Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse. Max Weber oli sotsioloog, kes uuris kapitalistlikku tootmisviisi vaimseid eeldusi, võimu olemust ja tüüpe ning lõi klassikaks muutunud bürokraatia teooria.
hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. ● Kapitaliressursid Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. ● Ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tootmistegurit kasulikult kombineerida) Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Mikromajandus Majandus sektorite kaupa: ● Primaarne ● Sekundaarne ● Tertsiaarne
26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul. (näiteks ehitised) Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas
teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital Mis on loodusressursid? · See osa looduskeskkonnast, mida inimesed oma eluks ja majandustegevuseks kasutavad. Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem? · Nappus on ebakõla vajaduste ja nende tarbeks kasutatavate ressursside vahel. · NAPPUS= vajadused > saadavad ressursid Mis on alternatiivkulu? · Alternatiiv ehk loobumiskulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti. Mis on stiimul? · Stiimul on positiivne tasu mingi valiku tegemise
Majandusteadus on õpetus inimestest nende tava - lises elutegevuses. Inimestel on vajadused, millest osa pidevalt kordub. Vajadusrahulolu protsess nõudlus tootmine, jaotus ja tarbimine aitab inimestel vajadusi Majandusteaduses peegeldab nõudlus toodete ja rahuldada. Vajaduste rahuldamise protsessis teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab kasutatakse kolme tootmistegurit: loodusvara - osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inime - sid, töö jõudu ja kapitali. Vahel lisatakse neile neljandana sed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui ka ettevõtlikkus. kõrgemate hindadega. Majandusteadlased nime - Tavaliselt ületavad inimeste vajadused olemasolevaid tavad seda hinnamõjuks ja nõudlusseaduseks.
kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota?, kellele toota? • Piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste tingimustes on erinevad majanduses osalejad sunnitud valima välja ühe võimaluse ehk alternatiivi paljudest võimalikest Kontrollküsimused • Mis on majandusteadus? • Milline on inimese vajaduste olemus ja kuidas neid vajadusi rahuldatakse? • Millised on neli tootmistegurit? • Mida tähendab nappus? • Mis on alternatiivkulu ja miks on see oluline? • Millised on majandusliku mõtlemise põhiideed? • Mida tähendab “piirprintsiip mõtlemises”? • Kuidas mõjutavad piirkulu ja piirtulu igapäevaseid otsuseid? • Milliste valikutega tuleb ettevõttel tegemist teha ja mis on ettevõtluse põhieesmärk? • Millised põhilised majandusotsused tuleb teha igal ühiskonnal?
1) Arvutage(L), ning kandke tabelisse ja joonisele toolide tootmise keskmine ja piirkulu; 2) Täitke lüngad, valides variantidest õige; Alguses toodab ettevõte (mastaabisäästu/negatiivse mastaabisäästu/püsivate kulude) tingimustes, alates (300/400/500/600) ühiku tootmisest toodab ettevõte (mastaabisäästu/negatiivse mastaabisäästu/püsivate kulude) tingimustes Ülesanne 4.24 Joonisel on toodud toote X isokvantide ja isokulude jooned. Ettevõte kasutab tootmises kahte tootmistegurit - tööd (L) ja kapitali ().Optimaalne tootmistegurite kombinatsioon on näidatud punktidega ,b,c,d. Optimaalne tootmistegurite kombinatsioon punktis: 200 = 11 , 16 L,, = 15 20 L, )= 20 30 L, = 25 40 L. Kapitaliühiku hind 240 RÜ päevas; tööühiku hind 160 RÜ päevas.. 60 50 40
Sikkens Autobase Plus on kõige uuem orgaanlahustuvate baaskatete süsteem. Oluliselt suurema katteomadusega Autobase Plus süsteem kindlustab olulist ökonoomiat võrreldes traditsiooniliste süsteemidega. Autobase Plus-iga katvus saavutatakse 2 kihiga seejuures minimaalse kihtide vahelise kuivatamisega. Teda eristab pealekandmise lihtsus ja kiirus ja täieliku kuivamise lühike periood. Need omadused võimaldavad tõsta autoteeninduse tootmistegurit kuni 30%. Autocryl Plus on kahekomponentne akrüülemail. Autocryl Plus pakub kõrgendatud katteomadust ja suurepärast läiget. Mugav pealekandmisel. Komplekt koosneb 20-st toonerist, läbipaistvast sideainest ja 2-st kõvendist, mis kindlustavad parimaid segunäitajaid ükskõik missuguse remontvärvimise puhul. Autocryl Plus kulu võrreldes teiste analoogsete süsteemidega on 20% madalam LESONAL Ühekomponendiline vee baasil värvisüsteem mikseritele, mis on mõeldud sõidukite ja
· võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega, · võimaldab analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu vahel ning majanduskasvu vahel, · seletab kaubandust erinevate riikide vahel (sh arenenud riikide ja arengumaade vaheline kaubandus). Eeldused: 1) Kasutatakse kahte tootmistegurit - tööd ja kapitali. 2) Kõigile kaubanduses osalevatele riikidele on kättesaadav sarnane tehnoloogia (kui kapital on tööga võrreldes riigis odavam kui, siis hakatakse seal kapitalimahukaid tehnoloogiaid eelistama). 3) Kahes riigis on sarnased maitsed (elimineerib nõudluse poole, kui kaubavahetuse tekitaja ja kontsentreerutakse ainult pakkumise poolele). Riigil A suurem soov tarbida kaupa S ja riigil B väiksem. Tekivad uued tasakaaluhinnad. Selgub et
Ükskõiksuskõver samakasulikkuse kõver, nivoojoon, mis esitab kõik- võimalikud X ja Y suuruste paarid, kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. 30. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK = -1,5. Selgitada, mida see tähendab. Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suur kogus tootmistegurit Y on asendatav tootmisteguri X ühe ühikuga antud koguste juures (punktis (x0,y0)). LK - kapitalimahutuste suurendamisel K ühikult L ühikule tuleb tootmismahu säilitamiseks tasemel Q = F (K,L) ühikut tööjõukulutusi vähendada 1,5 ühikut. 31. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis on kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär? Mida tähendab, et yx =-3?
Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6:Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna ef Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse
maal seevastu põllumajandus ja metsandus. 49. Millist rolli on Euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Tööstusele vajalikku toorainet hangiti oma kolooniatest ehk asumaadest 50.Kus asub Euroopa majanduse tuumikala? Miks Sinises banaanis(ulatub Inglismaalt üle Madalmaade ja Saksamaa Põhja-Itaaliani), sest sellel alal elab väga palju inimesi. Kõige tihedama asutusega piirkond, rohkesti suurlinnu, umbes 110miljonit elanikku. 51. 3 tootmistegurit: loodusvarad, tööjõud, kapital 52.EL(Euroopa Liit)- põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. (Reisimisvabadus, tollimakse, piirangud, ühine raha Euro. Eesti liitus 2004. aastal. Nato(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)- on sõjaline liit, millele pandi alus 4.aprillil 1949 Põhja- Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõr
teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust: 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu)
Elavtööd mõõdetakse töötundides, asjastatud töö rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad, st võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile-maa, tööjõud ja kapital-vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumite lühike iseloomustus (tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral. Tehnilise efektiivsuse sellise määratluse korral ei arvestata sisendite (ka väljundite) hindu
1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätta üks neist teguritest, näiteks
2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang (piirtoodang) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Summaarne enamsaak leitakse kasvavas kokkuvõttes esialgse ehk lähtesaagi suhtes. Astmeline enamsaak leitakse iga eelmise taseme suhtes. Keskmine enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta. 2.4. Efektiivsuse väljundid Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb. Mastaabiefekt – kõikide tootmissisendite võrdne muutus tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või kahaneva muutuse.
