· Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed. · Kummirehvid. · Morsetelegraaf. (Side) · Telefon. (Side) AURIK · Aurik ehk aurulaev on laev, mis liigub ühe või mitme aurumasina või turbiini jõul · Fulton ehitas I eduka aurulaeva mis sõitis Hudsoni lahel Fulton polnud I inimene kes leiutas auriku. Teised ainult eksperimenteerisid auriku töökindlust. Tema leiutas auriku mis võimaldas kanda reisijaid ja kaupa. VEDUR · George Stephenson (9. juuni 1781 12. august 1848) oli inglise insener. · Ta ehitas 1814 auruveduri, mida peeti kaua esimeseks kasutuskõlblikuks veduriks.
industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt vastu seista välismaa kaupade konkurentsile 1765- James Watt konstrueeris aurumasina 1807- Robert Fulton leiutas Hudsoni jõel oma esimese reisi auriku 1814- katsetati George Stephensoni veduti, mis arendas kiirust 6,5 km/h 1825- rajati esimene raudteeliin Inglismaal 1837- Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1876- Graham Bell leiutas telefoni 1879- 1895- demonstreeriti Pariisis 'elavaid pilte' Robert Fulton- inglane, kes leiutas esimese reisi auriku. Aurik läbis 240 km 32 tunniga George Stephenson- leiutas veduri, mis pani aluse raudteeliiklusele James Watt- konstrueeris universaalse aurumasina
17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9. Mis olid tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed? Kaupade tootlus kiirenes ja suurenes, töökohti tuli juurde ja hariduse levik suurenes. 10. Mis olid tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed? Käsitöölised jäid tööta, vabrikute ümber tekkisid väikesed linnad kus elu ja olme tingimused olid väga kehvad. 11. Kes ja millal leiutas aurumasina, veduri, auriku? James Watt leiutas 1765. Aastal aurumasina, Georg Stephenson leiutas 1814.a. veduri, Robert Hudson leiutas 1807. a. auriku. 12. Millised muudatused tõi tööstuslik pööre põllumajandusse? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid, põllukultuurid ja masinad (nt :raudader, külvi-ja viljapeksumasin). Põllumajandussaaduste tootmine suurenes. 13. Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest see soodustas tervikuna Saksamaa majanduslikku arengut ning tugevdas eri piirkondade majandusühtsust. 14
Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastiku...
endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes. Thomas Alva Edison- 1879.aastal valmistas töökindla elektrilambi. Samuel Morse-1837
Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin.Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliklusele. Tänu nendele asjadele said inimesed rohkem liikuda. Et pidevalt suurenevat elanikonda kuidagi ära toita oli vaja põllutöid lihtsustada. Põllutöid hakkasid lihtsustama külvi- ja vilja- peksumasin. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka probleeme. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised. Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid
baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast. Need laevad võeti üle Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides. Nii teenis Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest. Selliseid fakte võib tuua välja lõpmatuseni, kuidas Eesti maailmasõjaga seotud pidi olema. Eestil ei olnud mitte mingisugust valikut maailmasõja suhtes. Eesti oli
Linne-Loodusteadlane Lavoisier-keemik Robespierre-jakobiinide juht 93-94 1789-1799-Prnts rev Napoleon-Prnts kindral-kansler-keiser 1812-Prnts sõjakõik Venemaale Legaat-paavasti saadik Diktatuur-vägivalla valitsus Terror-verine arvete õiendamine Konkordaat-kokkulepe paavstiga Tööstuslik rev-üleminek käsitöölt masinatööle ja manufaktuuridelt vabrikutele Watt-Aurumasina leiutaja Indrustraalühsikond- tööstusühiskond Kapital-vaba raha Stephehson-auruveduri leiutaja Fulton-Auriku leiutaja 1814-1815- Viingi kongress Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos Metternich- Austria välisminister Viini kongressi ajal Aleksander I Vene tsaar 19 saj algul Kontrrevolutsioon-rev vastasus Konservatism-poliitiline ideoloogia, mis soovis olemasolevat säilitada Liberalism-poliitiline ideoloogia, mis pooldas muutusi ja uuendusi
Probleemideks oli aga väga vaesed ja väga rikkad ning nende vastuolud ühiskonnas. Ning üheks suurimaks probleemiks oli veel ka imperialism, kus suurriigid allutasid väikeriike oma võimualla, arvestamata nende soove ja huve ega hoolinud nende arengust. Näiteks venestamine Eestis. Industriaalühiskond oli ühiskond kus kõik arenes stabiilselt ja kiirelt, tekkis palju uut ja ka palju probleeme. Kuna leiutati palju uut näiteks patarei, tänapäeva mallrats, raudteeliinid ja auriku esimene sõit, siis on see väga tänuväärne ajajärk ka tänapäeval, kuna siis tekkis palju mis ona ka kasutuses tänapäeval.
Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest ekspeditsioonist : ,,Santa Maria", ,,Nina" ja ,,Pinta". Selle kõrval paiknesid kuulsad maadeavastajad, nagu Christoph Kolumbus (1451-1505), Vasco de Cama (1469-1527) ning Fernao de Magalhaes (1480-1521)
vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi. Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise. Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt. Saksa leiutaja ehitas 1884. aastal bensiinimootori, mis sobis autodele. Esimene auto valmis ka juba järgmisel aastal. See võimaldas rikkamatel inimestel kiiremini ja lihtsamalt liigelda.
Leidke kauplusehoonete ostuhinnad. 8. Ristkülikukujulise lillepeenra ümbermõõt on 10 m ja pindala 4,56 m2. Leia lillepeenra laius. 9. Täisnurkse kolmnurga kaatet on pikkuselt võrdne teise kaateti projektsiooniga hüpotenuusil. Leida selle kaateti pikkus, kui hüpotenuusi pikkus on 1 m. 10. Kahe jõesadama vaheline kaugus on 80 km. Aurik läbib selle vahemaa edasi-tagasi 8 tunniga 20 minutiga. Leida auriku kiirus seisvas vee, kui jõe voolu kiirus oli 4 km/h. 11. (21.05.2001 I ülesanne 8) Linnadest A ja B väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks mootorratturit. Kui üks mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi teisel sihtpunktini 20 km. Kui teine mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi esimesel sihtpunktini 50 km. Leidke linnade A ja B vaheline kaugus. 12. (21.05
Stephenson auruvedur, 8 vagunit 6.5 km/h. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujunemisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja masinaehitust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimstele. Kürvuti raudteedega soodustasid maailmakaubanduse arengut ka veetranspordi edusammud, millega seoses ehitati kanaleid ja sildu. Pikkadeks reisideks kõlbuliku auriku leiutajaks peetakse inglast robert Fultonit, kelle ehitatud aurulaev tegi 1807. aastal esimese reisi Hudsoni jõel, pardal 46 reisijat, 240 km läbiti 32 tunniga. 1884. bensiinimootor- Daimler. Diesel- diiselmootor. 1885- auto. 3. Vabrikutööstuse aren tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Vabrikutöölised. 18-19 Ip vabrikus tööpäev 12-16 tundi. 1847 10-tunnine tööpäev SB parlament. 1880
A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S.Morse elektrilise telegraafi leiutamine · G.Bell telefoni leiutamine · R.Diesel diiselmootori leiutamine · C.Benz bensiinimootori leiutamine · J.Watt aurumasina leiutamine · R.Fulton auriku leiutamine · G.Stephenson auruveduri leiutamine Milline neist leiutistest muutis sinu arvates kõige rohkem: a) inimeste igapäevaelu elekter, sest inimestel oli nüüd rohkem võimalusi, sai paremini õhtuti lugeda, õppida, kirjutada, arenes meelelahutuse ja masinate leiutamine ning nendega toomine b) transpordi arengut aurumasina leiutamine, sest tänu sellele leiutati aurikud ning auruvedurid,
