Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
Puhkes, sest rahvas streikis tänavatel võimu vastu ja algas kohe peale Verist Pühapäeva. 8)Mida lubas tsaar Nikolai II 17.10. 1905.aasta manifestiga? 17.oktoober 1905 ilmus Nikolai II manifest, mis lubas rahvale vabadust, laiendada valimisõigusi. 9)Miks saatis Nikolai II 2 Riigiduuma koosseisu laiali? Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. 10)Selgitage: segaseisuslased , narodnikud Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad . 11)Mida püüdis P.Stolõpin korda saata oma reformidega? Kas see õnnestus? Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda, see ei õnnestunud kuna Stolõpini mõrvamisega hakkas
Aleksander ii Sissejuhatus. Aleksander II oli Venemaa keiser, kes valitses 1855-1881. Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse K...
Venemaa sajandil Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon 19. saj algul, Venemaa suur riik, mille valdused Ida-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 19. saj teisel poolel suurenes riik 16mln km2 18mln km2-ni (Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvelt). 20 saj alguses 22,2 km2. Seal 182,5 mln elanikku. Impeeriumi keskseks Suur-Vene. Kokku oli 29 kubermandu Venemaa Euroopa osas. Läänes lisaks 15. Idas lisaks 10 ja lõunas 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine Impeeriumi koloniaalpoliitika polnud rahvuste vahel ühtne (sõjaväeline juhtimine autonoomiani). Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid. Koloniaalpoliitika kolm põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See o...
seniste tabuteemade arutamisel ajakirjanduses, ülikoolides, ametiasustustes ja mujal. Venemaal hakkas kujunema ühiskondlik arvamus, mis mõjutas osaliselt ka sisepoliitilist arengut 4. Rahulolematuse kasv, narodnikute liikumine ja keisri tapmine. AleksanderII muutus alalhoidlikumaks ja seda süvendas ülestõus Poolas ja kasvav rahulolemaus nii aadlike, talupoegade kui ka haritlaskonna hulgas. Mässu eesvedajateks olid madalamatest ühiskonnakihtidest pärit segaseisuslased uus Vene haritlaste põlvkond. Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel, kuid 1870. aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke. 1866. aasta märtsi algul tegid narodnikud
1816.aastal, 3) Millistel tingimustel kaotati Venemaal pärisorjus? Talupoeg sai omada kinnisvara, tegeleda nt kaubanduse ja käsitööga. Mõisnik ei tohtinud enam tema eraellu sekkuda. Maa jäi aga endiselt mõisnikule, mis tuli tema käest välja osta. 4) Nimeta suurte reformide ajastu ümberkorraldused. Vähenesid seisuslikud vahed, majandus-ja kultuurielu elavnes, ühiskond vabanes vaimselt. 5) Kes on segaseisuslased? Uus Vene haritlaste põlvkond, kelle haridustee oli majanduslikel põhjustel pooleli jäänud. 6) Mis on vastureformid? Tagurlik poliitika ehk olemasolevate reformide piiramine või tühistamine. 7) Miks puhkes 1905. aastal Venemaal revolutsioon? Sest sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi veelgi ja rahvas oli nii rahulolematu, et puhkes revolutsioon. 8) Millised olid revolutsiooni tagajärjed?
talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud ja kaupmehed olid maksudest ja kehalisest karistusest jne vabastatud) Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna juurdekasvu- muudeti pärusaadli tiitli andmise korda sõjaväes (muidu andis ohvitseri auaste ühtlasi aadlitiitli nüüd alles polkovniku auastmega) 2) Maksualused seisused- talupojad, linnakodanikud, kasakas, segaseisuslased talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste
Mittepriviligeeritud seisused ehk maksualused seisused, kuhu kuulus eelkõige talupoegkond, kuid kuhu kuulus ka suurem osa linnaseisusest. Nende esmane ülesanne riigi ees oli maksude maksmine. Nende põhimõtete paikapanemine ulatub Peeter I aega. Neli seisust ei katnud tervikuna kogu ühiskonda. Venemaal esinesid ka seisustevälised kategooriad, kellest olulisemad olid sõjavägi (eelkõige regulaararmee), nn segaseisuslased ja muulased. Kui sõjaväelane teenis oma aja sõjaväes ära või sandistus, siis saadeti ta erru ning talle anti vabalt valida oma kogukonda (Kui sõdur teenis Eestis ja läks siin erru, siis võis ta ka siia elama jääda). Sõjaväeteenistus vabastas pärisorjusest, mis muutus äärmiselt populaarseks, sest erruminevad mehed olid vabad mehed. Segaseisuslaste all mõeldi neid, kes olid sotsiaalsest rühmitusest üleminemas teise. Kitsamas mõttes on
enesekasvatusega. Ta armastas väga omakseid ja temast sai õige varakult perekonna peamine toitja ja nooremade õdede-vendade kasvataja. Väikekodanlikule olemisele vastandas Tsehhov intelligentse inimese ideaali. Seda ideaali kasvatas Tsehhov endas ise, peamiselt 19. sajanadi vene kirjanduse ja kultuuri vaimus. Noor kirjanik tunnetas terevalt seda, et kõik tema armsamad kirjanikud on aadlikud. ,, Selle, mis aadlikest kirjanikud võtsid looduselt muidu, peavad segaseisuslased ostma oma nooruse hinnaga," kirjutas ta kurvalt. Tohutu pigutusega pürgis Tsehhov siiski kultuuri tippu, muutes kõrvalekaldumatult oma kujutlusi elust, käitumisest, harjumustest ja isegi... oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19. sajandi intelligendi ja humanisti etaloniks. Rängas võistluses iseendaga- oma keskendamatusega, vahel ka lasikusega, keevalisusega ja teravusega, isegi veidi provintsliku keelepruugiga saavutas Tsehhov hiilgava võidu. Ta võitis
1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene kultuuris uus kirjaniku tüüp. Seniajani professionaalseid kirjanikke ei olnud, see oli diletantlus. Enamik kirjanikke olid aadlikud. 1840ndtael kujuneb välja uus literaaditüüp, kuna suuremat rolli hakkavad mängima segaseisuslased. Nad on õpetajate, preestrite, arstide lapsed, ehk siis mitteaadlikud ja mitterikkad inimesed. Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti. Neid ajakirju hakatakse kutsuma ,,paksudeks ajakirjadeks" need on tõsise sisuga ajakirjad. ,,Sovremennik" Puskin toimetas seda ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