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse
maksimeerida. 5) Lühi- ja pika perioodi eristamine ja 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Firmateoorias eristatakse lühiperioodi (ehk vaatlusaluse perioodi) ja pika perioodi otsustusi (ehk tulevikku suunatud). Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust, aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust – eeldame, et uute seadmete või hoonete püstipanek võtab aega. Pikal perioodil on võimalik muuta mõlemat tootmistegurit. 17 Pikka perioodi eristab lühiperioodist asjaolu, et siin on kõikide tootmistegurite kogused muudetavad (seega ei ole pikal perioodil püsikulusid – kõik kulud on muutuvkulud) ehk saame muuta nii tööjõukogust kui ka kapitalikogust. Pika perioodi ajaline kestus sõltub eelkõige toodetavast hüvisest ning selle tootmiseks vajalike tootmisvahendite loomisele või ümberpaigutamisele kuluvast ajast (nt
Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Turuväärtusteooria- kõik tootmise sisendid väärtust loovad, ehk võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile- maa, tööjõud, kapital, vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. Eristatakse 4 liiki efektiivust: - Tehniline- näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Ei arvestata sisendite (väljundite) hindu. Väljendatakse tavaliselt ainelise toodangu või hüvisena sisendteguri ühiku kohta. Kasutatakse otsest mõõtmist, väljund antakse mõõtühikutes tk, m3, m2 jne
paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 2 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks. Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate
paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks. Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate
o summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga kontrolli variandi suhtes o astmeline enamsaak (AE)- arvutatakse iga eelmise taseme suhtes, näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav, kahanev muutus o tööjõudu säästev tehnoloogiaefekt- kogu samatoote kõver nihkub üles ja vasakule ehk tööjõu tootlikkus kasvab enam kui kapitali tootlikkus mastaabiefekt- peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise o sisendite mahu suurenemise suhtes tegur-toodang 3 võimalikku olukorda
Orjakaubandus ja piraatlus 1.aastatuhandel e.m.a. asutasid foiniiklased kaubandusliktöönduslikke kolooniaid Põhja Aafrikasse, Pürenee poolsaarele ja Küprosele Kartaago (Uus linn) Tunis. 332.aastal e.m.a. vallutas Aleksander Suur Foiniikia tähtsaima linna Tyrose. Rahvusvahelise kaubanduse põhjused HeckscheriOhlini mudel Selle mudeliga uuriti rahvusvahelise kaubanduse pikaajalisi põhjuseid. Mudelis on 2 hüvist, 2 riiki ja 2 tootmistegurit. Mudeli lõi rootsi majandusteadlane E.F.Heckscher 1919. ja B.Ohlin täiendas 1933. Eeldused 1. Eksisteerib 2 riiki koduriik ja välisriik, kaks homogeensest hüvist, mida on võimalik toota mõlemas riigis, ja 2 tootmistegurit (tööjõud ja kapital), mille pakkumine on fikseeritud. 2. Hüviseid toodavad 2 erinevat tööstusharu. Tootmismaht sõltub tootmissisendite kogusest. Tootmisfunktsioon on lineaarnehomogeenne.
strktuuril (ehk suhetel) põhinev, ainuomanik (või omanikud) on ka tegevjuht(kond), mis on levinud alustavates mikro- ja väikeettevõtetes. Selle organisatsioonitüübi peamised plussid ja miinused on: + kiire ja paindlik otsustusprotsess, + ülim koordineeritus, + odavus ja lihtsus; kasvu piir (mida alati ei tunnetata!), juhte ei "kasva" organisatsiooni sees. Personalitöö ettevõttes Enamasti eristatakse kaht peamist tootmistegurit: · kapital (kõik, mida raha eest saab soetada, sh maa), aga v.a · töö(jõud) (inimtöö) inimeste füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine. Tööjõu sobivuse mingite tööalaste ülesannete täitmiseks määravad: · füüsilised võimed, · vaimsed võimed (andekus (talent), õppimis- ja kohanemisvõime jm), · vanus, sugu, tervislik seisund... (Oht kalduda diskrimineerimisele!) · erialane ettevalmistus ja praktilise töö kogemused.