jaltas jne. Daam rääkis et siin on igav ,Gurov tegi nalja,nad sõid edasi .Pärast jalutasid nad koos minema ja rääkisid üksteisele oma elust ja Daam tutvustas end kui Anna Seggejevna. Hiljem magama minnes Gurov mõtles tema silmade ja kõhkleva iseloomu peale - ,, Temas on siiski midagi haletsusväärset". 2.Möödus nädal ja ilm oli halb. Gurov kutsus Anna välja, nad läksid muulile auriku saabumist vaatama.Anna oli närviline nagu otsiks kedagi rahva seast. Gurov ütles et läheks äki kuhugile , Anna vaikis ja seejärel Gurov suudles teda ning ütles et ,,Lähme teie juurde.." .Sinna nad läksidki, tuba oli parfüümist umbne.Pool tundi oli vaikust Gurov mõtles kui kartev ja naiivne ja korralik Anna on . Anna aga ütles et mõtleb et Gurov arvab temast pahasti. Gurov hakkas kohe sellele vatsu ja rääkima vastupidist
aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-ehitus, esimesena sadamalinna Liverpooli ja tööstuslinna Manchesteri vahel, peagi ka teistes Euroopa riikides. Balti raudtee Eestis avasti 1870. Raudtee-ehitus stimuleeris metallurgiat ja masinaehitust ja mis tähtis, andis tuhandetele inimestele tööd. Ka sõjandusele oli see tähtis. Pikkade reiside auriku leiutajaks on R.Fulton, kelle ehitatud aurulaev tegi esimese sõidu 1807. aastal. 1880ndatel aurikute arv kahekordistus ja tõrjuti välja puust purjekad. Sõjatehnika Sõjatehnika arengut võimaldas tööstuslik tootmine. Tänu uuendatud relvavarudele muutusid sõjad senisest hävitavamaks ja ühiskonnale ohtlikumaks. Pöördelise tähtsusega oli 1867. aastal A.Nobeli leiutatud lõhkeaine dünamiit, mis tegelikult ei olnud üldse sellel eesmärgil ehitatud
mereteemadel harida. Suur Tõll on suurim originaalsel kujul säilinud aurik-jäämurdja maailmas, mida on võimalik näha Lennusadama kai ääres. 1914. aastal valminud jäämurdja oli oma aja tehnika tippsaavutus. Tallinnasse, oma esimesse kodusadamasse, jõudis laev sama aasta suvel. Laeval on säilinud kõik kolm algset peamasinat, esialgne ruumijaotus ja ahtriruumide hilisjuugendlik interjöör. Külastaja saab teada, millistes tingimustes töötasid kütjad ja masinamehed ning ülevaate auriku värvikast ajaloost. (Lennusadama ajaloost, 2014) 6 Kokkuvõte Kalamaja ajalugu on Tallinnaga tihedalt seotud ning on mõjutanud seda mitmel viisil. Tänaseks on saanud Kalamajast kallis elamujrajoon, millel on tugev kultuuriline taust, mida on huvitav uurida ja külastada, kuna palju ehitisi on siiani veel säilinud. Olulisemateks kohtades pean Tallinna Elektrijaama, Kalaranda ja kaitsekasarmut, millest andsin põgusa ülevaate. Uurimus
Kuid auruautod olid aeglased ja suitsesid.Nende mootorid olid kohmakad ja rasked ning kaasa tuli vedada rohkesti kütust. Veidi aurulaevadest 1707.aastal leiutas Denis Papin aurujõul töötava sõurattaga laeva.Kui ta aga püüdis oma uue laevaga sõita,purustasis selle vihased paadimehed.Viimased kartsid,et taoline laev võttab neilt töö. 1807.aastal ehitas ameerika juveliir ja portreemaalija Robert Fulton esimese aurulaeva ehk auriku, millega ta vedas tasu eest reisijaid.Laeva nimi oli ,,Clermont".Ta laenas idee teiselt ameerika leidurilt John Fitch`ilt,kes ehitas esimese auriku Delaware jõele juba 1787.aastal. Jutt aurikus: Aurikud ei sündinud kohe "puhtatõulistena". Et kallist sütt säästa, sõitsid laevad soodsa tuule korral ka purjede abil nagu olid seda teinud sajandeid. Võimalike rikete kartuses sõideti aurikutega algul vaid suurematel siseveekogudel ja rannikumeres.
