Tööhõive integratsioonist
toidukulud eriti), siis osutub sissetulekute võrdlemine mõneti problemaatiliseks.
Tallinnas, kus tulud (ja kulud) on suurimad, on 29% eestlastest ja 45% mitte-eestlastest
TP tasemelt sarnased, saades sissetulekut kuni 1500 krooni. Kui ühendada tulurühmad
kolmeks kategooriaks: absoluutselt vaesed pered TP-ga kuni 1000 krooni, osaliselt
kindlustatud pered tuluga 1001 kuni 3000 krooni (kus mitte-eestlastel on valdavalt TP
kuni 2000 krooni) ja enamkindlustatud pered Tpga üle 3000 krooni, kujuneb järgmine
struktuur
Oluliseks teguriks, mis diferentseerib mitte-eestlaste sissetulekuid, on elupiirkonna kõrval
kodakondsus, mis omakorda on seotud vanuse ja haridusega. Suhteliselt nooremad ja
haritud mitte-eestlased Eesti kodanikud (21% kõrgharidusega) on majanduslikult
seisundilt eestlastega sarnased ning nende toimetulek on kasvava trendiga. Vaestena
määratlevad end valdavalt pensioniealised Venemaa kodanikud (60% neist on vanuses 55