1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne), mis on inimeste poolt loodud ja edasiseks kasutamiseks mõeldud. Võib eristada ka inimkapitali. Inimkapital sisaldab neid inimeste teadmisi ja oskusi, mis on nende töös vajalikud. Lisaks eelnimetatud kapitali liikidele eksisteerib ka finantskapital, mis esindab
ARVELDAMINE ja MAJANDUSARVESTUS. · derivatiivne: otsustuskompetents tuleneb juhtkonna korraldustest. TOODANG sisaldab nii tooteid kui ka teenuseid. Piir nende vahel on sageli ähmane ... Viimasel ajal on hakatud eristama veel üht tootmistegurit infot, mille TEENUSED on olemuselt (erilised) tooted! (Bill Hollins & S. Shinkins 2006 roll üha kasvab ... Oluline on ka informatsiooni asümmeetria. "Managing Service Operations: Design and Implementation") Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 17 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 18
olu mitte suurendavaid komponente) • Keskne mõiste: capital/output ratio. Eri maades/majandustes erinev Probleem majanduskasvu uurimisel: • Kolm esimest tootmistegurit selgitasid majanduskasvu teket vaid osaliselt. „Segase sisuga“ residual-i osatähtsus osutus suureks. • Tehnoloogilist progressi käsitleti eksogeensena, välistegurina. Ta tekkemehhanism ja veel mitmed olulised tegurid jäid „kardina taha“. • Majanduskasvu/arengu käsitluses on aja jooksul nn. eksogeensed (välisteguritega opereerivad) teooriad hakanud loovutama positsiooni endogeensetele (sisemistele teguritele ja seostele rõhku panevate) teooriatele
Personalitöö ettevõttes Konkreetse töötaja tööpanuse määrab füüsiliste ja vaimsete võimete evimise kõrval ka nende rakendamise võimalus ja soov ehk motivatsioon, mille Enamasti eristatakse kaht peamist tootmistegurit: tekitamisel on põhitegurid: · kapital (kõik, mida raha eest saab soetada, sh maa), aga v.a · personali valik omavahel sobiva kollektiivi kujundamine; · töö(jõud) (inimtöö) inimeste füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine. · töötingimuste loomine, sh töökoha:
kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ). Tootmine: *muudetakse hüvis kasulikumaks *viiakse hüvis teise kohta *muudetakse omandivormi ja seega võimaldatakse nende kasutamisele juurdepääs Tootmiseks vaja 4 tootmistegurit: maa, töö, kapital, info ja ettevõtlus. Nendega võib saada (ja saabki...ehk siis tootmisprotsessi tulemused) tarbeesemeid, tootmisvahendeid, teenuseid, infot, keskkonnakahjusid. Ettevõte (jaotus omandivormi järgi): *ainuomanikuga ettevõtted - FIE *täisühingud - *osaühingud üldine nimetus, selle all näiteks ka aktsiaselts. Pmst kapital on jaotatud osadeks, igal omanikul on osa kapitalist. OÜ ja AS erinevad teineteisest
Sellisel juhul toob säästumäära suurendamine kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu ning suurenenud majanduskasvu. 7. Kapitali vorm mida nimetatakse inimkapital on inimeste teadmised, oskused, kogemused. 8. Oluline erinevus eksogeensete ja endogeensete kasvumudelite vahel seisneb selles, et erinevalt Solow kasvumudelist, ei eeldata endogeensete mudelites tehnoloogia progressi eksogeensust. 9. Ülikoolide väljundiks on tootmistegur, mida võib nimetada teadmised. Sellist tootmistegurit saab vabalt kasutada mõlemas sektoris. 10. Kui R&D ehk teadus- ja arendustegevuse sotsiaalne tulumäär on kõrgem kui eratulumäär, siis peaks valitsus subsideerima teadus- ja arendustöid. 11. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on väljundi püsiseisundi kasvumäär efektiivse töötaja kohta 0 12. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on kogutoodangu püsiseisundi kasvumäär n + g 13
laiendatakse seeläbi maailmakaubandust. Areng toimub seest väljapoole ● Kaubanduse vastu orienteeritud strateegia – nt USA, kes kasutab ära vastuvõtva riigi tehnoloogilisi eeliseid ja ei arenda vastuvõtvate riikide majandust. VÄLISKAUBANDUSMUDEL CORDENI JÄRGI ● Max Cordeni järgi on multinatsionaalsete ettevõtete asukohavalikul järgmised olulised kriteeriumid: ● Tootmisfunktsioonid võimaldavad igal maal kohaldada vähemalt kolme tootmistegurit (füüsiline-, teadmis-ja töökapital) ● Füüsiline ja inimkapital on täielikult mobiilsed ● Tootmisfunktsioonid ja tootmisteguritega varustatus on ajas muutumatud ● Tootmine on konstantse mastaabiefektiga ● Puuduvad tollid, maksud jms takistavad tegurid ● Transport ei nõua mingisuguseid kulutusi ● Tootmisfunktsioonid ja tehnoloogia on igal maal ühesugused ● On vaid üks immobiilne tootmistegur - töö FIRMATEOORIA RAHVUSVAHELISES MAJANDUSES
