Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2
Puhkes, sest rahvas streikis tänavatel võimu vastu ja algas kohe peale Verist Pühapäeva. 8)Mida lubas tsaar Nikolai II 17.10. 1905.aasta manifestiga? 17.oktoober 1905 ilmus Nikolai II manifest, mis lubas rahvale vabadust, laiendada valimisõigusi. 9)Miks saatis Nikolai II 2 Riigiduuma koosseisu laiali? Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. 10)Selgitage: segaseisuslased , narodnikud Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad . 11)Mida püüdis P.Stolõpin korda saata oma reformidega? Kas see õnnestus? Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda, see ei õnnestunud kuna Stolõpini mõrvamisega hakkas
majanduslikku, poliitilist, sõjalist ja kultuurilist palet. ... Nende reformide peamised tulemused olid järgmised: Seisulikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kultuurielu elavnes Ühiskond "Vabanes vaimselt" Rahulolematuse kasv e. Aleksandri II surm Aja jooksul muutus keiser Aleksander II alahoidlikumaks. Mässumeelsuse kandjaks olid eelkõige madalamatest ühiskonnakihtidest pärinevad segaseisuslased-Uus Vene haritlaste põlvkond Venemaal loodi mitmesuguseid põrandaaluseid salaühingud 1870 aastate lõpul võeti kasutusele terror: Tapeti kõrgemaid riigiametnikke,et sel viisil kehtivat riigokorda kukutada. ... 1866 aastal korraldati esimene atentaat ka keiser Aleksander II-le. 1881 aastal märtsi algul tegid narodnikliku salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma
kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722. a võeti vastu teenistusastmete tabel (kõik ametikohad
seniste tabuteemade arutamisel ajakirjanduses, ülikoolides, ametiasustustes ja mujal. Venemaal hakkas kujunema ühiskondlik arvamus, mis mõjutas osaliselt ka sisepoliitilist arengut 4. Rahulolematuse kasv, narodnikute liikumine ja keisri tapmine. AleksanderII muutus alalhoidlikumaks ja seda süvendas ülestõus Poolas ja kasvav rahulolemaus nii aadlike, talupoegade kui ka haritlaskonna hulgas. Mässu eesvedajateks olid madalamatest ühiskonnakihtidest pärit segaseisuslased uus Vene haritlaste põlvkond. Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel, kuid 1870. aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke. 1866. aasta märtsi algul tegid narodnikud
1816.aastal, 3) Millistel tingimustel kaotati Venemaal pärisorjus? Talupoeg sai omada kinnisvara, tegeleda nt kaubanduse ja käsitööga. Mõisnik ei tohtinud enam tema eraellu sekkuda. Maa jäi aga endiselt mõisnikule, mis tuli tema käest välja osta. 4) Nimeta suurte reformide ajastu ümberkorraldused. Vähenesid seisuslikud vahed, majandus-ja kultuurielu elavnes, ühiskond vabanes vaimselt. 5) Kes on segaseisuslased? Uus Vene haritlaste põlvkond, kelle haridustee oli majanduslikel põhjustel pooleli jäänud. 6) Mis on vastureformid? Tagurlik poliitika ehk olemasolevate reformide piiramine või tühistamine. 7) Miks puhkes 1905. aastal Venemaal revolutsioon? Sest sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi veelgi ja rahvas oli nii rahulolematu, et puhkes revolutsioon. 8) Millised olid revolutsiooni tagajärjed?
talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud ja kaupmehed olid maksudest ja kehalisest karistusest jne vabastatud) Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna juurdekasvu- muudeti pärusaadli tiitli andmise korda sõjaväes (muidu andis ohvitseri auaste ühtlasi aadlitiitli nüüd alles polkovniku auastmega) 2) Maksualused seisused- talupojad, linnakodanikud, kasakas, segaseisuslased talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste
Mittepriviligeeritud seisused ehk maksualused seisused, kuhu kuulus eelkõige talupoegkond, kuid kuhu kuulus ka suurem osa linnaseisusest. Nende esmane ülesanne riigi ees oli maksude maksmine. Nende põhimõtete paikapanemine ulatub Peeter I aega. Neli seisust ei katnud tervikuna kogu ühiskonda. Venemaal esinesid ka seisustevälised kategooriad, kellest olulisemad olid sõjavägi (eelkõige regulaararmee), nn segaseisuslased ja muulased. Kui sõjaväelane teenis oma aja sõjaväes ära või sandistus, siis saadeti ta erru ning talle anti vabalt valida oma kogukonda (Kui sõdur teenis Eestis ja läks siin erru, siis võis ta ka siia elama jääda). Sõjaväeteenistus vabastas pärisorjusest, mis muutus äärmiselt populaarseks, sest erruminevad mehed olid vabad mehed. Segaseisuslaste all mõeldi neid, kes olid sotsiaalsest rühmitusest üleminemas teise. Kitsamas mõttes on
enesekasvatusega. Ta armastas väga omakseid ja temast sai õige varakult perekonna peamine toitja ja nooremade õdede-vendade kasvataja. Väikekodanlikule olemisele vastandas Tsehhov intelligentse inimese ideaali. Seda ideaali kasvatas Tsehhov endas ise, peamiselt 19. sajanadi vene kirjanduse ja kultuuri vaimus. Noor kirjanik tunnetas terevalt seda, et kõik tema armsamad kirjanikud on aadlikud. ,, Selle, mis aadlikest kirjanikud võtsid looduselt muidu, peavad segaseisuslased ostma oma nooruse hinnaga," kirjutas ta kurvalt. Tohutu pigutusega pürgis Tsehhov siiski kultuuri tippu, muutes kõrvalekaldumatult oma kujutlusi elust, käitumisest, harjumustest ja isegi... oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19. sajandi intelligendi ja humanisti etaloniks. Rängas võistluses iseendaga- oma keskendamatusega, vahel ka lasikusega, keevalisusega ja teravusega, isegi veidi provintsliku keelepruugiga saavutas Tsehhov hiilgava võidu. Ta võitis
1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene kultuuris uus kirjaniku tüüp. Seniajani professionaalseid kirjanikke ei olnud, see oli diletantlus. Enamik kirjanikke olid aadlikud. 1840ndtael kujuneb välja uus literaaditüüp, kuna suuremat rolli hakkavad mängima segaseisuslased. Nad on õpetajate, preestrite, arstide lapsed, ehk siis mitteaadlikud ja mitterikkad inimesed. Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti. Neid ajakirju hakatakse kutsuma ,,paksudeks ajakirjadeks" need on tõsise sisuga ajakirjad. ,,Sovremennik" Puskin toimetas seda ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu
annaabi.ee 