Kunstnik läks ise tänavatele ja joonistas üht stseeni lõuendile. Maali tausta ta muutis, lasi fantaasial lennata. Tähtsaim on seal poolpaljas naisefiguur- mis sümboliseerib vabadust. Peale seda oli sel eriline tähtsus maailmas. Pani kompositsioonidele oma emotsioone, loobus figuuride paigutusest kihtidena. Eeskujud kompositsionides võeti renssansist. 13. W.Turner oli Inglismaa tähtsaim romantik. „Temeraire’i“ viimane sõit“ kujutab purjelaevade taandumist auriku ees“ 14. Rude „Marseljees“ asub Pariisis Tähe triumfikaarel. 15. Arhitektuuri ajaloos järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Nende erinevus: Historitsism oli romaani, gootika ja renessansi jäljendamine ehituskunstis.Eklektika on erinevate stiilide koos kasutamine.16.Honore Daumier „Transonaine’i tänav“ 15.aprill 1834. eitea, mis ajaloosündmusega seotud on..:S17. Realistid hakkasid esmakordselt maalima keda või mida
masinatööstust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimestele. 3 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Maailmakaubandust soodustas ka veetrantspordi edusammud, millega seoses ehitati kanaleid ja sildu. Aurumasinad üritati panna liikuma aurumasina jõul. Pikkadeks reisideks kõlbliku auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, kelle ehitatud aurulaev tegi esimese reisi 1807. aastal Hudsoni jõel., pardal 46 reisijat. Kardeti küll palhvatust ja tulekahjud, kuid 240 km läbiti ilusti, kuigi selleks kulus 32 tundi. Uued võimalused reisimieks ning kaubaveoks veoks avas nafta leidmine ja petrooleum, seejärel aga benssini kasutuselevõtt, mis sobis autole. Esimene auto valmis 1808. aastal. Odavamat kütust kasutava ja ökonoomsema mootori konstrueeris saksa insener Rudolf
Alates 17. sajandist ØVõeti kasutusele aurumasinad ja mehhaanika Ø Käsitööettevõttes tekkis tööjaotus- Toode valmis mitme inimese töö tulemusena 18. -19. sajandit nimetatakse tööstuses auruajastuks Universaalse aurumasina leiutas James Watt Aurujõudu hakati kasutama: ü Tööstutes ü Veonduses: George Stephenson leiutas Auruveduri Robert Fultor leiutas aurulaeva ehk auriku Küsimused kirjalikult vihikusse: 1.Nimeta kolm põhjust, miks aurumasina leiutamine oluline oli ? 2.Nimeta kolm muutust, mida tehnika areng kaasa tõi ? SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON KEISER NAPOLEON SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Reovolutsioon tähendab- Pöördeline sündmus ühiskonnas, tihti toimub vägivaldselt Toimus 1789-1799 Peamine põhjus- Peamiseks süüdlaseks peeti- Kuninganna Marie-Antoinette´ i Revolutsiooni alguseks peetakse- Bastille´ i kindluse vallutamist 14
Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes. 5) Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid, masinate kasutuselevõtt aitas saadusi kiiremini töödelda ning tööd lihtsustada. Tootmine suurenes.
Kui aurikuga sadamasse uued valged inimesed koos oma koertega tulid, murdsid Valgekihv ja Halli Kopra teised koerad nad maha.Mitte, et Valgekihv nüüd tema laagri koertega sõber oleks, aga ta võitles ainult nendega tiimis.Sealsele rahvale ei meeldinud uustulnukad, kes aurikuga tulid ja olid isegi õnnelikud selle üle, et nende koeri murtakse.Mõned inimesed käisid isegi vaatamas, kuidas koerad võitlevad.Kuid nende seas oli üks mees, keda see sport eriti rõõmustas.Kui ta juba esimest auriku vile kuulis tormas ta kohale ja kui Valgekihv oma kambaga teised koerad maha murtsid, see mees lausa hüppas õhku ja rõõmustas selle üle.Seda meest kutsuti Beauty Smithiks.Ta oli kasvult väike mees ja tema kõhna keha kohal oli veelgi kõhnem pea.Ta silmad on suured ja nende vahel on ruumi veel kahele silmale.Tal on pikad kollased esihambad mis ulatuvad suust välja.Ta nägi küll inetu välja, kuid see polnud tema süü.Ta ihaldas
motiivi variatsioonid: fassaad jaotatud kolmeks osaks, keskel ioonia stiili pilastritega kaunistatud ja viiluga kroonitud eend, akende vahel suuremalt jaolt täidised. Nende ehitiste ühele meistrile kuuluvusest tunnistab kõige pealt täitsa ühesarnane kapiteeli käsitlus. Need ehitised on : majad Laial t. No. 33, Kalamehe 12, Uueturu l, Jaama 14, Narva 2, Aleksandri l, Küüni 5 (see viimane ehitis on rikutud kolmanda korra pealeehitusega), Auriku 2. Võib olla sama meistri, võib olla mõne teise töö on majad Käida t. No. l, Jaani 16, Laial 36. See grupp ehitisi sarnaneb väga eelmisele grupile, erinev joon on peaasjalikult vahest ainult see, et neis viimastes esineb korinti kapiteel. Nimetaksime veel mõnda ilusamat ehitist sest ajast: kaubahoov, Treffneri gümnaasiumi Rüütli t. poolne fassaad, majad Vene t. No.No. 22 ja 26-28, Kompani 1, Jaani 14 ja 9, Küütri 2, Lossi 7, Suurelturul 3, 12, 16. Klassitsismi lagunemise