s.t. vahetult tööobjektiga seotud töö (vahetu töö, mille käigus toode toodetakse) TOOTMISVAHENDID (mida ettevõttes ostetakse pikemaks ajaks) s.t. krunt, hooned, masinad, seadmed, tööriistad MATERJALID (kõik see mida kasutatakse toodangu valmistamiseks) s.t. tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus Tänapäeval muutub oluliseks veel üks tootmistegur - INFORMATSIOON - läbiv roll ettevõttes Ettevõttel peavad olemas olema kõik kolm tootmistegurit, ükskõik millises vahekorras. Tööjõud- oluline on eristada juhtivat ja juhitavat töö. TOOTMISVAHENDID Kõik on tähtsad ühtviisi, ükski ei ole olulisem. Tootmisvahenditel on kindel eluiga - tehniline kasutusaeg (tavaliselt ei saa see kunagi täis) Tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg - ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet või masinat kasutad (reeglina lühem, kui tehniline kasutusaeg) Enne kui see asi ostetakse tuleks
lt E-le. b) Kui see majandus toodaks 75 ühikut haridust ja 30 ühikut kõiki muid kaupu, siis kas antud majandus lahendaks efektiivselt "kuidas toota" küsimuse. c) Kuidas saaks selgitada olukorda kui kunagi hiljem toodaks see majandus 75 ühikut haridust ja 45 ühikut kõiki muid kaupu. 2. Olgu tegemist lihtsa majandusega, kus kasutatakse vaid ühte tootmistegurit, tööd. Toodetakse vaid kahte kaupa, kurki ja tomatit. Ühe ühiku kurkide tootmiseks kulub üks ühik tööd ning ühe ühiku tomatite tootmiseks kulub kolm ühikut tööd. Tööjõudu on kokku kasutada 300 ühikut. a) Joonista sellise majanduse tootmisvõimaluste rada. b) Missugune on maksimaalselt võimalik kurkide kogus. c) Missugune on maksimaalselt võimalik tomatite kogus. d) Missugune on maksimaalselt võimalik kurkide kogus kui toodetakse 50 ühikut tomateid
û ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne), mis on inimeste poolt loodud ja edasiseks kasutamiseks mõeldud. Võib eristada ka inimkapitali. Inimkapital sisaldab neid inimeste teadmisi ja oskusi, mis on nende töös vajalikud. Lisaks eelnimetatud kapitali liikidele eksisteerib ka
Ressursside jaotus: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne). Võib eristada ka inimkapitali. Inimkapital sisaldab neid inimeste teadmisi ja oskusi, mis on nende töös vajalikud. Lisaks eelnimetatud kapitali liikidele eksisteerib ka finantskapital, mis esindab teatud kogust füüsilist kapitali (näiteks firma aktsiad).
Kasumi maksimeerimiseks tuleb kulud minimeerida. Tootjad, kes rahuldavad nõudlust madalaima hinnaga laiendavad tootmist, teised tõrjutakse kõrvale. Hinnamehhanism määrab seega ka kuidas toota. Tootmistegurite turul (maa, kapital, töö, ettevõtlus) tegurite hind määrab teguriomaniku sissetuleku. Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse kaupade turul. Sissetulek: rent, intress, palk ja kasum. Tootmistegurit, mis teenib rohkem kui teised soovib omada suurem hulk indiviide. Näit. Väärtpaberid, haridus, maatükk kesklinnas, edukas ettevõte börsil. Hinnamehhanism tervikuna püüab lepitada indiviidide nõudlust kaupade ja teenuste järele ning ettevõtete nõudlust tootmistegurite järele ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja indiviidide pakutavate tootmisteguritega. Kokkuvõttes hinnamehhanism määrab: · mida toota ja kui palju toota · kuidas toota
Legaalne ränne surub palkasid alla. Illegaalse rände mõju palkadele on tühine, sest illegaale rakendatakse sekundaarsel tööturul olevatel kohtadel Integratsioonipoliitika: Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale Poliitiline integratsioon (kodakondsus) Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel) Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond) Tööhõive ja töötus Tootmistegurite käsitulus: Kolm tähtsaimat tootmistegurit: maa, kapital, töö 1,5-2 sajandi jooksul on nende tootmistegurite tähtsus muutunud o maa – oli tähtsaim tootmistegur traditsioonilises ühiskonnas o kapital –on tähtsaim tootmistegur industriaal-, oluline postindustriaalühiskonnas o töö kombinatsioonis inimkapitaliga - on tähtsaim tootmistegur infoühiskonnas Mõisted: Tööjõud – kõik isikuid, kes töötavad või otsivad tööd (on valmis tööle asuma).
