaatilise stressihäire all, kogeb ka depressiooni. Post-traumaatiline stressihäire on sageli seotud sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse ja muu erakordselt hirmutava sündmusega, mis põhjustab märgatava stressolukorra peaaegu kõigil inimestel. Post-traumaatiline stressihäire ei vallandu koheselt peale katastroofilist sündmust, vaid mõne aja möödudes, kui otsene oht on möödas.
Jalad peavad olemapaljas. On võimalik kasutada trikotaazist põlve- ja küünakaitse vahendid. Kui kohtunik leidis mingit viga või varustuse puudumine või carastuse rikkumised, siis nõuakse varastuse asendus. Võitlejale antakse aega selle jaoks, aga mitte rohkem kui üks raund.Kui selle aja möödudes võitleja ei ole valmis, ta diskvalifitseeritakse. Nii kõrged nõudmised kaitsevarastusele on loodud, sest vähendada traumaatilise riski, luu murdmist ja nii edasi. 7. KICKBOXING KINOS Välimus kickboxing USAs aasta teisel poolel XX sajandil langes kokku perioodiga video turul. Kickboxing oli uue pealtvaatajate võidelda oli nõudluse zanri action film, kõige tuntuv staar on alates 60-ndatest oli Bruce Lee. Kickboxers, kes on lõpetanud karjääri ring, muutub reklaamitrikkiks, kaskadööris ja näitlejaks, näidates ekraanil kickboxingi tehnikaid.
a) psüühilised häired krooniliste nakkushaiguste tüüfuste, reumatismi, gripi, angiini jt. Puhul b) psüühilised häired ägedate nakkuste puhul, nagu ajusüüfilis, progressiivne paralüüs, epideemiline entsefaliit 2. Intoksikatsioonipsühhoosid: alkoholipsühhoosid, psühhoosid narkomaania alusel, myrgitused ravimiga, keemiliste ainetega, toidumürkidega 3. Aju traumaatilise kahjustuse alusel tekkivad psüühilised häired a) ägedad traumaatilised psühhoosid b) aju traumaatiliste kahjustuste hilised tagajärjed 4. Psüühilised häired vasakulaarsete haiguste ja siseelundite haiguste puhul. 5. Taandarengu- või ea psüühilised häired c) preseniilsed psühhoosid d) seniilsed psühhoosid 6. Psüühilised häired jämedate orgaanilisteajuhaiguste korral
traumaatilised jäljed. Raseda emotsioone on võimalik korrigeerida ja arendada. Seepärast peab prenataalsesse kasvatusse (sünnieelsesse kasvatusse) kaasama mitte ainult vanemaid, meedikuid, praktikuid-entusiaste, vaid ka pedagooge ja psühholooge. Grof. S. (2004). F. Lik'i hüpotees: iga trauma, mida ema on raseduse ajal läbi elanud, kandub nabanööri kaudu edasi lootele. Peale selle tehti kindlaks, et emaüsas asuv loode nagu imbub läbi traumaatilise situatsiooni negatiivse energiaga, juhul kui emal tuleb läbi elada mingi traumaatiline situatsioon. Seega tulid nad järeldusele, et loode tajub trauma mõju mitte ainult nabanööri kaudu, vaid ka ema aura kaudu kogu prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on teatud tüüpi isiksuste kujunemise põhjuseks ning ka täiskavanud inimese haiguste allikaks. On hästi teada, et vähirakud on madala amplituudiga aga suure
Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist
iii. „Korrektiivne neurokirurgia“ – nt Parkinsonismi ravi, hemisferektoomia b. Mõni funktsioon võib ajukahjustuse tagajärjel paraneda 21 i. Ajukahjustusega (transitoorne globaalne amneesia) haige õppis paarisassotsiatsioone (kuulus nimi – ebatavaline tegevus) kiiremini kui terved. ii. Traumaatilise ajukahjustusega inimesed, lühimälu keskmiselt langenud või „muutuseta“. Kõiki sõnu saab omavahel siduda, seostamatuid pole. Tegelikult „muutuseta“ (mittesõnade meenutamine) testi soorituses TBI grupis 3 rühma: langenud, muutuseta, tõusnud. *Kahjustusega suutsid rohkem meelde jätta, kui terved. Inimesed ignoreerivad irrelevantset sündmust/infot. iii
· Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Vaimse võimekusega seotud probleemid: Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms · (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus Dementsus kognitiivsed düsfunktsioonid seoses (orgaanilise või traumaatilise) peaajukahjustusega Schaie kognitiivse arengu teooria · Omandamine - (lapsepõlv, murdeiga) · Saavutamine - (noorem täisiga), · sotsiaalne vastutamine - (keskiga), · Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) · Reintegratsioon (vanadus) Sotsiaalsed suhted. · Üksindus? · Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961)