sekundit varem, kui ,,Titanic" oleks põrganud jäämäega kokku mõne teise nurga alt, kui veekindlad seinad oleksid ulatunud peatekini, kui laeval oleks olnud küllaldane arv päästepaate, kui ,,Californian" oleks appi tulnud... Kui ükski neist kuidest oleks tegelikuks osutunud, oleksid kõik ,,Titanicu" reisijad võinud elus olla. Paraku pöördusid kõik need kuid ,,Titanicu" vastu. White Star rentis auriku ,,Mackay-Bennett" surnukehade otsimiseks. Laev väljus 17. aprillil 1912 Halifaxi sadamast, laadungiks mitu tonni jääd, kirstud, purjeriie. Balsameerijail ja pastoril seisis ees kurb töö. Laev jõudis 20. aprillil ,,Titanicu" uppumispaika. Enne ,,Mackay-Bennetti" jõudmist sündmuspaika oli ,,Titanicu" hukkumispaigast möödunud Saksa Norddeutscher Lloydi liinilaev ,,Bremen" suurest hulgast meres ulpivatest ja külmunud ,,Titanicu" reisijaist. See vaatepilt tõi paljudel
Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama . Oli ekslikke õhurünnakuid Eesti objektide vastu . Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Ametlikult oli rahvusvahelises SISU brigaadis 58 eestlast , kuid tegelik arv oli mitu korda suurem . 10.detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil Eesti laevad sõitsid veel oma lipu all , hukkus sõjategevuses Põhja-,Lääne-ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva (kokku 30.000 BRT ) koos 100 meremehega . 13 laeva (15.000 BRT ) kaaperdati . 45.000 BRT tähendas veerandi laevaruumi kaotust . Kui Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast ( 40 % meie sõjaeelsest kaubalaevaruumist )
evakueeritud eestlaste abistamine asjaajamisel kohalike Saksa ametiasutustega: kuhu saada majutuskohta, toidukaardid, kõikvõimalike lubade-dokumentide vormistamine jne. Põgenikud ja evakueeritud, kellel ei olnud omal kindlat reisisihti, paigutati ajutistesse põgenikelaagritesse. Esimesed 218 sõrulast saabus Saksa miinitraaleri pardal Gotenhafeni sadamasse 31. oktoobril 1944, teele oli asutud 27. oktoobril. Teel sinna oli eelmisel päeval pommitabamusest põhja läinud aurik ,,Bremerhaven". Auriku pardal oli olnud 259 sõrulast, kellest umbes 200 õnnestus laevahukust pääseda ja järgmisel päeval samuti Gotenhafenisse jõuda. 11. novembril saabus laev 282 sõrulasega, 17. novembril veel 242. Täiskasvanud koos lastega olid olukorraga rahulolematud. Nad olid sunnitud olnud rinde lähenedes kodusid maha jätma ja edasi liikuma, kuni nad lõpuks laevadele pandi: ilma soojade riiete ja toidutagavarata pimedas ja külmas novembriilmas merele
» «Kas pole. tore! Ja mis tal teha on, Huck?» «Teha pole neil meestel midagi! Mis sa siis arvad, nad muudkui istuvad aga niisama.» «Kas tõesti?» «Muidugi. Nad muudkui istuvad. Muidugi siis, kui sõda pole. Kui sõda on, siis nad lähevad sõtta. Aga muul ajal nad vedelevad niisama või käivad kulliga jahil. Muudkui jahil j a . . . Ssst! ... kas kuulsid krabinat?» Hiilisime peidust välja ja vaatasime; aga kuulda polnud muud midagi kui kaugel eemal käänaku tagant tuleva auriku rataste pahinat. Läksime siis jälle tagasi. «Jah,» ütlesin ma, «ja teinekord, kui neil igav on, siis tülitsevad nad parlamendiga. Ja kui mõni mees ei tee, 289 mis nad tahavad, siis raiutakse sel pea maha. Aga enamasti kõlavad nad ringi haaremis.» «Kus kohal?» «Haaremis.» «Mis see haarem on?» «Koht, kus nad oma naisi peavad. Kas sa pole midagi kuulnud haaremist? Saalomonil oli haarem, tal oli ligi miljon naist.» «Ai, jah, nii küll. Ma -- ma olin selle unustanud
kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati sakslastele sobivam uus nukuvalitsus läti kirjaniku Andrievs Niedra (pildil) juhtimisel. Läti rahvusnõukogu mõistis 12. mail riigipöörde hukka ning nõudis Ulmanise valitsuse ametisse ennistamist. Riia vabastamine. Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku
annaabi.ee 
