kandjateks. Eesti riigil oli valida elanike kodanikeks kuulutamisel kolme arengutee vahel kas arvestada kodanikeks nende järeltulijad, kes elasid siin piirkonnas Tsaarivenemaa ajal, või hakata kodakondsuse jagamise arvestamist Nõukogude ajal siia rändanud inimestele. Siiski võttis 1991. aastal Eesti Ülemnõukogu vastu resolutsiooni, milles täheldati, et enne Nõukogude okupatsiooni Eestis elanud isikute järeltulijad peaksid saama õiguse saada Eesti kodakondsus kätte automaatselt. See sai teoks tänu Eesti Kongressi VII istungjärgul hääetusega vastu võetud ning taaskehtestatud 1938. a kodanikuseaduse abil(Pärnaste 2000: 527(2)) mille tulemusena jagunesid Eestis elanikud kodanikeks, kes olid peamiselt eestlased ja mitte-eestlasteks, kel puudus kodakondsus. 1989 aastal elas Eestis 1565662 inimest, kellest eestlased moodustasid 61,5% e. 963 281 inimest(Statistikaamet 2000(1.2))
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul...................................................................................... 7 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed................................................10 7. Kokkuvõte.......................................................................
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning
Enne 1860. aastate suurt ümberasumislainet elas Peterburi kubermangu Oudova (Gdovi) maakonnas 80 eestlast Joala külas Narva jõest ida pool, lisaks 2442 eestlast Peipsi järvest kirdes Luuga maakonnas, ning tsaaririigi pealinna kaitseks Kotlini saarele rajatud Kroonlinna mereväekindluses veel tuhat eestlast38. Ei maksa unustada, et ümberasujad siirdusid ka linnadesse. Peterburis endas arvatakse selle asustamisest saadik 1703. aastal elanuvat üksikuid eestlasi, kusjuures nende arv pidevalt tõusis, et 1850. aasta hingederevisjoni andmeil ulatuda 5703 inimeseni39. Üldse registreeris 1763.aasta hingederevisjon Peterburi kubermangus 4513 eestlast; 1858. aastaks oli see arv tõusnud 10 350 hingeni40. 1863. aasta passiseaduse kehtestamisega olid viimased seaduslikud kolimistakistused kõrvaldatud ja talupojad ei sõltunud enam elukoha valikul baltisaksa mõisnike suvast
Seega on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega kõrgem üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015
Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasvanud Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus.Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik
Samal päeval sunniti ametist tagasi astuma aga Konstantin Päts. Sellega oli Eesti esimene iseseisvusaeg lõppenud. Asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. 30. juulil küüditati koos perega Venemaale president Konstantin Päts. 18. augustil 1940 lasti "töörahva meeleavalduse" käigus õhku president Konstantin Pätsi sünnikohas asunud ausammas. See oli esimeseks olulisemaks Eesti iseseisvuseaegseks mälestusmärgiks, mis Nõukogude võimu poolt hävitati. Peagi jõudis järg Vabadussõda meenutavate monumentide
0,78 Tatarlased 348 340 339 0,52 Muud 6 483 5 984 5 628 8,59 Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo Rahvastiku koosseis kodakondsuse järgi 4 Kodakondsus Arv Arv Arv 01.01.2010 % 01.01.2008 01.01.2009 01.01.2010 Eesti 29 967 29 969 30 152 46,13 Vene 22 612 23 294 23 565 36,05 Ukraina 150 158 166 0,25 Valgevene 46 47 48 0,07 Läti
XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad
Eestlaste sallivus on viimasel kümnendil kasvanud kiiresti. Eestlaste ja mitte-eestlaste elu- ja mõttelaad on muutunud sarnasemaks. Pooled mitte- eestlastest ja viiendik eestlastest hindavad oma elu- ja mõttelaadi vastastikku sarnasteks.Siiski oleks ennatlik väita, et muulasprobleem on Eestis edukalt lahendatud. Venemaa kodanike arv kasvab jõudsalt ja pole märke, et juurdekasv kahaneks. Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse. Eestlaste sallivus lõpeb kiiresti kui tekib küsimus muulastest kui konkurentidest tööturul või nende võrdväär
Arutlus Milles peituvad integratsiooni juurprobleemid? Integratsioon ehk lõimumine on viimastel aastatel Eesti meedias leidnud laia kõlapinna. Enamjaolt peetakse peamiseks probleemiks muulaste (reeglina vene rahvusest) kodanike siinsesse ühiskonda võimalikult mugavat ning efektiivset sidumist. Tänini ei ole see veel ulatuslikult ning tulemuslikult toimima hakanud. Milles aga seisnevad siinse integratsiooni juurprobleemid? Esiteks raskendab lõimumist erinevate infoväljade mõju. Eesti ning vene kodanikud jälgivad erinevaid meediakanaleid, millede sisu erineb tugevasti. Uuringu tulemusel vaatab pea 60% eestimaisest vene elanikkonnast Vene telekanaleid, mis edastavad aga tihti totaalselt erinevaid uudiseid, juttu on teistsugustest teemadest ning lugudele lähenetakse Eesti kanalitest erineva rakursi all. Meedia mõju indiviidile võib olla äärmiselt suur, nagu ka kogu ühiskonnale. Eesti ja Vene telekanalite erinevus
kuigi ma omaarust ei olnud närviline. Tunne, et olen perele vajalik, ei lasknud päris nukraks minna. Siis tegin ühe tööpakkumise peale kaks proovitööd, ja võeti vastu. Aga noh, kuuekuulise töölepingu nimel peaaegu pool aastat aktiivset enda koolitamist ja tegevust selle töökoha leidmiseks tulemus pole ju seda pingutust väärt? 17 4. Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul. Haridus kui kogutud inimkapitali olulisemaid komponente loob olenevalt hariduse liigist ja tasemest erinevaid võimalusi rakendumiseks tööturul. Võimalused tööturul peaksid suurenema koos haridustaseme tõusuga. Nii eesti keelt oskavatest kõrgharidusega hõivatud mitte-eestlastest kui ka kõrgharidusega hõivatud eestlastest töötas üle poole kas juhtide, tippspetsialistide või ametnikena. Ligi kolmandik oli eesti
jaoks, sest see annab neile võimalust rohkem osaleda riigi elus ning muutuda neid aspekte, mis puutuvad nende elu. Muulaste etno-kultuurilise identiteedi peamine osa on keel, meie riigis see kõige rohkem puutub vene keelt, mida venelased püüavad säilitada. Akulturatsioon - psühholoogias ümbritseva kultuuri käitumismallide omaksvõtt (nt lapse poolt); laiemas mõttes teise kultuuri elementide ülevõtmine. Akulturatsiooni põhisuunad on separatsioon, assimilatsioon ja integratsioon. Separatsioon tähendab, et enamuse-vähemuse vahel püstitatakse ,,barjääre" ja peaaegu nad elavad eraldi. Separatsioon ei soobi meie riigi jaoks, kuna see on ohtlik, sest see tekitab võõrandumist ja getostumist. Assimilatsioon on sarnastumine, samastumine; vähemusrahva sulanemine enamusrahvasse, meil võib seda nimetada ,,eestitamine". Assimilatsioon ei soobi ka, kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidus, see on demokraatlik riik ja assimilatsioon käib vastu demokraatia põhimõttele
uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtl
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on vä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