· Alateadvusel on loov ja kompenseeriv komponent. · Terapeudi-patsiendi suhte tähendus. Aitab kaasa eneseteadlikkusele ja tervenemisele. · Elu jooksul leiab isiksuse areng aset mitmes faasis. · Näited: o Grupi teraapia o Pere ja abielu teraapia o Keha/liikumise teraapia o Kunsti teraapia o Liivakasti teraapia o Lapse analüüs o Post-traumaatilise stressihäire teraapia Teraapia 4 faasi: · Ülestunnistamine minevik võetakse läbi, terapeut pigem kuulaja rollis, empaatiline, süütunde vähendamine, kliendil on võimalik avaldada varjatud emotsioone. · Selgitamine terapeut pöörab tähelepanu suhte edasiandmisele, tähelepanu pööratakse seosele kliendi probleemi ja alateadvuslike protsesside vahel (unenäod jne). Eesmärgiks intuitsiooni arendamine nii intellektuaalselt kui ka emotsionaalselt.
Ohvriteooriad: 1. õpitud abituse t (naine võtab endale ohvrirolli,kujuneb välja süütunne, ei otsi abi ja kui, siis on selle suhtes skeptiline, pöördub vv juurde, hakkab tundma, et ongi ära teenunud). 2. Traumaatilise sõltuvuse t- stocholmi sündroom? Võtab vastu vv vabandused olles haavatavas seisundis ja vajades lohutust, tekib teat käitumismuster, milles tuntakse vv-ga emots sidet. 3. Abitus kui masohhism- naised
14 Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi. Reeglina algab mäluhäiretega uut informatsiooni ei suudeta omandada, säilitada ega reprodutseerida. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka
Häälestades end südamele ning elades uuesti läbi neid episoode, lubate te oma mineviku traumeerivatel osadel lahkuda. Trauma tekib siis, kui te elate üle tohutu kaotuse, valu või viha ja ei suuda mõista miks see nii on. Paljude elude jooksul olete te saanud palju traumasid. Oma olemuselt on hinge teadvus ego staadiumis juba algselt traumeeritud: seda Ühtsuse ja Kodu kaotusest, mida ta mäletab kuid ei mõista.Kui te tänu oma kujutlusvõimele liigute tagasi algse traumaatilise sündmuse juurde ja hõlmate seda oma südame teadvusega, muutub selle suhtes teie algne reaktsioon. Te muudate selle õudusest ja uskmatusest lihtsalt teadmiseks võtmiseks. Tulles tagasi eelmisesse ellu, võtate te lihtsalt teadmiseks selle, mis siis sündis, ja see akt loob pinnase mõistmiseks, pinnase hingeliseks mõistmiseks, mis selle sündmuse ajal tegelikult toimus. Luues sellise pinnase, muutute te uuesti oma reaalsuse peremeheks
- Oluline toimetuleku häirumine Äge stressreaktsioon - Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus - Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul - Peamised tunnused: Dissotsiatiivsed sümptomid, emotsionaalne erutus, motoorne rahutus või pidurdus Traumajärgne stresshäire PTSD - Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine, lapse väärtkohtlemine või hooletuusse jätmine, traumaatilise sündmuse tunnistamine, lähedase ootamatu surm. - Erakordselt traumeeriv sündmus - Tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul - Peamised tunnused – taaskogemise sümtpomid, vältimine ja emotsionaalne tuimus, erutusnähud, kestab vähemalt 1 kuu Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon - Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus - Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut - Tavaliselt tekib olulise elumuutuse või stressitekitava sündmusega kohanemise perioodil
- Põhjuseks kõrge vererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalsed defektid Lühidalt - mis on angioom ja aneurüsm? - Aneurüsm - veresoone seinal on mullikesed, veresoone sein on nõrgem ja paisutab mulli üles; peavalu Mis on vaskulaarsete häirete peamised riskifaktorid? Mis on peamised soovitused vaskulaarsete häirete ennetustöös? - Vähene aktiivsus - Rasvane toit - Suitsetamine Milliseid traumaatilise ajukahjustuse alatüüpe eristatakse? - Ajutrauma – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti kukkumised või liiklusõnnetused. - Läbistav ajukahjustus – raudtala läbi pea, kuulihaav; haarab otsest trajektoori; häired piiratud kahjustuse liikumissuunaga; täitsa paranetav. - Ajupõrutus – mehaanilise jõu poolt tekitatud vahetud kahjustused Millised on kinnise peatrauma peamised kahjustavad faktorid (slaid 20)?
Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel. § Tselluliit äge, kiiresti leviv naha ja nahaalause koe põletik. § Nekrotiseeriv fastsiit streptokokiline gangreen, "lihasööja" streptokokk. Kiiresti kulgev pehmete kudede põletik, tihti letaalne. § Puerperaalne palavik peale sünnitust naistel, sepsis. § Sepsis traumaatilise või kirurgilisest haavast lähtuv. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) lokaalse põletikuga § Streptokokiline farüngiit (angiin) kõige sagedasem S. pyogenes'e poolt põhjustatud haigus. § Stretokokiline püodermia naha pindmiste kihtide irdumine. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) toksiinide-ensüümidega § Toksilise soki sündroom § Sarlakid. Haigused, mis tekivad A-grupi -hemolüütilise streptokokilise (S
Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid ohusituatsioone, kus traumaatiline ärevus võib tekkida ja ennnetama seda traumaatilist ärevust signaalärevusega. Näiteks õpib laps tajuma, et põhilised probleemid võivad tekkida seoses ema lahkumisega ja ta hakkab tundma ärevust, kui märkab ema väljumas. Signaalärevus mobiliseerib organismi ressursid kaitseks traumaatilise ärevuse tekke vastu ja laps hakkab kisama või üritab emale järgi minna ja reeglina selline käitumine viib ärevuse vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms. Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist üliminaga, siis on see spetsiifiline ängistus ja seda nimetetakse süütundeks. Mina võib sedagi kasutada signaalina ja olukorraga toime tulla. Kui minal ei jätku energiat, võib
negatiivseid tundeid. Noorukite õhutamine ei aita( see ei aita kui sa räägid räägi kuidas sa tunned, sul hakkab kergem kui sa räägid jne)Sest ta saab sellest üle alles aastakümneid hiljem. Kuidas teda siis aidata? See kaotusevalu kasvõi eilsid või tänaseid pilte vaadatus, see võib tagasitulla ka siis selle sama akuutse leinaga kui saadakse muul moel, eelkõige piltide, sellest millised on traumaatilise sündmuse mis lõppesid massiliste noorte inimeste surmaga. Kui sa näed pilte siis see lein tuleb tagasi, ja see ei pruugi olla ostene, vaid siis kui sa oled selle ise isiklikult üle elanud, sisi vb see lein tagasi tulla ka kaudselt. Nt massimeedias realistlike pilte vaadates vb see lein tulla. Asjad ei hüüa tulles. *** Aitamine seisneb selles, et võimalikult ruttu saaks noorinimene tavapärasesse rütmi ja tegevusse ja
poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde võiksid käia ka representatsioonid või Henrikust alguse saanud ilukirjandus, kus väideldakse autoriga. Kroonika kui traumakirjandus: analüüsitakse traagilisi üleelamisi nii indiviidi kui ka rahvagrupi tasandil, nt koonduslaagri kogemus. Ka Eesti rahva ajalugu on võimalik kirjeldada traumaatilise 2 kogemusena. Nii saab ka kroonikat käsitleda kui traumateksti – kirjeldatakse koloniaalsest vaatepunktist ühele rahvale põhjustatud kannatust. See on jätnud alaväärsuskompleksi meie rahvuslikku enesemääratlusse. Lähenemisvõimalused „Liivimaa kroonikale”: Henriku sõna, negatiivne hoiak; representatsioonid, kriitikud, ümberkirjutajad – postiivne;