mahtu. Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendikomplektiks ehk tegurikomplektiks, oluline on jällegi nii komplekti koosseis kui ka see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit (hiljem on võimalik saadud tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist
23. Reaalne intressimäär on : nominaalne intressimäär „miinus“ infaltsioonimäär 24. Suletud majanduses on kodumajapidamiste sääst ehk erasääst võrdne: Y-T-C Enesekontrolli test 1. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) saavad tulusid .................. turgudel ning säästavad kasutades .................... .turgusid. tootmisteguri-; finants- 2. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 3. Kapitali piirprodukt MPK on täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel 4. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P 5. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 6. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut.
tulusid tootmistegurite turgudel ning säästavad kasutades finants turgusid. 2. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) kasutavad saadavaid (tootmisteguri)tulusid: tarbimiseks, maksudeks ja säästmiseks 3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis lisandub kapitali ja töö(jõu)le kui kapitali kogus on fikseeritud, vähendab töö(jõu) piirprodukti 4. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 5. Kapitali piirprodukt MPK on täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel. 6. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P. 7. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 8. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+0,85Y ja Y kasvab 1-e ühiku võrra, siis tarbimine (tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9
Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest. 6 Kulupiirang eraldab komplekte, mille muretsemiseks ettevõttel jätkub ressursse nendest komplektidest, mille muretsemiseks ressursse ei jätku. Graafiliselt väljendab samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujoon kulupiirnagu graafiline kujutis
a) Missugune on hariduse alternatiivkulu liikudes variandilt A variandile B; B-lt C-le; C-lt D-le; D-lt E-le. b) Kui see majandus toodaks 75 ühikut haridust ja 30 ühikut kõiki muid kaupu, siis kas antud majandus lahendaks efektiivselt "kuidas toota" küsimuse. c) Kuidas saaks selgitada olukorda kui kunagi hiljem toodaks see majandus 75 ühikut haridust ja 45 ühikut kõiki muid kaupu. 2. Olgu tegemist lihtsa majandusega, kus kasutatakse vaid ühte tootmistegurit, tööd. Toodetakse vaid kahte kaupa, kurki ja tomatit. Ühe ühiku kurkide tootmiseks kulub üks ühik tööd ning ühe ühiku tomatite tootmiseks kulub kolm ühikut tööd. Tööjõudu on kokku kasutada 300 ühikut. a) Joonista sellise majanduse tootmisvõimaluste rada. b) Missugune on maksimaalselt võimalik kurkide kogus. c) Missugune on maksimaalselt võimalik tomatite kogus.
ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne), mis on inimeste poolt loodud ja edasiseks kasutamiseks mõeldud. Võib eristada ka inimkapitali. Inimkapital sisaldab neid inimeste teadmisi ja oskusi, mis on nende töös vajalikud. Lisaks eelnimetatud kapitali
Need on kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad. (mersu ja mosse) Keskkonna efektiivsus: on ka tuletatud suurus, mida vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. Vaadeldakse keskkonna seisundit ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. (tootmis-, pakendi-jäägid, säästlik mõtlemine) 25.Efektiivsuse väljendusvormid (tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt). Tehnoloogiaefekt kui muundatakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tootlikkuse hindamisel eeldatakse, et tegurite hinnad ei muutu. Tehn.efekti üldine suund väljendub muutust, mille puhul samatoote-kõver nihkub sissepoole st juhul kui kapital ja tööjõu suhe (fondivarustatus) ei muutu, siis tehn efekt väljendub mõlema tootmisteguri hulga %-t võrdset vähenemist: K R 5X 4x 3x 2x 1x O L Joonis.Tehnoloogiaefekti üldine suund
annaabi.ee 