(Pennebaker, 1992; 1997) Oma traumast rääkimine või kirjutamine alandab stressi ja mõjub soodsalt tervisele, vähendades arstide külastamise sagedust · Mõtete allasurumisel näib olevat immuunreaktsiooni nõrgestav toime (Pennebaker, 1998). Kui traumasid kogenud inimesed võtavad positiivse eluhoiaku, väheneb nende stress (Holman & Silver, 1998) · Pennebakeri arvates võib mõtete pidurdamine trauma korral olla küll väga adaptiivne (lubab mõtlemist ja käitumist kontrollida), ent traumaatilise sündmuse allasurumine on samas kahjulik, tekitades stressi. · Horowitz (1976) arvab, et traumaatilist kogemust saab assimileerida alles siis, kui see on tõlgitud keelelisse vormi Isiklik kontroll ja isiklik tähendus · Juba mõnda aega teatakse, et isiklik kontroll (ja isegi lihtsalt kontrolli uskumus) soodustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist · Rinnavähk ja HIV mõjuvad aeglasemalt neil, kes usuvad, et suudavad oma haigust kontrollida. Kui haiged leiavad isikliku tähenduse
Transientne globaalne amneesia Päev hiljem tunneb pt kiiremin ära elevandi, isegi segasel paberil. • Äkiline mälukaotus, uusi mälujälgi ei teki, vanad on kadunud. • Taastumine samavõrd dramaatiline, võib jääda krooniline spetsiifiline mälukahjustus. Praiming Post-traumaatilise amneesia kestvus: • Õppimisvõime (ja mäletamine) on närvikoe üldine omadus, mõned NS osad ehk • 10 % patsientidel kestvus < 1 nädal õppimisvõimelisemad. • 30% kestvus 2-3 nädalat Modaalsuste sees võib mälu paikneda vastavuses kitsama funktsioonipaigutusega- värvi,
vigastavatele esemetele, nt klaasidele, nugadele, vöödele jne, ning samas soodustama suhte loomist patsiendi ja meediku vahel. Isegi kui me ei tea veel praegugi kindlalt, kas need meetmed viivad suitsiidikatse ärahoidmiseni, jäävad suhtlus ja eelarvamustevaba suhtumine kiirabimeedikute tähtsaimaks enesetappu ennetavaks meetmeks. 11) Segaduses olemine, reaalsuse kadu ja luul Segaduses olemine tähendab ajalist ja ruumilist desorienteeritust ja see on mitmete haiguste, mürgituste või traumaatilise ajukahjustuse sümptom. Erilist tähelepanu tuleb pöörata juhul, kui esineb kombinatsioon teadvuse ähmastumisega või ebatavaliste elutähtsate parameetrite korral. Reaalsuse ilmselgelt vale tajumist ja patsiendi võimetust oma taju ja mõtlemist korrigeerida nimetatakse luuluks või reaalsuse kaoks. Patsiendile pole mõistlik püüda tõestada tema eksimust. Oluline on anda patsiendile märku, et tema ettekujutusi reaalsusest aktsepteeritakse, kuigi ise tajutakse teistsugust reaalsust
Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Seletamatud aspektid Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt. Sellised aspektid sunnivad ümber lükkama praegusi oletusi selle kohta, et miks ikkagi tekivad surmalähedased kogemused
tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste 69 tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. Mõned teadlased seletavad surmalähedasi kogemusi unehäirega. See tähendab seda, et REM-une faas kestab edasi, kui aju üldiselt ennast välja lülitab ( ehk sureb ). Enne keha ärkab inimese meel üles ja nii võivad esineda hallutsinatsioonid või muud kehaga mitte seonduvad tunded. Sellise teooria järgi on surmalähedased kogemused näiteks infarkti ajal tekkinud REM-uni. Selline teooria
Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Surmalähedaste kogemuste tegelikkus Surmalähedaste kogemuste korral peame arvestama kolme tegurit, mida me hakkame järgnevalt pikemalt ka analüüsima: inimese kehast väljumine on reaalne nähtus ( sellele viitavad kindlad märgid nagu näiteks nähakse asju või saadakse midagi teada, mida surnud olles kuidagi ei saa näha 75
annaabi.ee 
